korraldusega. Kuna tnapeval on kll vike oht sdade tekkimisele, tuleb selleks siiski valmis olla. Vajadusel tuleb kaitsta nii elanikke, territooriumi kui ka phiseaduislikku korda. Phiseaduslik kord tagab, et Eesti kodanikud otsutavad oma asju ise, nii nagu nad paremaks peavad. Just selles seisnebki iseseisvuse tegelik sisu ja vrtus. Samuti peitub just siin phjus, miks oma riigi kaitsmine pole mitte ainult lev ja ilis, vaid ka pragmaatiline. eldakse, et rahvas, kes ei pea leval oma sjavge, on peagi sunnitud leval pidama vrast sjavge. Aga selline valik ei ole pris kindlasti arukas!! Inimestele tuleb anda teada enda vimalustest aidata kaitsta riiki. Selleks tuleb kasutada erinevaid meetoteid. Niteks: Reklaami, kus otsitakse vabatahtlikke ja kellel on soov aidata kaasa riigikaitsmisele/tugevdamisele. petada lastele koolis, kes on veel noorukesed. Mina, isiklikult, tahan minna ajateenistusse, kuna mulle meeldivad vljakutsed.
+2. Kuidas nimetasid oma riiki btsantslased? Kuidas nimetasid seda lneeurooplased? Miks? Btsantsalsed nimetasid endeid roomlasteks ja oma riiki Rooma riigiks. Lneeurooplased kreeklasteks kuna seal kneldi enamasti kreeka keelt. Sest keiser Theodosius Suur jagas riigi kaheks. +3. Kes oli Jusinianus? Millal ta elas? Milliste oluliste saavutustega lks ta ajalukku? Ta oli keiser, kes taastas Rooma impeeriumi muistse hiilguse. 482-565. Ta tugevdas sjavge ja laevastikku ning vallutas tagasi Phja-Aafrika, Luna-Hispaania ja Itaalia. +4. Miks arenes Btsants varakeskajal kiireminu kui Lne-Euroopa? Sest keisrid korraldasid mber sjave ja riigivalitsemise ning asusid pealetungile. +5. Kirjelda Btsantsi hiskonda. Mis oli seal teisiti kui Lne-Euroopas? Usuti, et hiskonnas peab valitsema kindel kord, milles igal inimesel on oma koht. See koht vis elu jooksul muutuda. -6. Kuidas keiser oma vimu teostas? +7
* Vladimiri vrstiriigis asutati ka Moskva linn * Vladimiri vrst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt * Seetttu vib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures nha romaani stiilile iseloomulikke markaari * Romaani kunst valitseb keskajal Lne-Euroopas * Kige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri lheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli je res * Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas * 13. saj tabab Venemaad mongolite kallaletung * Mongolite sjavge juhib Batu khaan * Ta vallutab Vladimiri ja Kiievi * Kiiev pletatakse maha, imekombel silis osaliselt Sofia katedraal * Mongolite rsteretkest pseb ainult Novgorod * Venemaa jb mongolite vimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli- Tatari ike) * See aeg on jtnud tugeva jlje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mjutanud nende poliitilist kitumist * Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lpus * Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond
vietkongideks. Partissani sda hakkas Luna-Vietnamile le ju kima ja see hvardas valitsuse langemist. Seal rakendati Trumani doktriini. Sinna lisandus veel doominoteooria- klotsidest ehitatud ehitise efekt. he riigi kommunistlikuks muutudes muutub kommunistlikuks kogu regioon. USA saatis sinna sjalisi nuandjaid ja sjalist abi. USA ei tahtnud, et kommunism leviks maailmas. Pdis kommunismi trjuda. Sja tipphetkel oli seal umbes pool miljonit USA sjavge sdimas. Sda hakkas venima ja muutus ohvriterohkeks. USA kasutas ka Phja-Vietnami pommitamist hust. ( napalmipommid ) Sja sndumsed judsid televisiooni ekraanile. Meedia kaudu le kandmine sai USAle saatuslikuks. Avalikkus sai selle sja vastu halvasti hletastatud. USA sai agressori maine. USAs toimus sjavastane hipide liikumine. Vietnami sja vastasus. Ohvrite suur arv tingis selle, et USA otsustas Vietnamist vlja astuda. USA kaotas selle sja, moraalne kaotus
vallutusi Idamaadesse rnnanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade le ja seda kuni Rooma vimu kehtestamiseni.See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. 17)Rooma- Vabariigi ajajrk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr vi aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge. Reaalse ohu korral anti vim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajrku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline vitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas sna peatselt uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist vimu endiselt enda kes. 18) etruskid miks olulised? Etruskid on loonud Itaalia kige varasema krgkultuuri
Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Vike-Aasia julgeolekut. Kui trklased-seldukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka Vike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Btsantsi ve. Kasu asemel tid ristisjad Btsantsile hoopis kahju. 1204. aastal vallutasid Lne-Euroopa rtlived Konstantinoopoli. Jrgmised aastakmned oli Btsants lne feodaalide ehk frankide, nagu kreeklased neid
(1943) Normandia dessant 6.juuni 1944. Phja-Prantsusmaal. (D-pev - salanimetus) Kohe peale maabumist puhkesid seal gedad lahingud.lekaal oli siiski liitlasjududel. Sakslased olid arvulises vhemuses.Lahingud kestsid seal paar kuud.Kusagil augustis vabastasid liitlased Pariisi.Septembris 44 juti juba Saksamaa piirile.Seal rinne jlle stabiliseerus,sakslased osutasid vastupanu.Seda Normandia dessanti planeeriti pikka aega ette.Inglismaale koguti suurel arvul sjavge ja varustust.(2 miljonit meest) Normandia dessant toimus samaaegselt Valgevene operatsiooniga.(Nukogude vgede pealetung Idarindel). Sakslastel oli sellel ajal vga halb olukord,kuna pidid samaaegselt ra hoidma kahte suurt pealetungi.Normandia dessant lhendas sja pikkust,kiirendas sakslaste lasaamist. Saksamaa kapituleerumine. Hitleri vastase koalitsioonis osalevad riigid olid kokku leppinud,et vitlevad kuni saksamaa langemise lpuni,keegi ei hakka Saksamaaga mingeid leppeid tegema.
Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nukogude Liidu alla lksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Lti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. Prst lks leedu siiski NSVsse. 2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst sjalised ja poliitilised liitlased. 3. Teine Maailmasda algas Saksamaa kallaletungiga Poolale aastal 1939. 4. Baaside leping - Kui II Maailmasda hakkas silitas Eesti tieliku neutraalsuse, aga NSV tahtis iga hinna eest meie aladele sjavge tuua, nii toodigi kndeks Poola allveelaev Orzel mille lubamisega Tallinna sadamasse eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti vlisministrile allkirjastamiseks Moskvas vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVl luua Eesti aladele sjave baasid. 2) 28. september 1939. a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sjalaevad.
Veebruaris andis Saksa vgi Augustowi metsades lgi Vene 10. armeele aga seda mber piirata ei nnestunud. Vene vgi vallutas Karpaatides 22. mrtsil Przemysli. 2. mail alanud lbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses lbi) ning sellele jrgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vgi Vene ve Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus Idarinne RiiaDaugavpilsiBaranovitiDubnoTernopoli joonel. Vene sjavge ei suudetud purustada, Trgi rindel oli see koguni edukas: Trgi sjavgi trjuti Kaukaasiast vlja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon Gallipoli poolsaarel (veebruar 1915 jaanuar 1916) Trgi vastu lppes edutult. Sjalises mttes lppes lbiviidud operatsioon lbikukkumisega, liitlased kaotasid lahingutes 265 tuhat ning trklased umbes 300 tuhat sdurit. Samas olid trklased sunnitud Dardanellide piirkonda koondama 36 diviisi, mida muidu oleks kasutatud Mesopotaamias, Egiptuses vi Kaukaasias
annaabi.ee 
