eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur grupp (syntality) = grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur VI Käitumise determinatsioon · isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus isiksus = isiksusejoonte komplekt isiksuse reaktsioon on funktsioon isiksusejoontest ja situatsioonist isiksusejoonte manifestatsioon muutub situatsiooniti ehk kaalud ehk modulaatorid (modulators) · iseloomustav võrrand (specification equation) Pj = s(jA)*A....+ s(jT)*T....+ s(jE)*E....+ +s(jM)*M....+ s(jR)*R....+ s(jS)*S P - käitumine olukorras j (performance) A - võimed (ability traits) T - temperament (temperament traits) E - ergid (ergic tension) M -metaergid (metaergs) R - rolliootused antud sitatsioonis (rolls) S - kehalised seisund (bodily states) s - iga komponendi kaal ehk "laadung" antud situatsioonis
eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur grupp (syntality) = grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur VI Käitumise determinatsioon · isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus isiksus = isiksusejoonte komplekt isiksuse reaktsioon on funktsioon isiksusejoontest ja situatsioonist isiksusejoonte manifestatsioon muutub situatsiooniti ehk kaalud ehk modulaatorid (modulators) · iseloomustav võrrand (specification equation) Pj = s(jA)*A....+ s(jT)*T....+ s(jE)*E....+ +s(jM)*M....+ s(jR)*R....+ s(jS)*S P - käitumine olukorras j (performance) A - võimed (ability traits) T - temperament (temperament traits) E - ergid (ergic tension) M -metaergid (metaergs) R - rolliootused antud sitatsioonis (rolls) S - kehalised seisund (bodily states) s - iga komponendi kaal ehk "laadung" antud situatsioonis
- Kehtib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta - Päritav ei ole sama mis bioloogline - Kõrge päritavuskoefitsent ei ütle midagi selle kohta millised bioloogilised funktsioonid on selle omaduse põhjuseks - Isiksuse bioloogilise tagamaa kohta on palju vähem kindlat öelda kui isiksuseomaduste päritavuse kohta - Käitumise stabiilsus - Käitumine sõltub ka olukorrast ja igaühe käitumine varieerub situatsiooniti - Erinevate inimeste käitumise keskpunkt on fikseeritud dimensiooni erinevas kohas - Pikas perspektiivis on keskpunkt stabiilne ja inimese käitumine varieerub selle ümber - Millest isikuseadumuste stabiilsus? - Longituuduurimuste tulemuste põhjal väidetakse suure osa täiksasvanuea isiksuse stabiilsusest selgitavad geneetilised tegurid - See ei tähenda et isiksus oleks geneetiliselt fikseeritud vaid pigem seda et geneetilised
- Sisutasand – see, millest räägitakse - Suhtetasand – see, kuidas räägitakse Need eksisteerivad alati koos, mitte kunagi ei ole need lahus. Suhet määratletakse kolmel tasandil: (defineerin, kuidas) mina, (defineerin, kuidas) sina, omavaheline suhe. Alati kedagi kõnetades loome suhtemääratluse. Tegemist on alati enese, teise ja omavahelise suhte määratlusega. Suhtemääratlused võivad situatsiooniti, hetketi, kontekstiti muutuda. Suhete määratluse puhul on 3 võimalust: - kui teine selle aktsepteerib (mõlemad pooled on suhete määratlemisega rahul), siis edasisel ajal ei pea suhtemääratlemisele aega kulutama. - Suhete määratlus lükatakse tagasi, ei olda rahul, suhe tuleb ümber määratleda nii nagu neile sobib. Kui suhete määratlused on konfliktsed, võib see kanduda teistesse olukordadesse (nt paari
liiki infot (vt slaidilt joonis): - konsensuse kohta kuivõrd katub meile huvipakkuva inimese käitumine teiste samas situatsioonis olevate inimeste käitumisega. Kui kattuvus kõrge, on põhjus situatsioonis. Nt matused. - püsivuse kohta - kui püsiv on huvialuse käitumine erinevate stiimulite puul. Kui käitumine ei ole püsiv, siis on olukord see, miks ta nii käitus. - erinevuse kohta mil määral erineb huvialuse käitumine situatsiooniti kui stiimul jääb samaks. Kui käitumine erineb palju, on põhjus situatsioonis. Omistamisel on 2 puudust: - tihti omistatakse teiste käitumisele tähenduse, mis serveerivad nende endi huve - suured individuaalsed erinevused selles määras, millal keegi usub isikksuseomaduste püsivust Kalded Vead mida inimesed tüüpiliselt teevad. - Fundamentaalne atributsiooniviga otsides põhjuseid teiste inimeste käitumisele
mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste). Edaspidi loengutes eriti palju juttu suhetest. 2. Loeng. Mina- kontseptsioon Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste). Teadmised enda kohta on organiseeritud ja jaotatud erinevatesse kategooriatesse, mis on oma iseloomult erisugused. Mida see tähendab? Varieeruvad inimeseti ja situatsiooniti. Mina- kategooriad on hierarhiliselt organiseeritud. Q sorteerimine: teatud tunnustele kategooria leidmine (loengus ümbriku ülesanne)- sorteerida ära erinevad sõnad ja paigutada kategooriatesse: minu kohta, nii ja naa, mitte minu kohta. + panna tunnused tähtsuse järjekorda. Mina kontseptsiooni mitmetahulisus- mina motivatsiooniline ja emotsionaalne alus. Mina jaotamine ja võrdlemine- 1) mineviku, oleviku ja tuleviku mina; 2) milline ma olen, milline
P-tehnika. Eklektiline psühhoteraapia. GRUPP JA ISIKSUS: Isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist. Isiksus=isiksuse joonte struktuur. Grupp=grupi joonte struktuur kultuuri omaduste faktorstruktuur. KÄITUMISE DETERMINATSIOON: isiksuse jooned ja käitumise prognoosimine stabiilsus. isiksus = isiksusejoonte komplekt isiksuse reaktsioon on funktsioon isiksusejoontest ja situatsioonist isiksusejoonte manifestatsioon muutub situatsiooniti ehk kaalud ehk modulaatorid (modulators) iseloomustav võrrand (specification equation) Pj = s(jA)*A....+ s(jT)*T....+ s(jE)*E....+ +s(jM)*M....+ s(jR)*R....+ s(jS)*S P - käitumine olukorras j (performance) A - võimed (ability traits) T - temperament (temperament traits) E - ergid (ergic tension) M -metaergid (metaergs) R - rolliootused antud sitatsioonis (rolls)
Agressiivsuse roll, samuti situatsioonid, milles agressiivsus üldse esineb, varieerub liigiti. Pole lihtne otsustada, kuivõrd sarnaselt või erinevalt on motiveeritud näiteks hiirt tapva kulli ennast ründaja eest kaitsva nurkasurutud roti võitlevate kukkede või oma tibusid kulli eest kaitsva pardiema agressiivsusavaldused. Kokkuvõttes võib järeldada järgmist: agressiivsuse motiveeritus varieerub liigiti ja situatsiooniti pole leitud ühtki selget põhjust, miks peaks agressiivsus kasvama ajas samuti nagu nälg või janu loomad ei paista vajavat kulutada ära kogu “akumuleerunud” agressiivsust, vaid lõpetavad agressiivse käitumise tagasiside printsiibi kohaselt kohe, kui selle eesmärk on saavutatud o näiteks jälitab koer jänest, kuni too käes on, kuid ta ei jätka jooksmist, kui tabab jänese liiga ruttu Akumuleeruvuse printsiibist tuleneb teoreetiliselt ka nn tühikäitumise võimalus,
annaabi.ee 
