Venemaa lipp ja vapp Venemaa lipp on valge-sinine-punane. Punane värv tähistab mehisust, võitlust usu eest, surmaheitlus, sinine usku, ustavust ja valge tähistab isamaad ja õilsust. 2 Joonis 2 Venemaa lipp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17) Venemaa vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast, kes lehvitab tiibu. Kotka rinnal asub väike Moskva vapp, millel on kujutatud Püha Jüri, lohet tapmas. Kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiõuna. Skeptri otsas on omakorda kahepäine kotkas, mis hoiab parema jalaga riigiõuna ning vasaku jalaga skeptrit ja nii edasi kuni lõpmatuseni. Kotkastel on kolm Peeter I krooni, kujult ühesugused, kuid suuruselt erinevad: kummaski peas üks väiksem ja nende kohal üks suurem. Kroonid on omavahel lindiga ühendatud. Joonis 3 Venemaa vapp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17) 1. Rahvastik 1.1 Riigi rahvaarv
Tuletorn sai kannatada maavärinates aastatel 279 eKr, 365. ja 1303 ning varises lõplikult kokku 1326. aastal. 7) Zeusi kuju. Aastal 433 e.Kr. ehitas kreeka skulptor Pheidas Olümpiasse Zeusi kuju, mis oli 12 meetrit kõrge ja kui ta oleks saanud püsti tõusta oleks ta olnud üle 35 meetri. Zeusi paremal käel seisid kreeka võidujumalanna Nike. Vasakus käes hoidis Zeus skeptrit mille otsas istus kotkas. Kuju oli kaetud elevandiluu, kulla, eebenipuu ja kalliskividega. Arvatakse, et kuju viidi 394 p.Kr. Konstantinoopolisse, kus see tulekahjus hävis. Tänapäeva maailmaimed 1) Taj Mahal. See on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Dzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Ta suri 1630
Aastal 394 pKr. viidi kuju tõenäoliselt Konstantinoopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt hävis tulekahjus. Jumalate kuningas Zeus istus seedripuust troonil, mis oli kaetud elevandiluu, kulla, eebenipuu ja vääriskividega. Zeusi keha oli tahutud elavandiluust. Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisid võidu- jumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skeptrit, mille otsas istus kotkas. Halikarnassose Mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. See ehitati aastate 353 ja 350 eKr Halikarnassoses. Kujundajateks ja ehitajateks olid arhitektid Pytheos ja Satyros. Hauamonumendi lasi endale ehitada Mausolos. See pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest
Liiga noor ja väheste teadmistega Louis XIII usaldas valitsemise oma sõbrale Luynes'ile, kes ei suutnud vältida ei uusi kodu-ja ususõdu ega Prantsusmaa mõju kadumist välismaal. Saksamaal oli vahepeal puhkenud Kolmekümneaastane sõda (1618). Palatiinist (kuninga asetäitja, ühtlasi ülemkohtunik ja vägede ülemjuhataja) valijamehe (vürst või piiskop kellel on õigus valida keiser) ümber koondunud protestandid üritasid murda keiser Ferdinand II skeptrit. Hüljates Henri IV kunagised liitlased, võttis Luynes Habsburge toetava seisukoha, mis andis talle kindla võimalused oma vastased hävitada. Louis XIII mõistis täiel määral valitseva viletsuse ulatust ja oli nõuks võtnud see korda teha, kuid tal polnud selleks vahendeid, otsustas ta appi kutsuda kardinal Richelieu, oma ema armastatuima nõuandja. Isiklikud kahtlused mida ta selle "võimuahne" mehe vastu pikka aega oli tundnud
ka Panatenaiade rongkäiku (kõige suuremad pidustused üldse). Ühel viilul idas kujutati jumalanna Ateena sündimist (Zeusi peast täiskasvanuna kargas välja) ja lääneviilul jumalanna võitlust Poseidoniga Atika (Ateena linna) omamise pärast. Pheidiast hakati süüdistama kulla omastamises. Olümpias telliti temalt Zeusi templi jaoks Zeusi 13m kõrgune krüselefantiin tehnikas istuv kultuur ehk ainus, mis asub Euroopas, aga pole säilinud. Paremas käes hoidis tiivulist Nike’t, vasakus skeptrit (valitsuskepp). Kuju ette lasi ta teha marmor basseini, mida täideti ääre tasa õliga. Kaks mõtet: õlid säilitasid+ tumeda õli taustal oli kulla effekt väga nice. Polykleitos Peloponnesuse (Dooria) koolkonna meister. Tema kuulsaim töö on „Odakandja“. Võttis kasutusele kindlalt KONTRAPOSTI. KREEKA SKULPTUUR 2. ÕITSAJAJÄRGUL 4. sajand eKr=HILISKLASSIKA. Aega iseloomustas: poliitiline killustatus süvenes, vana lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk jumalatesse asendus Skepsise
teisele alla kirjutades oleks andnud nõusoleku poja kroonimiseks ja kolmandale alla kirjutades andnud heakskiidu asevalitsuse andmiseks tema poolvenna Moray võimõne teise regendi kätte. Kõik kolm akti korraga alla kirjutades oleks ta päästnud enda ja oma au. Ning seda ta ka tegi. Mõni päev hiljem krooniti väike kuningas tseremooniaga Stirlingis. Lord Athol kandis trooni, Morton skeptrit, Glencairn mõõka ja Mar poissi oma kätel, keda tollest silmapilgust nimetati Sotimaa kuningaks James VI-ks. Moray aga korraldas sõidu Lochlevenisse Maria Stuarti juurde ja teeskles jäisust, kuni endine kuninganna mehe lõpuks regendi ametisse anus asuda. Siis haaras ta ohjad tugevalt oma pihku. 15. detsembril lasi ta Soti parlamendis Maria Stuarti kompromiteerivad kirjad sonetid Bothwellile hõbedasest kassetist ette lugeda ning need tunnistatakse tõesti õigeks.
Keiser Otto III saabus renovatio imperii Romanorum'i ideedest haaratuna Aachenisse. Tema sihtpunkt oli Karli haud. Karli haud oli kadunud ja haud oli unustatud! Keegi ei osanud Otto III aidata, aga kuidagi pidi ta saladuse jälile saama, sest kolm päeva hiljem leidis ta Karli haua üles. ,,Me sisenesime Karli juurde. Ta ei lamanud, nagu teiste lahkunute surnukehad, vaid istus kõrgel troonil nagu elus. Tal oli peas kuldne kroon, kinnastatud kätes hoidis ta skeptrit: sõrmeküüned olid kindad katki puurinud ja neist läbi tunginud. Ümber tema oli lubjast ja marmorkivist valmistatud kate. Kohale jõudes murdsime kohe sellesse avause. Kui me siis tema juurde sisse astusime, tundsime tugevat lehka. Otsekohe pöördusime põlvi nõtkudades palves tema poole." Arvati, et Otto III lasi Karli surnukeha panna sargofaagi, sest hiljem leiti see just sellises, Proserpina-sarkofaagis. Jällegi oli Karli haud unustatud.
Sellist mõtteviisi esindasid Sokrates (469-399 eKr); Platon (427-347 eKr). Sokrates tõestas, et nii eetilistel, poliitilistel kui ka õiguslikel nähtustel on mõistlik iseloom ning et õiglus ja seaduslikkus on samased.Selles tehtud järeldused riiki peavad valitsema targad, s.t. need, kellel on teadmisi ja kes oskavad õiglust eraldada ebaõiglusest. Sokratese sõnul ei ole tõelised kuningad ja valitsejad mitte need, kes kannavad skeptrit või keda on valinud aukandjad, ega ka need, kes tulid võimule loosi tahtel, vägivalla või pettuse teel.vaid need, kes oskavad valitseda. Sügava jälje kogu hilisemale filosoofiale ja poliitilis-õiguslikele õpetustele on jätnud üks Vana Kreeka suuremaid mõtlejaid Platon, kes esitas käsitluse ideaalsest, õiglasest riigist. Õiguse eelduseks ühiskonnas peab Platon ühisomandit. Ideaalriigi peamiseks tunnuseks on iga üksiku inimese tingimusteta allumine riigile
Gaabriel (hbr ,,Jumal on minu jõud", ,,Jumal on tugev") taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik. Kaks korda saadeti Gabriel Taanieli juurde: üks kord seletama ta nägemuste tähendust ja teine kord kuulutama seda, mis pidi juhtuma Jeruusalemmaga. Gaabriel kuulutas Sakariale poja, Ristija Johannese sündi ja Maarjale Jeesuse sündi. Seepärast on Gaabrieli peetud jumalikuks paastumaarjapäeva sõnumitoojaks, keda kujutatakse hoidmas liiliat või fleur-de-lis`ga skeptrit või pärgamendirulli, millele on kirjutatud tekst AVE MARIA, GRATIA PLENA ("ole tervitatud Maarja, täis armu") 1921. aastal kuulutas paavst Benedictus XV Gaabrieli postitöötajate, telefoni ja telegraafitöötajate kaitsepühakuks. Vana testament judaistlike tekstide kogumik, mis koos Uue testamendiga moodustab ristiusu piibli (kr. biblion "raamat, kiri"). Vana testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost
annaabi.ee 
