2. Pinged telefoniaparaadisisendis reziimides ,,toru hargil" ja ,,toru võetud" Utoru hargil = 55,0 V Utoru võetud = 15,62 V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused E = 55,0 V UTA = 15,62 V Ueeltakisti = 3,282 V Reeltakisti = 80 Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamist selgitavad skeemid Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamise valemite lahenduskäik: >> = RTA =358 ja RL =903 4. Ootetooni nivoo, sagedus ja skitseeritud kuju Ostsillograafiga määrasime ootetooni signaali amplituudi ja perioodi. Nendeks saime Usignaali amplituud = 0,25 V Tsignaali periood = 2,5 ms Kuna f = 1/T, siis sageduseks saime f = 1/0,0025 = 400 Hz 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6200 RTA =358,0 RL =902,6 Liini suurim lubatav kogutakistus: RL max = Rmagasin + RTA + RL RL max = 6200 + 358,0 + 902,6 = 7461
2 pinged telefoniaparaadi sisendis reziimides "toru hargil" ja "toru võetud" Mõõtsime ostsillograafiga. pinge reziimis "toru hargil": U = 54V pinge reziimis "toru võetud": U= 20V 5.3 telefoniliini ja tel.aparaadi arvutatud takistused. Utel.a. = 54V Uliin = 20V Rliin 100 Rtel.a. Rliin = (56V 20V)/0,042A = 857,1 Rtel.a. = 20V/0,042A = 476,2 5.4 ootetooni nivoo, sagedus (f) ja skitseeritud kuju Oootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Ootetooni sageduse määramiseks leidsime ootetooni perioodi T = 2ms f = 1/T = 1/0,002 = 500Hz signaali amplituud UA = 0,3V U s 5.5 liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool toon kadus R1 = 5345 toon tuli tagasi R2 = 5330 pingelang U = 45,7 V liini suurim lubatav kogutakistus R = (R1 + R2)/2 + R tel.a. + Rliin =
11.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Punktis 1 skitseeritud väljundsignaali kuju. Joonis 1. Väljundsignaal. Emax=233mV Emin=76mV =0.508 2. Punkti 2 andmete põhjal modulaatori väljundsignaali spektri kuju( spektrijoonte sagedus ja amplituud). Spektrikomponentide amplituudid ja sagedused: Moduleeriva signaali sagedus f1=208.8kHz f1'=192.5kHz amplituud U=29.8mV Moduleeritud signaali sagedus f=199.7kHz amplituud U=113.7mV 3
vajalikud juhtkorraldused ning ühenduste skeem klemmplaadil. Ülekande kiirus oli 300 bit/s, ilma paarsuseta. Klemmplaadi ehitus: TxD o o TxD RxD o o RxD o o RTS o o CTS o o DSR o o DTR o o RI o o CD GND o o GND Vasak pool on ühendatud arvuti järjestikporti ja parem pool moodemisse. 2.) Klaviatuur-ekraan andmevahetus, RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid. TxD · · TxD RxD · · RxD Sellised on ühendused klemmplaadil Mina valisin sümboliks `b'-i, selle ostsillogramm: 0100011 3.) Nullmoodemi ühenduste skeem. TD · · TD RD · · RD 4.) Signaalide RD ja TD ostsillogrammid null-modemi korral. Teise brigaadi arvutiga nullmoodemi ühenduse korras saatsime sümboli `@', mille signaal ostsillograafil nägi välja järgmine : 5.) Modemühenduste skeem. Arvuti TD--------RD
Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 24.10.2007 Aruanne esitatud: 17.11.2007 Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1. Järjestikliidese RS-232C andmeülekande parameetrid ja ühenduste skeem klemmplaadil. Parameetrid: Port: COM2 Baud rate: 300 boodi Data: 7 bit Parity: even Stop: 2 bit Flow Control: none Transmit delay: 0 Ühenduste skeem 2. Signaalide RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus saadud ostsillogrammidele. Joonisel on üks i. Joonis näitab negatiivset loogikat ehk ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1 (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt
III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat, jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M. Vooluahel mikrofonist kuularini: mikrofon M, trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, mikrofon M. 9.) Kõnesignaali hinnangulised parameetrid ja skitseeritud kuju. Hääldasime vokaali "Uuuuuuuuu" U hääle amplituut= 0,3V T hääle signaali periood =2ms 10.) Kokuvõte ja järeldused Õppisime tundma analoogtelefoni erinevaid tööreziime ("toru hargil", "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale. Saime teada, kuidas arvutada telefoniliini maksimaalset takistust, mis määrab abonendi maksimaalse kauguse telefoni-keskjaamast. Õppisime tundma kohaliku efekti mahasurumise skeeme analüüsima telefoniskeemi.
asukoha ja tekkinud täppide asukohad plaadil. 7. Uurisime tekkinud laike ja nende keskpunkte. Skitseerisime planaarkromatogrammi oma protokolli. 8. Mõõtsime kromatograafiaplaadil stardijoone ja fondi vahelise kauguse ja laikude keskpunktide kauguse stardijoonest, kandes tulemused protokollis olevasse tabelisse. 9. Arvutasime igas laigu jaoks retentsioonifaktori Katsetulemused: Skitseeritud planaarkromatogramm: Retentsioonifaktorite leidmine: l0 (cm) lr(A) (cm) lr(B) (cm) lr(C) (cm) 3 0.5 2 2.85 Arvutused: Rf (A) = 0.5cm / 3cm = 0.17 Rf (B) = 2cm / 3cm = 0.7 Rf (C) = 2.85cm / 3cm = 0.95 Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0 < Rf < 1) Tulemused ja omandatud teadmised: 1
leida diameeter, millest neljandik puudest on peenemad. x0,25= 31,8
8. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, leida, kui suur osa diameetritest
jääb vahemikku 32 kuni 36 cm P(32
Tol ajal pidasid vähesed teda geeniuseks, kuid mida aeg edasi, seda võlutumad on inimesed tema ideedest,leiutistest ja ideoloogiatest. Raamatut "Mees Vincist" lugedes sain teada tohutul hulgal uusi fakte tolle geeniuse elust ja geniaalsustest. Mulle avanesid ta maalid uuel, võimsamal kujul ja austus ning lugupidavus Leonardo da Vinci suhtes suurenes minus üüratult. Mul on kahju, et geenius ei saanud oma tõelisest kõrgusest teada oma elu ajal ning et tema skitseeritud leiutised ei aidanud inimkonda tema arengus edasi, kuigi oleks võinud. Selle asemel kopitasid tuhanded lehed ära pakitult erinevates maailma otstes ning keegi ei tundnud nende vastu huvi, või isegi ei osanud tunda. Leonardo da Vinci on elus näide sellest, et oskuslikke inimesi on kõikjal meie ümber ja alati ümbritsevad meid geeniused. Seda tuleks mõista aga varem, kui need geeniused juba kadunuteks saavad, sest nad väärivad austust. Frantisek Jilek
y <0 Jooniselt näeme, et f x 0 , kui x ; 0 ja x 2; , seega kasvamisvahemikud on vahemikud ; 0 ja 2; . Kahanemisvahemiku leidmiseks lahendame võrratuse 3x2 6x < 0. Jooniselt näeme, et f ( x) 0, kui x (0; 2) , Seega kahanemisvahemik on vahemik 0; 2 . 2) Funktsiooni suurim väärtus lõigul [- 1; 4] võib olla lõigu otspunktides või kohal xmax. Eelmises punktis skitseeritud joonise abil tuletise nullkohtade ümbrust uurides saame xmax = 0. Seega funktsiooni lokaalne maksimum ymax = f (0) = 2. Leiame funktsiooni väärtused lõigu otspunktides: f(-1) = - 6, f (4) = 14. Järjestame funktsiooni leitud väärtused: f (-1) < f (0) < f (4) . Seega lõigul [-1; 4] on funktsiooni suurim väärtus 14. Kommentaarid Diferentseeruva funktsiooni ekstreemumpunktide liigi võib määrata kas funktsiooni teist järku tuletise
vooruseks tuleb lugeda, et tema käsitluses need kujud pole lihtsustatud elementaarseks, vaid säilitavad elulise komplitseerituse. Niisuguseid on kõigepealt Pearu ,,Tõe ja õiguse" esimeses osas, Maurus selle teises osas, Karin neljandas; peale nende tähtsamate veel hulk teisi väiksemaid täis- või poolhumoristlikus valgustuses nende ümber või kõrval; viimaste hulgas paistab eriti silma rida naiivkoomiliseks skitseeritud noorte tütarlaste ja neidude siluette. Kujude nimeline mitmekesisus on väga suur; seal on sulaspoisse ja tüdrukuid, igas kaliibris taluperemehi ja eitesid, köstreid ja maarätsepaid, linna majaperemehi, trahteripidajaid, rohelist õppivat noorsugu ja selle kantseldajaid õpetajaid, kojamammasid ja söögimajaemandaid, vabrikutöölisi, ajalehetoimetajaid ja revolutsionääre, hangeldajaid, marodööre, rahatuusi ja linna peenema seltskonna vesivõsusid, parunipreilisid ja paruneid
26 Analoogselt saadakse funktsiooni y = cos x (X = R Y = [ - 1; 1]) p¨o¨oramisel l~opmata mitmene funktsioon x = Arccos y ja selle u ¨hene haru x = arccos y. Peegelduse x y abil saadakse funktsioon y = arccos x (X = [ - 1; 1] Y = [0; ]), mida nimetatakse arkuskoosinuseks ja mille graafik on skitseeritud N¨aites 1.1.5. M¨ar- gime, et funktsioonide x = cos y ja y = Arccos x graafikud u ¨htivad. Funktsiooni y = tan x (X = (- + k; + k) Y = R) kZ 2 2 p¨o¨oramisel saame l~opmata mitmese funktsiooni x = Arctan y ja selle u ¨hese haru x = arctan y ning viimasest peegelduse x y abil funktsiooni arkustangens
Miks on nõudluskõver murtud? Põhjus peitub selles, et kui nt oletada, et firma müüb hetkel kaupa hinnaga p* ja kogust Q*, siis kui ta peaks hinda tõstma, reageeriksid tarbijad palju elastsemalt kui hinna langetamisel, mistõttu nõudluskõver Q*-st vasakul poole on laugem kui paremal pool. MR kõver aga on katkenud, kuna ka selle kuju ja tõus sõltub vastavast nõudluskõverast (joonisele on skitseeritud ka vastavad kõvera pikendused). p MC ATC p* D MR Q* Q Joonis 29. Oligopoolne turg Kuid miks peaksid tarbijad hinna tõusule ja langusele reageerima erinevalt. Nimelt,
Veneetsiat nimetati barokklinnaks. Linna kuju on ebakorrapärane, arhitektuuri kunstiteosed jäävad kanalite äärde. Veneetsia oli kaua keskaegse Euroopa suurim ja jõukaim linn. Veneetsia eksisteeris silmapaistmatu soise saarestikuna kuni 11. sajandini, mil saared järk-järgult okupeeriti ja täideti lõpuks kanalite süvenditest saadud muldadega. Arhitektuuriline määratlus, mis anti merebarjääridele ja toestatud kõrgetele hoonetele, rajas selgesti skitseeritud kanalitesüsteemi. Kaubanduskontaktide mõju idamaadest lõi keeruka kaupmeesteklassi ning ebatavalise ja eksootilise hiilgusega linna. Piazza San Marco - Püha Markuse plats (vt joonist) sai oma nime Veneetsia püha patrooni järgi. See arenes lihtsast ja suhteliselt väikesest algupärase basiilikahoovist selleks, mis ta on tänapäeval - suureks