Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvadusega, aga väga habras. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Katsetulemused: Tabel 1 Katsekehde C-sisaldus ning karastamistingimused Terase Kõvadus Karastus Kuumutuskestus Katsekehade Nõutav Saavutatud mark, lähteolekus temperatuur min arv kõvadus kõvadus
Temp. Ümberkristalliseerumisel nim.eutektoidiks. Faasidiagramm sulamite korral,mille komponendid teinetisest ei lahusu on toodud joonisel 3.6 Sulamite struktuuri mõju sulamite omadustele Sulamite füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused sõltuvad nende struktuuridest. Ühefaasilised struktuurid-puhtad metallid,tardlahuse struktuuriga sulamid.Väikese tugavusega ja kõvadusega,suure plastilisusega.Hästi survetöödeldavad.Kuid kehvemate valu- omadustega ja suurest sitkusest tingituna halvemini töödeldavad. Kahefaasilised struktuurid-sulamid on halvemini survetöödeldavad.Parimate valu- omadustega sulamid on eutektse või eutektkoosisele lähedased sulamid.Keemilise ühendi olemasolu struktuuris halvendab selle töödeldavust,eelkõige lõike-ja survetöödeldavust.
jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide tekkimist. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A ; temperatuuri valmisel c1 lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. Töö metoodika Esmalt määrasime katsekehade keemilise koostise ning mõõtsime kõikide kehade kõvaduse HRC. Seejärel tegime kindlaks kehade karastustemperatuuri ning kuumutskestused. Pärast kuumutamist karastasime kehad erinevates keskkondades (vesi 20C, õhk, õlimineraalõli)
(struktuuriosad näidatud joonisel 2). Kasutusalaselt on tegemist tööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalikud poolkarastus ehk kuumutus üle faasipiiri ning siis kiire jahutamine soolalahuses, vees või õlis. Kasutades kriitilist jahtumiskiirust saadakse martensiitstruktuur. Lisaks on võimalik ka madalnoolutus, kus kuumutatakse metalli allpool piiri üle ühe tunni ning siis lastakse tavalises õhus jahtuda. Temperatuur valitakse lähtuvalt soovitud kõvadusest/sitkusest. Tehes madalnoolutust muutub teras tugevamaks ja vastupidavamaks. 4. Tüüpiline termotöötlus antud terasele on poolkarastus + madalnoolutus. Lähtuvalt lõpptermotöötlusest on tegemist külmstantsiterasega, millest valmistatakse keeruka kujuga survetöötlustööriistu (nt tõmbesilmad, pressvormid). 5. Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks FeFe3C faasidiagrammi teraste osa (joonis 1). Selle järgi võetakse üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30..
Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsuse lühike kirjeldus. Karastamine kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis). Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmine. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1. Temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Töö metoodika kirjeldus. 1) Määrata katsekehade keemiline koostis (tabel 4.2) ning mõõta ühel katsekehal (iga terase korral) HRC kõvadus lähteolekus kolmes punktis. Kontrollida kõvadusmõõturi näite etalonplaadiga. 2) Määrata terase keemilise koostise järgi karastustemperatuur (joonis. 5.1) ja katsekeha kuju ning mõõtmete järgi kuumutuskestus (tabel 5.1).
c) Jahutamine- seda tehakse kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide tekkimist. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks. 2. Noolutmine - karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. 3. Töö metoodika Kõige pealt määrasin katsekehade keemilise koostise ning mõõtsin kõikide kehade HRC kõvaduse. See järel tegin kindlaks kehade karastustemperatuur ning kuumutuskestused. Pärast kuumutamist karastasin kehad erinevates keskkondades (vesi, õhk, õli). Pärast seda mõõtsin kõikide kehade HRC kõvadused, et aru saada, kuidas mõjub karastamine katsekehadele. Olles
Õhk jahtumine: Austeniidist muutub kogu teras perliidiks. Lõppstruktuur on perliit. C60E: Vesi jahtumine: Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M. Noolutamine: C45E 250°C: Noolutusmartensiit (terastes C-sisaldusega üle 0,8%, ka tsementiit) on väga kõva ja võrreldes karastatuga, sitkem C45E 500°C: Noolutussorbiit (ferriit + teraline tsementiit) omab head kombinatsiooni sitkusest ja tugevusest. Järeldus: Terase karastamine on väga täpne töö. Pead teadma, millist lõppstuktuuri soovid saada ja vastavalt sellele jahutama sobivas keskkonnas. Puhta martensiidi saamineks peab jahutamine käima väga kiiresti (alla kahe sekundi). Kui jahutamise aeg läheb üle selle aja ei pruugi olla tegu enam puhta martensiidiga. Selle kahe sekundi jooksul võis teras juba nii palju maha jahtuda, et osa martensiidist muutus perliidiks. Siis ei ole materjal enam nii tugev
suurem, et vältida austeniidi lagunemisproduktide tekkimist. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse 3 (tööriistaterased) tõstmiseks. (Kulu et al., 2010) Noolutamine on karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Materjali hoitakse allpool faasipiiri vajalik aeg, et saada soovitud kõvadus. (Kulu et al., 2010) Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Sõltuvalt kuumutustemperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt: • Madalnoolutus, kuumutustemperatuur 200 - 250ºC
on kainemad ja komplitseeritumad, sisaldavad rohkem isiklikke motiive, muu hulgas ka võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kaasajad kirjanduselu kohta, kuid muutunud ajas on need jäänud noortemate autorite luule varju. Kross on tõlkinud eeskätt prantsuse ja saksa keelest mitmeid värsilooliselt olulise autoreid ( Beranger, Becher, Eluard, Prevert) ning ka soome ja soomerootsi moderniste (Diktonius, Turtiainen). Jaan Kross ajakirjanikuna "Stalinismi sitkusest" ja "Tähtis päev". Erilised artiklid ja mõned tsitaadid neist. "Vahepeal tuli muidugi Jakobson, kes pidas meile küll kolm isamaakõnet ja tegi mitmeid vägevaid asju. Aga kelle kohta vist August Kitzberg on ütelnud kuldsed ja rasked sõnad: ta suri oma au ja hiilguse kohta üliõigel ajal. Sest pisutki hiljem oleks tähendanud, et v e n e s t u s oleks teinud temast oma tööriista ja tal oleks olnud põrgulikult raske ajaloo ees oma rollist pääseda." ("Tähtis päev")
täiskarastus)-> seisutamine sellel temperatuuril-> kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis) kiirusel, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem. Saadakse ebastabiilne struktuur. Enamasti saadakse lõpptulemusena martensiitstruktuur, mis on suure kõvaduse ja tekkinud sisepingete tõttu habras. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiriAc1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks ning austeniit kaob. Suureneb terase sitkus, kuid kõvadus ja tugevus vähenevad. Toimub ka sisepingete vähenemine ja karbiidosakeste kasv. Jaguneb madal-, kesk- ja kõrgnoolutuseks, kus vastavalt esinevad noolutusmartensiit,- stroostiid ja- sorbiit. Tabelid: Terase karastamine: Kõvadu Terase s mark, lähteole Karastu Kuumutu Katsekehade arv Nõutav Saavutatud
Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride A c1 ja Acm vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris martensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendab terase kõvadust; teisiti karastades üle faasipiiri A cm, on jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. [1] Noolutamine on karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. [2] 1.4 Jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus Jahutus valitakse niisugune, mis kindlustab terasele vajaliku struktuuri ja soovitavad omadused. Jahutuskiirust saab reguleerida erinevate jahutuskeskkondade valikuga ja nende temperatuuri muutmisega. Jahutuskiiruse valikul tuleb lähtuda järgmistest põhilistest seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kui seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks.
poollõõmutus või täislõõmutus), aeglane jahutamine; 2. normaliseerimine – kuumutamine üle faasipiiri Ac3 (Acm) või nende lähedastel temperatuuridel, jahutus õhus; 3. karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis); 4. noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1; temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Terase kõvadus tasakaaluolekus (lõõmutatud või normaliseeritud olekus) sõltub otseselt terase süsinikusisaldusest, kuid ei ületa 330…350 HB. 2.Ülesanne: Määrake allpool toodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 2.1 Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C 40E. 2.2 Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125.
Djatskov, kes püstitas üleliidulise noorterekordi ning kellele oma elu parimas vormis olnud Uno Palu loovutas sõidupileti olümpiale. Hiljem selgus küll, et poiss ei õigustanud temale pandud lootu- si ei Roomas ega ka edaspidi. Võistlustel torkas silma Auna ja Djatskovi erinevus olemuses. Juri oli pikem, painduvam, viimistletuma tehnikaga, ökonoomsemalt võistlev, kuid puudu jäi vastupidavu- sest, sitkusest, karastatusest, võistlejahingest. Aunal oli seda ikka rohkem olnud, mistõttu hiljem 3 nendevaheline konkurents lõplikult Auna kasuks pöördus. Ülikooliaeg Ülikooli astumine tõi kaasa järsu iseseisvumise reziim oli teine, puudus õpetajalik kontroll ja ka uus treener Fred Kudu kohtles oma kasvandikke kui iseseisvaid inimesi. Aun oli juba saavutanud esimese tipu spordis, kuid järgmine oli kaugel mägede taga
kümnevõistlusetäht Juri Djatskov, kes püstitas üleliidulise noorterekordi ning kellele oma elu parimas vormis olnud Uno Palu loovutas sõidupileti olümpiale. Hiljem selgus küll, et poiss ei õigustanud temale pandud lootu-si ei Roomas ega ka edaspidi. Võistlustel torkas silma Auna ja Djatskovi erinevus olemuses. Juri oli pikem, painduvam, viimistletuma tehnikaga, ökonoomsemalt võistlev, kuid puudu jäi vastupidavu-sest, sitkusest, karastatusest, võistlejahingest. Aunal oli seda ikka rohkem olnud, mistõttu hiljem nendevaheline konkurents lõplikult Auna kasuks pöördus. Olümpia lähenemine Tokio olümpia lähenes ning Kääriku spordibaasi kogunesid Nõukogude Liidu olümpia- kandidaadid, aga seal igapäevase töö kõrval treenivale Aunale tähelepanu ei pööratud. Ka Leningradi Talvestaadionil kuuevõistluses teisele kohale tulemine ei aidanud. Neil päevil aitas
..50 % väiksem kui radiaalsuunas. Kõvadel lehtpuudel on see 2,5 × pehmetel 1,5 × suurem kui okaspuudel Eritöö erinevate puuliikide kohta on 20 - 50 kJ/m2. Lehtpuud on oma ehituse tõttu 1,5 - 2 korda sitkemad okaspuudest. Sitke puidu murdepind on pikakiuline, hapra puidu murdepind nö põiki "raiutud" või trapetsikujuline ja ilma kildudeta. Proovikehade löögisitkus sõltub kiudude suunast. 10°-se kaldkiulisuse juures kaotavad vardad ligi 50% oma sitkusest. Puidu kõvadus. Sõltuvat ristpinna kõvadusest kõik puuliigid jaotatakse kuute rühma: Väga pehmed puuliigid otspinna kõvadus kuni 3500 N/cm2 (haab, kuusk, pärn, pappel, mänd) Pehmed puuliigid - otspinna kõvadus kuni 3500- 5000 N/cm2 (lepp, kask, kadakas, toomingas) Keskmiselt kõvad puuliigid 5000-6500 N/cm2 (jalakas, sarapuu, remmelgas) Kõvad puuliigid - otspinna kõvadus 6500-10000 N/cm2 (lehis, tamm, vaher, saar, pihlakas, õunapuu).