· Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. professionaalmuusika tähtis osa · kirikus lauldi üle 5 saj. voolava meloodiaga kirikulaulu, esitajad olid mehed, pillimuusikat kirikus ei kasutatud · 16 saj
saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. tegut. rändmuusikud e. Skomorohhid. Nad olid veiderdasi,riietasid karusid,laulsid,mäng pille,. Rändasid mööda ilma. Rahvpillid lihtsa ehitusega pillid. Keelp -gusli gudok domra balalaika. Puhkp- viled sarvepillid. 2)Kirikumuus.areng &teke Sai alguse sellest et suurvürst Vladimir võttis vastu ristiusu. Kirikulaul oli profesjon. Vene muus. Kõige tähtsam osa. Alguses lauldi ühehäälselt. Esitajateks olid mehed. Pille ei kasutatud. Hiljem tuli mitmehäälsus sest hakati kasutama mitmehäälseid pille
Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav
Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti Aamen. Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajala eksisteeris rahva muusika näol. Rahvamuusikud nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahva keelne ja nad ei tegelnud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liike. Rändkunstnike nim: Prantsusmaal zonglöörid Inglismaal bardid Saksamaal spiilmannid (spielmann) Hispaanias huglarid Venemaal skomorohhid Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal trubaduur Põhja Prantsusmaal truvõõr Saksamaal minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf · Psalteerium
saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. Rüütli laulikutel olid ka oma nimetused. Prantsusmaal trubaduurid ja truväärid, Saksamaal minnesingerid ja Venemaal skomorohhid. Rüütlilaulude peamisteks teemadeks oli armastus (südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema) ja kuulsaim rüütlilaulik oli Adam de la Halle. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Pillid ja pillimuusika keskajal Umbes 9. sajandil hakkas pillide kasutamine domineerima ka kirikumuusikas.
Räägiti sõjaretkedest. Bõliinades on tekst tähtsam ja meloodia on lühike, pidevalt korduv. Lüürilised laulud Lüürilised laulud levisid 16.-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati. Lüürilisel laulul on eeslaulja, kes laulab aeglaselt ja voolavalt. Viisid on suure ulatusega. Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul. Rändmuusikud ehk skomorohhid Rändmuusikud tegutsesid 11.-17.sajandil. Nad on poolklounid, kes rändasid külast külla. Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved, algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988.aastal 10
Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk. Löökpillid – trumm, kellamäng. Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid. M)Carmina Burana- 13.sajandist suurim ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne) kogu. N)spielmannid- rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid, (esitasid lugusid poollauldes + saatsid end pillidel); skomorohhid Venemaal; peiarid Eestis. O)kontrapunktid-Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus contra punctum- noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng. Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad. 6. A) Polüfoonia – mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad. Lihtsaim vorm on KAANON. Homofoonia –mitmehäälsuse liik, milles üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled.
Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav
Meiegi andeks anname oma võlglastele Ja ära saada meid kiusatusse Vaid päästa meid ära kurjast Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au Igavesti AAMEN Ilmalik muusika keskajal eksisteeris rahva muusika näeol. Rahvamuusikud tavaliselt nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende muusika oli rahva keelne ja nad ei tegelenud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liiki. Neid nimetati erinevelt Prantsusmaal songlöörid, Saksamaal spiilmannid, vanemaal skomorohhid, Inglismaal barhid Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid). Rüütli laulikute seas oli nii lihtrahvaid kui ka
annaabi.ee 
