Iokaste põgeneb lossi, kuid Oidipus arvab, et naise ahastuse põhjuseks on hirm madalast soost põlvneva Oidipuse pärast. Kolmas stasimon (koor) Koor esitab õnneliku hümni jumala sõnade õigeks osutumise puhul. Siin tekib terav kontrast Oidipuse traagika ja jumaliku tõe vahel. Koor avaldab mõtteid,et Oidipus võib põlvneda nümfidest jajumalaist. Viies episood Saabub kunagi Laiost teeninud karjane. Karjane ei taha kunagist lugu lapsega meenutada ja siunab teiste juttu mõttetuseks. Oidipus ähvardab vana karjust piinamisega, kui see tõtt ei räägi. Karjane kinnitab lapsega seotud lugu. Ta räägib, et tal olnud Laiose käsk laps tappa, kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis, et Laios tahtis lapsest lahti saada, kuna kartis endeid, et lapsest peab saama isa tapja. Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor)
Iokaste põgeneb lossi, kuid Oidipus arvab, et naise ahastuse põhjuseks on hirm madalast soost põlvneva Oidipuse pärast. Kolmas stasimon (koor) Koor esitab õnneliku hümni jumala sõnade õigeks osutumise puhul. Siin tekib terav kontrast Oidipuse traagika ja jumaliku tõe vahel. Koor avaldab mõtteid,et Oidipus võib põlvneda nümfidest jajumalaist. Viies episood Saabub kunagi Laiost teeninud karjane. Karjane ei taha kunagist lugu lapsega meenutada ja siunab teiste juttu mõttetuseks. Oidipus ähvardab vana karjust piinamisega, kui see tõtt ei räägi. Karjane kinnitab lapsega seotud lugu. Ta räägib, et tal olnud Laiose käsk laps tappa, kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis, et Laios tahtis lapsest lahti saada, kuna kartis endeid, et lapsest peab saama isa tapja. Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor)
Seejärel läheb reheuksest välja. Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks. Parim variant oleks Maie, sest ta nii ilus on, aga teda ta võtta ei saaks. Siseneb Maie leiva, või ja õllekannuga. Jüts väljendab rõõmu et Maie Märdi kosib. Et isale see mõte ei meeldi, lubab Jüts Maiet ja Märti aidata. Kui kõik jälle toast väljas ronib Enn alla ja siunab jälle omaette neid Mäeotsa talu inimesi. Kui kuuleb jälle kedagi tulemas ütleb:"pagana lugu:jälle juba sabatäis teisi taga! Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval." Ja ronib jälle üles. Tulevad Aadu, Peeter ja Anne. Peeter seletab et tema mulke ei salli. Aadu räägib head Märdist, et too päriskohta otsib. Anne kostitab lahkelt Aadut, pakkudes talle süüa ja juua. Anne üritab Peetrile selgeks teha et Märt hea poiss on. Peeter mainib et Erastu Enn on ikka
on. Seejärel läheb reheuksest välja. Jüts jääb üksi ja juurdleb selle üle kui vastik Enn on ja kui hea oleks kui Maie Märdi võtaks. Mõtleb isegi enda tulevikule kelle ta kosiks kui nii vana oleks. Parim variant oleks Maie, sest ta nii ilus on, aga teda ta võtta ei saaks. Siseneb Maie leiva, või ja õllekannuga. Jüts väljendab rõõmu et Maie Märdi kosib. Et isale see mõte ei meeldi, lubab Jüts Maiet ja Märti aidata. Kui kõik jälle toast väljas ronib Enn alla ja siunab jälle omaette neid Mäeotsa talu inimesi. Kui kuuleb jälle kedagi tulemas ütleb:"pagana lugu:jälle juba sabatäis teisi taga! Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval." Ja ronib jälle üles. Tulevad Aadu, Peeter ja Anne. Peeter seletab et tema mulke ei salli. Aadu räägib head Märdist, et too päriskohta otsib. Anne kostitab lahkelt Aadut, pakkudes talle süüa ja juua. Anne üritab Peetrile selgeks teha et Märt hea poiss on
kõiges vastandlikud, ning et romaani arenedes need kaks peategelast vähehaaval lähenevad teineteisele. Seda on nimetatud don Quijote "santsostumiseks" ja Sancho "kihhotestumiseks". On rohkeid seiku, kus don Quijote peab Sanchot sõitlema tema nürimeelsuse ja ahnuse pärast. Kui Sancho nõuab kannupoisiameti eest kindlat kuupalka, solvub don Quijote sedavõrd, et läheb kõneluses Sanchoga korraks "sinalt" üle "teiele". Sancho omakorda siunab ühtelugu peremeest seikluste pärast, mis, nagu ta arutab, asja ees, teist taga elu ja turvalisuse ohtu seavad. Kuid lugeja näeb samuti, kuidas kasvab nende vastastikune usaldus ja läheb lõpuks üle kiindumuseks, sõpruseks, teineteisevajamiseks. Don Quijote sõidab ajutiselt Sancho eeslil, Sancho aga suundub Dulcinead otsima don Quijote kuulsal Rocinantel. Romaani 1. osa lõpus nimetab don Quijote Sanchot "kõige paremaks inimeseks maailmas". 2
puhvriefekti. Head sõbrad ja tuttavad kaitsevad inimest tugeva stressi korral negatiivsete mõjude eest. Solvumise või suurema rahasumma kaotamise puhul võib inimene arvestada oma lähedaste moraalse või materiaalse toetusega. Teiseks võivad lähisuhted aidata stressist jagu saada toimetulekuoskuste ja -võimete parandamise kaudu. Näiteks kriisisituatsioonis on igaühel kergem, kui leidub keegi, kellelt küsida abi.(2) 2.2 Enesepingestamisest jagusaamine Tipptunni liiklusummikus siunab üks inimene olusid ja iseennast: "Ma ei suuda seda välja kannatada! Aeg kulub ja mul veel kümme asja teha!" Teine lausub leplikult ja rahumeelselt: "Mis parata, tuleb oodata. Ongi paras aeg pisut lõõgastuda ja mõtteid koondada."(2) Tegemist on küll sama olukorra, kuid sellesse kahe täiesti erineva suhtumisega. Esimene isik viib enese ise närvipingesse, teine kasutab ooteaega pinge mahavõtmiseks.(2)
Kaldal näevad nad täid ja varsti ka ahve.Nemad nägid kui noore põgenesid Tameti eest.Ahvidel hakkad hirm nende pärast. Peagi on kohal ka Ülgas.Leemet tahab tal pea ostast lõigata aga pole nii osav,sega saab ainult kõrva ja põse maha.Ülgas karjub ja siunab,ähvardab et haldjad maksavad kätte. Hiie tahab Ülgse kõrvast amuletti. Kodus selgub et Mõmmi on haavata saanud,nimelt Ülgas ja Tambet olevat noori otimas käinud.Tambet lükanud karu koldesse-tagumik valus! Seetõttu pannakse laud karu juurde ja pere sööb koos temaga.
siiski kõiges vastandlikud, ning et romaani arenedes need kaks peategelast vähehaaval lähenevad teineteisele. Seda on nimetatud don Quijote "santsostumiseks" ja Sancho "kihhotestumiseks". On rohkeid seiku, kus don Quijote peab Sanchot sõitlema tema nürimeelsuse ja ahnuse pärast. Kui Sancho nõuab kannupoisiameti eest kindlat kuupalka, solvub don Quijote sedavõrd, et läheb kõneluses Sanchoga korraks "sinalt" üle "teiele". Sancho omakorda siunab ühtelugu peremeest seikluste pärast, mis, nagu ta arutab, asja ees, teist taga elu ja turvalisuse ohtu seavad. Kuid lugeja näeb samuti, kuidas kasvab nende vastastikune usaldus ja läheb lõpuks üle kiindumuseks, sõpruseks, teineteisevajamiseks. Don Quijote sõidab ajutiselt Sancho eeslil, Sancho aga suundub Dulcinead otsima don Quijote kuulsal Rocinantel. Romaani 1. osa lõpus nimetab don Quijote Sanchot "kõige paremaks inimeseks maailmas". 2
Ja selle viisin ma juba peaaegu esimesel päeval oma rahaga üle jõe. Ükskõik et maksin ainult kopika, aga iseenda eest pidin sinu pärast teise kopika maksma ja see on juba kaks kopikat ning kaks kopikat pole enam üks. Ja selle eest sain ma nüüd vanamehe käest peapesu. Ehk kui see jääks sellega, aga ei, hakkab täna tingimata uuesti, mina teda tunnen. Muidugi, sinugi vastu siunas ta mind, eks?" ,,Ei," vastas Indrek sõnakehvalt. ,,Mis sa tühja lorised!" hüüdis Tigapuu. ,,Tema siunab mind ju kõigi uute vastu, sest et mina kaitsen uusi, kaitsen ja vastutan nende eest. Rahast küsis muidugi?" ,,Rahast küsis," kinnitas Indrek. ,,Sa ütlesid, et tegime ilusasti pooleks?" ,,Ei, vaid ma ütlesin, kuis asi tõesti oli," seletas Indrek. ,,Milleks valetada." ,,Inimene, sa oled tõesti hull!" karjus Tigapuu. ,,Sind ei või ka põrmugi usaldada! Jumala eest, siga ja muud midagi!" ,,Kuis nii?" küsis Indrek äkki tõsiselt, peaaegu kurjalt. ,,Ta küsib veel!" hüüdis Tigapuu
annaabi.ee 
