katkevenivus on suhteline detaili pikenemine protsentides , ja ahenemine detaili suhteline ristlõike pindala muutus protsentides. 5.Missugust materjali omadust iseloomustab katkevenivus, katkeahenemine? platsust 6.Millised on materjali plastsusnäitajad? Katkevenivus ja katkeahenemine 7.Mida tähistavad tähised ReH, ReL, Rp? Ülemine voolavuspiir, alumine voolavuspiir ja tinglik voolavuspiir 8.Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir? Sest sitketel materjalidel on suur katkeahenemise protsent ning neil seetõttu väheneb teimiku ristlõike pindala. 9.Milline seos on materjali tugevuse Rm ja kõvaduse vahel HB Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm 3 HB. LÖÖKPAINDETEIM 1.Millised on löögitugevuse näitajad? Purustustöö ja löögisitkus 2.Millest sõltub teimiku purustamiseks kulutatud töö?
Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek raskendatud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge. Selle tulemusena saame mittekvaliteetse keerme, mille osa keermeniite võib olla purunenud, ka keermepuur võib kinnikiiluda ja puruneda. Eriti juhtub see pehmete ja sitkete materjalide keermetamisel. Et garanteerida keerme kvaliteeti ja vältida
B. Jah, voolavuspiiri C. ei, sest plastsed materjalid käituvad enne plastse deformatsiooni algusent erinevalt tõmbe- või survejõudude toimel D. jah, plastsed materjalid käituvad kuni plastse deformatsiooni alguseni ühtemoodi nii tõmbe- kui ka survejõudude toimel Score: 4/4 23. Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile? Student Response Feedback A. Jäikadel ja sitketel polümeeridel (POM, PA jt) on võime enne purunemist oluliselt deformeeruda > 50 ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) B. Pehmeid ja sitkeid polümeere (LDPE) iseloomustab suur plastne deformatsioon < 1000% ja väike elastsusmoodul 0.2-1 GPa C. Elastomeeridele on iseloomulik kummielastsus ja suur sitkus (elastne deformatsioon) <1200% ja elastsusmoodul 2-3 GPa D. Jäikadele ja suure kõvadusega polümeeridele (PMMA, PS jt) on
Ei, tehakse katsed surveteimil C. ei, sest plastsed materjalid käituvad enne plastse deformatsiooni algusent erinevalt tõmbe- või survejõudude toimel D. Jah, voolavuspiiri Score:4/4 23. Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile? Student ResponseFeedback A. Jäikadel ja sitketel polümeeridel (POM, PA jt) on võime enne purunemist oluliselt deformeeruda > 50 ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) B. Jäikadele ja suure kõvadusega polümeeridele (PMMA, PS jt) on iseloomulik väike <10% elastne deformatsioon ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) C. Pehmeid ja sitkeid polümeere (LDPE) iseloomustab suur plastne
· Koormuse mõjumise järgi jaotatakse painde-,tõmbe-,surve-,väände-,nihke-ja löögideformatsioonideks. · Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks. · Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone,kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu. · Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone,mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist. · Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad(teras).nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastel materjalidel on omadus puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Tõmbetugevus,Rt · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid).proovikehad on vardakujulised ja need rebitakse pooleks. Survetugevus, Rs · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehadega,mis surutakse
pinnaga või puutujasuunaliselt. DEFORMATSIOON Plastsed ja elastsed deformatsioonid võivad üksteiseks üle minna olenevalt mõjuva jõu suurusest. Nii näiteks terasvarda tõmbamisel tekib kuni teatava jõu väärtuseni elastne deformatsioon (Hooke´diagrammi lineaarne piirkond), jõu suurenedes hakkab materjal voolama st. jääv deformatsioon suureneb välisjõudu suurendamata (voolavus). Materjalid jaotatakse (deformeerumise järgi) habrasteks ja sitketeks: a) Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. b) Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). KUUMSIN 10 SURVETUGEVUS Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määratav näitaja. Survetugevusele
Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Deformatsioonid (strain e deformation) > Välisjõu toimel võib muutuda materjali kuju st. materjal deformeerub. > Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. > Koormus mõjumise järgi jaotatakse painde, tõmbe, surve, väände, nihke ja löögideformatsiooniks. > Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. > Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus
[ ] = lim S [ ] - lub atav.normaalpin ge Lubatud pinge- konkreetse ülesande puhul ohutuks loetud pinge lim - piirpinhe 5 [ ] = = ReH S S Sitketel materjalidel ReH - materjalivoolavuspii r R [ ] = µ = µ S S R - materjalitugevuspiir Rabedatel µ Piirseisundit määratakse katseliselt. Voolavuspiir ja tugevuspiir määratakse tõmbeteimil 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge (sigma) iseloomustab aine osakesi üksteisest eemale
· tugevusnäitajad (strength) Materjali vastupanu piiri ehk tugevust kaudu, mille ühikuks on kG, N. · deformatsioonid jõud võib olla nii staatiline (pidevalt kasvav) kui ka dünaamiline (löök-). 1.5.4.1. Tugevus ja deformatsioon Tugevus on kehade või materjalide võime purunemata taluda pingeid (stress-resistance), mis tekivad mitmesuguste koormuste (load) tulemusena nagu näiteks soojuslikud, mehaanilised jms. Materjalid jaotatakse habrasteks ja sitketeks. · Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldatavad (teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. · Habrastele materjalidele on omane puruneda ilma nähtavate deformatsioonideta (betoon). Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. Kõik deformatsioonid võivad olla pöörduvad või pöördumatud Deformatsioone jaotatakse plastseteks ja elastseteks.
Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek raskendatud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keermepuuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine, kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge. Selle tulemusena saame mittekvaliteetse keerme, mille osa keermeniite võib olla purunenud, ka keermepuur võib kinnikiiluda ja puruneda. Eriti juhtub see pehmete ja sitkete materjalide keermetamisel. Et garanteerida keerme
F F F F lõikepind 1 Seega tugevustingimus lõikel lõikepind 2 F , nm A kus m – lõikepindade arv. Sitketel materjalidel lubatudlõikepinge 0,56...0,6 . C Peale F lõike arvutatakse lühikesed vardad (tihvte) ka kontaktsurvele. Kuna kontaktsurve d ohustab detaili muljumisega, siis arvutust nimetatakse ka muljumisarvutuseks. F C C
annaabi.ee 
