SKISOFREENIA Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) Marlene Kirt Mida kujundab endast skisofreenia? • Skisofreenia on psühhootiline häire, mis kujuneb sageli kauakestvaks ja põhjustab märgatavaid muutusi inimese reaalsustajus. • Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas. Skisofreenia sümptomid • Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks ja negatiivseteks sümptomiteks • Positiivsed sümptomid + hallutsinatsioonid ja luulumõtted • Negatiivsed sümptomid
Haiged hindavad oma võimeid ja väärtusi tegelikkusele mittevastavalt liiga kõrgeks. Suurusluuluga haiged on käitumiselt aktiivsed ja enesekindlad, sekkudes asjadesse ja probleemidesse, mis ei ole seotud nende töö ja huvidega. Sellises seisundis võib olla haigete unevajadus oluliselt vähenenud ja magatakse ainult paar tundi ööpäevas. Tehakse mõnikord suuri ja riskantseid rahalisi tehinguid Paranoiline luul. Kõige sagedamini esinev skisofreeniahaigete luulevorm. Haiged kannatavad enamasti tagakiusamis- ja suhtumismõtete tõttu. Haige tunnetab, et ümbrus on muutunud talle ohtlikuks, tunnetab inimese suhtumises pahatahtlikkust ja vaenulikkust. Sageli tundub talle, et peale tema tegude on jälgimise või kontrolli ja juhtimise alla võetud ka tema mõtted ja tunded. Luulumõtted võivad olla seotus kas ümbritsevate inimeste või mingisuguste müstiliste kõrgemate jõududega. Varasematel aegadel oli luulu sisu seotud religiooniga
inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, siis skisofreeniahaigete lähisugulastel on haigestumisrisk tunduvalt suurem (viis kuni kümme protsenti) ja neil, kelle lähisugulastel haigust ei esine, kindlalt väiksem kui üks protsent. Päriliku skisofreenia uurimine on äga keeruline ja aeganõudev, sest haigusega kaasnev muutus ei avaldu ainult ühes geenis. Haiguse avaldumine eeldab muutusi paljudes geenides. Lisaks pärilikele faktoritele on tõendeid, et skisofreenia tekkepõhjuseks on ka stress. Üldiselt
sagedasem täiskasvanutel. Skisoafektiivse häire etioloogiat ei tunta. Pereuuringud näitavad, et bipolaarset tüüpi häirega patsientide esimese järgu sugulased ei põe skisofreeniat tavaliselt sagedamini. Seevastu 2 depressiivse tüübiga haigete lähisugulastel paistab olevat rohkem skisofreeniat kui meeleoluhäireid. Skisoafektiivsete patsientide lähisugulastel on skisofreenia risk siiski madalam kui skisofreeniahaigete sugulastel. Vaid väikesel osal skisoafektiivsete patsientide lähisugulastest esineb skisoafektiivset häiret. Üldistavalt võib öelda, et skisoafektiivse häire, eriti selle depressiivse vormi prognoos sarnaneb skisofreenia prognoosiga. Bipolaarse häiretüübi kulg meenutab aga pigem raskete meeleoluhäirete prognoosi.Skisoafektiivse häire prognoos on siiski märksa halvem kui bipolaarsel meeleoluhäirel, rääkimata depressioonist. Halvale prognoosile viitavad häire
kui halvad kui ka täiesti tavalised nagu meil kõigil. 7 Skisofreenikud ei ole laisad, energiapuudus on haiguse sümptom. 8 Skisofreeniku eest hoolitsemine võib olla vägagi vaheldust pakkuv. 9 See, mida skisofreenikud näevad/kuulevad, on nende jaoks täiesti tõeline-ükskõik kui uskumatu või ebareaalne see teiste jaoks ei tundu. 10 Ravimite korrapärane võtmine ja ettenähtud teraapiasessioonid on ELUTÄHTSAD. Skisofreenia on aju haigus. Skisofreeniahaigete aju teatud osad toodavad ülekogustes keemilist teatavat teabekandjat-dopamiini, samal ajal kui nende aju teisestes osades jääb dopamiinist puudu. Tõenäoliselt tekib skisofreenia erinevate faktorite kombinatsiooni tulemusena: perekonna haiguslugu, kasvamine linnatingimustes, meelemürkide kasutamine, stressirohkete sündmuste mõju, nakkushaiguste põdemine raseduse ajal. Haiguse arenemine Prodomaalne faas astmelised muutused meeleolus ja käitumises, kõrvale hoidmine
rehabilitatsioonikeskustes Austrias, Saksamaal ja Sveitsis. (mõlemad viited tsit (J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012) kuidas antud rehabilitatsioonimeetodit (või sarnast meetodit) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil (lisada viited); Eestis kasutatakse antud programmi peamiselt skisofreeniahaigete remediatsioonis psühhiaatriakliinikutes tegevusteraapia osana. ((J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012) milline on rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus (nt varasemalt osutatud rehabilitatsiooniprogrammi tulemused/kogemused või mõne sekkumise tulemus); CANTAB-i testide tulemused näitavad eksperimentaalgrupi keskmiste märgatavat parenemist
eluaastate keskpaigani harveminie algab haigus varasemas või hilisemas elueas. Epidemioloogia : *haigestumisrisk eluajal ca 1% *levimus 0,5-1,5% *lähisugulaste haigestumisrisk 5-10x *ei ole erinevusi vanemate sotsiaalses positsioonis *patsientide sotsiaalne positsiin, õppimis- ja töövõime halvenevad pärast haigestumist. *Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes 400-450 inimest *Skisofreeniahaigete eeldatav arv Eestis ca 20 000 Pärilikkus 83% *Haigestumise risk: - populatsioonis 0,8-1% - õed-vennad 9% - lapsed 13% - kaugemad sugulased 2-3% *Haiguse samaaegne esinemine -ühemunakaksikutel 46% - kahemunakaksikutel 14% Rasedus- ja sünnitüsistused toksikoosid, nakkused, toidupuudus, stress, depressioon *Komplikatsioonidega laste haigestumisrisk ca 3x kõrgem *väike sünnikaal(alla 2500g), lühike rasedus (alla 37nädala) risk 3x *perinataalne ajukahjustus risk 7x.
Prognoosi mõjutavad sümptomid - Kas on kognitiivset düsfunktsiooni? - Kas on positiivseid sümptomeid? Skisofreenia ja komorbiidsus - Depressioon - OCD - Ärevushäire - Unehäired - Sõltuvusprobleemid Skisofreenia ravi - Farmakoloogiline sekkumine - Käitumuslik sekkumine - Psühholoogiline sekkumine - Rehabilitatsioon - Töö peredega - Sotsiaalsete oskuste arendamine - Biopsühhosotsiaalne lähenemine Väljakutsed skisofreeniahaigete ravis - Stima vähendamine - Haigusteadlikkuse tõstmine - Komorbiidsed probleemid - Vägivaldus - Kõrge suitsiidirisk - Ravimite kõrvaltoimed Rehabilitatsioon - Patsiendi ühiskonda reintegratsiooni parandamine - Treening – enese eest hoolitsemise, igapäevaelu jne Sümptomitega toimetuleku treening – toimetuleku tõhustamine - Toetatud elamisteenused, elamisvõimalus kogukonnas või hoolekandeasutuses
annaabi.ee 
