Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !! Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt
põhjuste ja teooriate loomiseks Omistuste = atributsiooniteooria tegeleb sellega, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad, enda või teiste käitumisele põhjuseid omistavad. Üheks kõige tähtsamaks teiste inimeste kohta tehtavate omistuste aspektiks on see, kuidas me hindame tahtlikkust. Kui peame kellegi tegu tahtlikuks, siis teeme omistusi isiksuse, eelsoodumuse või kavatsuse kohta ja jätame täiesti kõrvale mõtte, et see tegu võis olla tingitud konkreetsest situatsioonilist või keskkonnast. Näide: te palute oma uuel ülemusel väga olulise aruande jaoks päeva lõpuks andmed saata. Õhtul tema poole pöördudes, selgun, et ta on selle tegemata unustanud. Me võime olukorda tõlgendada näiteks nii, et juht ei pidanud teid või teie palvet piisavalt tähtsaks. Arvame, et ta on enesekeskne egoist, kes 5 Isiksus_majanduskool tegelikult tahabki teist varjatul moel lahti saada (tahtlik tegu!) . Aga inimene võib olla lihtsalt väga
ümbersõnastamist ja mõtete kinnitamist. Kognitiivsete ja käitumuslike rutiinide rakendamine Rutiiniks nimetatakse teatud kindlate tegevuste ja mõtete jada, millele keskendutakse ja mida viiakse ellu kindla plaani alusel ning mille eesmärgiks on soorituse maksimeerimine. Rutiinide kasutamine aitab sportlasel võistlusteks paremini valmistuda, suurendab sportlase eneseteadlikkust, situatsioonilist paindlikkust ja kontrolli oma soorituse üle ning ühendab soorituse füüsilise, tehnilise ja vaimse külje. 24) Milline on eesmärgi püstitamise protsess spordis ja kuidas see seostub psüühikatreeninguga? Eesmärkide püstitamise juures on oluline see, et tegutseja aktsepteeriks eesmärke ja tajuks enda kontrolli eesmärgi püstitamise juures. Üheks levinud veaks, mida spordis eesmärke sõnastades tehakse, on ebarealistliku eesmärgi sõnastamine
uuesti vallanduda väga laias tingimuste diapasoonis; - Kui oluline osa on stressi- ja käitumishäirete faktoritel, siis sõltub vägivalla uuestivallandumine nende tingimuste olemasolust. Soovitused vägivallariski alandamiseks peaksid tulenema otseselt nende faktorite analüüsist, mis on seotud vägivaldse käitumise vallandumisega: - psühhoteraapia või medikamentoosne ravi, et vähendada kroonilist stressi, ärevust või depressiooni; - situatsioonilist stressi võib vähendada toetava nõustamisega, pere- või paarinõustamisega, õppe-või tööalaste soovitustega, elukoha muutmise või töökoha vahetusega; - käitumishäiretega seotud faktoreid võib leevendada sõltuvushäire ravimisega, orgaanilise düsfunktsiooni korrigeerimisega. Suitsiidmõtetega depressiooni saab ravida psühhoteraapia ning medikamentoosse raviga.
- ei näi olevat kasu kohtupraktikale - teoreetilised arutlused viitavad siiski olulistele tunnustele, mida saab arvesse võtta ka juriidilises kontekstis Soovitused vägivallariski alandamiseks peaksid tulenema otseselt nende faktorite analüüsist, mis on seotud vägivaldse käitumise vallandumisega: - psühhoteraapia või medikamentoosne ravi, et vähendada kroonilist stressi, ärevust või depressiooni; - situatsioonilist stressi võib vähendada toetava nõustamisega, pere- või paarinõustamisega, õppe-või tööalaste soovitustega, elukoha muutmise või töökoha vahetusega; - käitumishäiretega seotud faktoreid võib leevendada sõltuvushäire ravimisega, orgaanilise düsfunktsiooni korrigeerimisega. Suitsiidmõtetega depressiooni saab ravida psühhoteraapia ning medikamentoosse raviga.
tingimused? Kas teksti luuakse/toodetakse ning tõlgendatakse/tarbitakse individuaalselt või kollektiivselt? Kas teksti tootmisel on kindlad etapid? Kas autor, illustraator ja toimetaja on samad või erinevad inimesed? Kui heterogeenne ja ambivalentne ehk mitmetähenduslik on tekst teatud tõlgendajate jaoks, kui palju ja milliseid seoseid neil tuleb luua? Kuidas nad tõlgendavad situatsioonilist ja intertekstuaalset konteksti? Kas need tõlgendused muutuvad diskursuse jooksul? Kas valim kutsub esile vastuseisvat lugemist ehk tõlgendust (ingl resistant readings)? Missugust tüüpi lugejatelt? ETAPP 3: SELETAMINE EHK SOTSIAALNE ANALÜÜS 1. Missugune on diskursuse nn sotsiaalne maatriks? Millised sotsiaalsed ja hegemoonilised suhted ja struktuurid situatsioonilisel, institutsionaalsel ja ühiskondlikul tasandil seda diskursust kujundavad
oli ka kõik) Ei ole kroonilise loomuga ega sisalda endas kaaslase manipuleerimist ega kontrollimist ning on pigem nõrkade suhtlemis- ja vihajuhtimisoskuse tulemus. Üldjuhul väljendub kergemate füüsiliste rünnakute näol (lükkamine, tõukamine, tutistamine). Ka naised kasutavad füüsilist vägivalda ja isegi sama palju kui mehed, lihtsalt see on kergem- viskavad millegagi, tutistavad, küünistavad jne. Ekstreemsemsemad füüsiliste rünnakute juhumid on: kägistamine N ja M kasutavad situatsioonilist vägivalda enam-vähem võrdselt. Situatsiooniline suhtevägivald- esinemissagedus: 29% üliõpilastest tunnistas partneri suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, kusjuures 9% vastanutest tunnistas mõne tõsisema rünnaku toimepanemist. 36% vastabiellunud paaridest koges vähemalt üht füüsilise vägivalla juhtumit viimase aasta joooksul. 25% 16- 44 aastastest naistestkogesid viimase aasta jooksul lähisuhtevägivalda.
annaabi.ee 
