protsessiks koos pernitsioosne folaatidega), aneemia ● närvikoe ● Valulised ja normaalseks pragunenud huuled arenemiseks. ● Kuiv keel ● Skisoidsed sümptomid (meelepetted) ● Progresseeruv demüeliniseerumine C(ASKORBIINHAPE) *Askorbiinhape on vajalik ● Kahvatud igemed
Sageli skisoidsele isikule on omane keskmisest kõrgem intelligents ning emotsionaalne mahajäämus. Skisoidsele isikule on eriti problemaatiliseks need arenguetapid, mille puhul on tegemistinimestevaheliste kontaktide loomisega. Mistahes lähedus vallandabhirmu.seetõttu püüabta seda enam eemale tõmbuda,mida lähedasemaks ta kellegagi saab. Ta kujutab seda enese reetmisena ja oma sõltumatuse kaotusena. Kuna armastus lähendab inimesi maksimaalselt nii kehaliselt kui ka hingeliselt, siis skisoidsed isikud tunnevad, et nende nende ,,ise-olemist" ja sõltumatust ohustatakse. Oht on seda suurem, mida rohkem end teine teisele avab ja samas enda ,,mina" säilitada tahab. Kontaktilünkade tõttu inimestevahelises läbikäimises on skisoidsel isikul eriti raske suguelu integreerida. Konflikti tugeva iha ja läheduse ees tuntava hirmu vahel üritatakse lahendada mitmel moel. Sageli laskutakse mittemillekski kohustavaiise suhetesse. Suguelu otsekui eraldatakse seinaga tundeelust
Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtelmise ebakindlust. Suhtelmisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub
Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtlemises ebakindlust. Suhtlemisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub
Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtlemises ebakindlust. Suhtlemisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub
Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtelmise ebakindlust. Suhtelmisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub
Igapäevaelus lähtuvad sageli mõtteteradest, millele raskel hetkel toetuvad. Tihti jätkatakse õpinguid seal, kuhu lähevad sõbrad. Neid on kerge kaasa tõmmata initsiatiivi puudumise tõttu. Järsk muutus võib konformsetel isikutel tuua kaasa reaktiivse seisundi. 7) Skisoidne tüüp à täiskasvanulik vaoshoitus; sulgumine oma sisemaailma; eakaaslaste ja seltskonna vältimine; mängivad omaette; ootamatud reageeringud. Noorukieas skisoidsed jooned süvenevad. Võib taluda nurisemata ranget reziimi, tugevaid ebamugavusi, reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Nn valged varesed. Seksuaalne aktiivsus ümbrusele vähemärgatav, sisemised seksuaalsed fantaasiad aga rikkalikud. 8) Sensitiivne tüüp à arad, ujedad, kardavad pimedust, võõrastavad; kuulekad; kõrged moraalsed nõudmised; alaväärsus tunde üle kompenseerimine; omaste kiindumus; objektiivne enesehinnang
Mittesuhtlemine on võimatu – iga käitumisakt kommunikatiivses süsteemis on teade teistele selles komm. kontekstis olevatele isikutele millegi kohta, millele teised ei saa mitte reageerida. Kuna meil puudub võimalus mitte käituda, siis meil puudub võimalus mitte suhelda. Kommunikatsiooni vältimine – - Kommunikatsiooni tagasilükkamine (keeldutakse kommunikatsioonist, AGA ka see on suhtlemine). Inimesed, kes sel viisil suhtlevad, on tavaliselt skisoidsed isikud. Tagasilükkamine võib olla nii aktiivne („Ma ei taha sinuga rääkida!”) kui ka passiivne (nt autistlikel või ADHD - lastel) - Kommunikatsiooni aktsepteerimine minimaalsel tasemel (nt lühike vastus- võib viia hoopis intensiivse kommunikatsioonini) - Kommunikatsiooni diskvalifitseerimine – vastatakse viisil, mis jätab teise segadusse (nt endale
annaabi.ee 
