Teemantide kõvadus on seotud kristallide ühestaadiumilise kasvuga. Enamik teemantidest kasvavad mitmes staadiumis, mille tõttu tekivad neile lisandid, mõrad ja kristallvõre defektsed tasandid. Tavaliste teemantide töötlemisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes on võimalik nende kõvadust tõsta suuremaks kui indikaatoritena kasutatavatel teemantidel. Kõvadus on mõnevõrra seotud veel ühe mehaanilise omadusega – sitkusega (omadus taluda enne 1/2 purunemist deformeerumist). Loodusliku teemandi sitkus on vahemikus 7,5–10MPa·m . See väärtus on väga hea võrreldes muude vääriskivide sitkusega, kuid üsna kehv võrreldes enamiku inseneriehitustes kasutatavate materjalidega. Elektrijuhtivus Enamik teemante on väga head elektriisolaatorid (nad ei juhi elektrit), kuid mõned sinised teemandid on
See sõltub polümeeri ahela pikkusest. PA (polüamiid) äärmiselt vastupidavad, mis pärast kasutatakse neid tekstiilitööstuses ja valmistatakse vaipu ja spordirõivaid. Enamlevinud termoplastsed polümeerid PVC (Polüvinüülkloriid) kasutatakse laialdaselt ehituses, sest on kergesti töödeldav ja vastupidav. PS (polüstüreen)- võib olla nii termoplastik kui termoset. Puhas tahke polüstüreen on värvitu. PC (Polükarbonaat)- eriti suure löögikindluse ja sitkusega. Kasutatakse metsamasinate, traktorite ja ekskavaatorite klaasides. Reoloogilised omadused: Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Nihkepinge ehk tangentsiaalpinge lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent Nihkedeformatsioon - keha kuju muutus, mille käigus keha elementaarrööptahukate nurgad muutuvad, muutumatuks jäävad aga rööptahuka mõõtmed. Tekib nihkepingete mõjul Nihkemoodul võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust
Variant 1 - 40 1. Austeniit on raua tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus tsementiidis on 2,14% 3. Teras sisaldab 0,7% Mn 0,4% Si 4. Malm sisaldab 0,15% P ja 0,1% S 5. Ledeburiitstruktuur toatemperatuuril on eutekukum 6. Süsinuku sisaldus perliidis on 0,8% 7. Keevterase tunnuseks on teras mida deoksüdeeritakse ferromangaaniga 8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. V...
Lineaarne madaltihe LLDPE. LLDPE saadakse buteeni, hekseeni või okteeni lisamisel etüleeni polümerisatsiooni ajal, et anda vaiku sama tihedusega kui LDPE-l ja lineaarsus kui HDPE-l. · Korrapärane struktuur (keskmiselt hargnenud, 15-30 haru) · Kõrge tõmbetugevus ja löögisitkus · LDPE-st parem voolavus Ülikõrge molekulmassiga UHMWPE · Arvestatav kõvadus, vastupanu kriimustustele ja kulumisele · Suurepärane keemiline vastupanu · Suure sitkusega, kuid ei ole sulatöödeldav (töödeldakse kummiolekus) 4 7. PE kasutamine Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE)
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c ...
Nitriiditud terase kõvadus Vickersi skaala järgi ulatub kuni 1200 HV, samas, kui tsementiiditud terase kõvadus ei ületa 900 HV. Nitriitimiseks kasutakse kesksüsinikusisaldusega legeerterased kroomiga, alumiiniumigaja molübdeeniga (vene terased 382, 35, 382), sobivad ka mõned sarnased stantsiterased (328, 5) Tavaliselt nitriitimist tehakse peale detaili lõppliku mehaanilist ja termilist töötlemist-karastamist kõrgnoolutusega. Selle tulemusena detail saab suure tugevusega ja sitkusega sorbiitse struktuuri, mis säilib ka peale nitriitimist. Südamiku suur tugevus tagab seda, et kõva ja habras pealiskiht ei vaju sisse kõrgel koormusel. Kõva nitriiditud pind ei vaja järgnevad karastamist nagu tsementiitimisel. Selles on suur nitriitimise eelis tsementiitimisega võrreldes. Nitriiditud kihi paksus on tavaliselt 0,3-0,6 mm. Madala nitriitimise temperatuuri tõttu (500-600 0C) on lämmastiku difusiooni
6. eutektoid 13 : 4,00 4,00 Millised omadused on ühefaasilisel struktuuril (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid)? : 1. väiksema kõvaduse ja tugevusega võrreldes kahefaasiliste struktuuridega 2. halb survetöödeldavus 3. hea survetöödeldavus 4. halvad valuomadused võrreldes eutektsete struktuuridega (malmid) 5. lõiketöötlemine on keeruline seoses laastu voolamisega 6. lõiketöötlemine on hea seoses materjali suure sitkusega 14 : 4,00 4,00 Millised omadused on kahefaasilisel struktuuril? : 1. halb survetöödeldavus 2. kahefaasilised eutektsed sulamid on head valuomadustega (malmid) 3. väike kõvadus ja tugevus võrreldes ühefaasiliste sulamitega 4. keemiline ühend struktuuris suurendab kõvadust, vähendab sitkust ja plastsust ning halvendab lõiketöödeldavust 5. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust, suurendab sitkust ja plastsust ning
Tempermalmi lõplik struktuur oleneb sellest, kuidas toimub edasine jahutamine. Kui pärast lõõmutamise esimest staadiumi jahutada malmi suhteliselt kiiresti (õhus), siis austeniit laguneb nagu teraseski ferriit-tsementiitseks seguks - perliidiks. Niisuguse tempermalmi struktuur koosneb grafiidist ja perliidist (mõnikord ka grafiidist, perliidist ja ferriidist). See tempermalm on suure tugevuse ja kõvadusega, kuid vaikese plastilisuse ja sitkusega. Pärast lõõmutamise esimest staadiumi on ka võimalik ahju kiiresti jahutada temperatuuril 730-750° ja seejärel aeglaselt 20-30 tunni vältel temperatuurini 700°. Seejärel võetakse kastid ahjust välja ja jahutatakse õhus. Üldine lõõmutamise kestus (koos kuumutamisega) oleks 50- 100 tundi, s.t. kaks kuni neli päeva. Aeglasel jahtumisel temperatuuriintervallis 750-700° (seda 1õõmutamise osa nimetatakse
3. Löögisitkus Katse käik 1. Leida proovikeha ristlõike pindala sälgu kohalt [ 2 ] F = b × c ( F = 6 * 10 = 60 2. Määrata 3. Määrata 5. Leida eritöö ühe pinnaühiku kohta : a = a = 4,6 / 0,6 = 7,67 katse tulemusel saadud Tegelikult a = 10 16 Töö tulemuste vormistamine 1. Proovikeha ristlõike pindala F= 0,6[c] 2. Langusnurk 3. Tõusunurk 4. Tööhulk = 4,6 [kg ×m] 5. Eritöö a = 7,67 kg ×m/ cm 6. Järeldus terase sitkusele : katse tulemusel saadud on väiksema sitkusega TÖÖ NR.5 TELLISE TUGEVUSE MÄÄRAMINE Hinnang: Antud proovikeha kuulub klassi 15 TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE 5. Liiva terastikulise koostise määramine Sõelumisandmed FM = 2,0 järelikult tegu keskmise liiva liigiga M = 1,91 2,4 TÖÖ NR. 12 BITUUMENITE OMADUSTE MÄÄRAMINE 1. Pehmumistäpi määramine
kergete käeliigutustega. Kui müürsep laseb tellise lahti ja tellis jääb samasse asendisse ega liigu kohalt on mört sobiv. Vasar mördi (mitteplastne segu) korral tuleb tellis paigale koputada. Mört on sobivalt sitke kui tellist paigldades pressib vuukidest välja veidi ülemäärast mörti. See väljapressitud mört ei tohi kohe katkeda ega müürile valguda vaid tuleb müürikelluga ära kaapida tellist mitte määrides. Voolitavus seondub eelmainitud plastuse ja sitkusega. Kui mört on müüri ehitamisel laotatud kelluga müürile peenraks ja tasantatud kellu otsaga vagu tehes ühtlaseks kihiks siis jääb mördile selline kuju tellise paigaldamiseni. Hästi voolitavast mördis saab vuukrauaga töödeldes kergersi soovitud kvaliteedi ja kujuga vuugi MUID NÕUTAVAID OMADUSI: Külmakindlus mis saautatakse boorseks muutmise ja lisaainetega. Keemiakindlus Mitmesuguseid müürimörte
Perliitmuutus saab toimuda tasakaalukorras: >650˚C, mida tagab aegane jahutamine (<1˚C/min), perliitstruktuuriga teras on plastne, väikese kõvaduse ja tugevusega. Jahutuskiiruse ↑ v~5˚C/s muutub A sorbiidiks T=650…600˚C korral, suurema kõvaduse, elastsuse ja tugevusega, kui P. Jahutuskiiruse ↑ v~40-60˚C/s säilib A T-ni 550…500˚C, tekkiv tsementiit jääb peenteraliseks ja selle struktuuri nim. troostiidiks, mis on suurema kõvaduse ja elastsusega, väiksema sitkusega, kui sorbiit. Suurema allajahutuse puhul, A muutumisel T=450…250˚C korral tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala T-ni jahutatud terastes, see seisneb ainult raua kristallvõre muutumises Fe γ-Feα ilma C ümberjaotumise ja eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st
töödeldaval toorikul vahetult lõiketera lõikeserva vastas. Lõikepind võib olla silinder- , koonus- , tasa- , või kujupind. Laastu moodustumise protsessi mõiste. Lõikeprotsess on laastu moodustumise protsess. Sellega kaasnevad keerulised füüsikalised nähtused: plastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja teke lõikeriista esitahul. Laast võib moodustuda mitmel kujul: Lülilaast saadakse kõvade ja väikese sitkusega metallide väikese kiirusega lõikamisel (näit. kõva teras ). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud. Murdelaast tekib rabeda materjali (malm, pronks ) lõikamisel . Voolavlaast tuleb pehmelt teraselt, vaselt, tinalt ja seatinalt, kui neid suure kiirusega töödelda. Sellel laastul on pika sileda paela kuju. Treitera. Treitera osad ja tema pea elemendid. Oma kujult meenutab treitera tööosa kiilu. Kui kiilu külgpinnale mõjuv jõud ületab
b) Metalliliste katete tekitamine. Plankeerimine, metalliseerimine pihustamise teel. c) Protekteerimine. d) Lakid, värvid ja kaitsvad määrded. 19. Komposiidi purunemissitkus. Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste koormuste juures mõjuma hakates viia materjali purunemiseni. Kõrge staatilise tugevusega materjal on väikese sitkusega ja tugevus ei soodusta materjali võimet takistada pragude levikut. Üks ja seesama komposiit võib olla sitke kui ta on õhuke ja habras kui ta on massiivne. Prao käitumine pinge all olevas materjalis oleneb 2 siseenergia vastastikusest bilansist (see peab olema min). Siseenergia vähenemisel kaotab materjal oma füüsilised omadused ja puruneb lõpuks. Prao käitumine oleneb sise- ja pinnaenergia omavahelise käitumise iseloomust
erilist vahet, seetõttu eelistatakse normaliseerimist. Kesksüsinik terastel (0.3-0.5% c) on see erinevus suurem, seetõttu alati ei saa asendada normaliseerimisega. Küll aga võidakse asendada parendamise korral normaliseerimisega. Võrreldes lõõmutatud olekuga annab normaliseerimine terasele suurema tugevuse, kuid võrreldes parendatud olekuga on normaliseeritud teras mõnevõrra väiksema plastsuse ja sitkusega. Mittevastutusrikaste keskkoormatud detailide korral tavaliselt normaliseeritakse, vastutusrikaste raskkoormatud detailide korral peaks eelistama parendamist. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terastel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavust parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Üleeutektoidteraste (ka tsementiiditud teraste) normaliseerimisel kaob tsementiidivõrk. Terase karastus
annaabi.ee 
