sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte. Leevendamiseks siinsete kaupmeeste omavahelist
muutmine, linnaduumad, mõisnikel võrdsed õigused). 1796 taastati varasem valitsemisviis. 10. Kaubandus 17.-18.saj. (sh import, eksport, sõbrakaubandus) Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostuse.Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi Riia ja Peterbur. Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Teisteks eksportkaupadeks olid Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse. Sisseveokaupadeks olid Hispaani ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ning tubakas, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu. Oli ka salakaubandus. Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri aeti. 11. Selgita mõisted: Reformatsioon – hariduse tähtsuse suurenemine Euroopa viljaait – Ida-Euroopast imporditi vilja mujale Euroopasse Vakuraamat - feodaalmõisa talude ja nende koormiste nimistu
inimestena. Linnad varauusaegses Eestis: Liivi sõja alguses 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandusid veel Kuressaare ja Valga,Vana-Pärnu hävines Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. (kokku jäi 10 linna) 17. sajandil said linnaõigused Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Kaugkaubandus: Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) Käsitöö ja kaubandus: Kästitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölased ehk tsunftijänesed. Mõisate juures rajati telliselöövid , lubjaahjud, sae- ja vaseveskid. Peale ehitusmaterjalide toodeti mõisastes seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17.saj hakati Eestis rajama manufaktuure.
Linnad ja kaubandus: *Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga kaotasid oma õigused ja nad liideti ümbruskonna mõisatega *Suurimaks linnaks endiselt Tallinn *Linnade omavalitsus jäi püsima *Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil Kaugkaubandus: *Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte *Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud *Tänu soodsale asendile edenes Narva kaubandus *Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringadning tubakas. Ka vein, klaas, paber ja koloniaalkaubad Sisekaubandus: *Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte *Kaupmeeste ülempiir *Vilja ülesostmine väljaspool linnu oli seadusega keelatud, tehti seda nii kõrtsides, linna viivatel maanteedel kui ka otse linnaväravate all Käsitöö ja tööndus: *Säilis tsunftikord *Nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed
Saksamaa, hiljem ka Inglismaa kaupmeeste kätte. Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva võisid mõisnikud oma vilja otse ja vahenduseta ka välismaa kaupmeestele müüa. Tänu soodsale asendile Vene piiri ääres edenes Narva kaubandus. Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) SISEKAUBANDUS Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir(nt Viljandis ja Kuressaares lubati tegutseda vaid kuuel kaupmehel ja ühel apteekril) Linnades oli Vene kaupmeeste tegutsemine keelatud, küll aga lubati neil kaubelda maal ja eeslinnades, kus nende klientideks olid peamiselt sõjaväelased. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal
Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eestisadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte
ümbruskonna mõisatega. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas täielikult. 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaugkaubandus · Kaubandus koondus peamiselt sakslastele, hiljem ka inglastele; · Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud; · Edenes Narva kaubandus Vene piiril asumise tõttu; · Väljaveokaubaks oli teravili, Venemaalt pärit lina; · Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringad ja tubakas; aga ka veini, klaasi, paberit; · Riik kontrollis väliskaubandust tollimaksude pealt; Sisekaubandus · Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte; · Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir, et leevendada kaupmeeste omavahelist konkurentsi; · Vene kaupmehed Eestis müüsid omi asju tunduvalt odavamalt kui kohalikud kaupmehed;
Mõned talupojad said aru nii, et kui makstakse riigile uut pearahamaksu siis mõisnikule ei pea teotööd ega koormisi tegema. See tekitas palju pahandust. 9) Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil: Kaugkaubandus: Tollipiiri ületamises tuli maksta maksu. Tollipiirid olid tavaliselt kubermangude vahel. 1782 tollipiir kadus. Kõige tähtsamad piirkonnad, kuhu kaupa müüa olid Peterburg ja Riia. Oluliseks sisseveokaupadeks: talurahvakaubad (sool, metall ja soolaheeringad, tubakas), sisse veeti ka paberit, klaasi, veini, kohv tee vürtsid, suhkur. Väljaveoartikliteks eesti alalt: teravili. Parematel aastatel viidi välja üle 20 000 tonni teravilja. Eesti sadamate kaudu viidi välja veel lina, kanep, tõrv, tökat - läksid lõuna- euroopasse, enamasti madalmaadesse. Teatud määral ka Lübeck, Rootsi. Maakaubandus: Eesti ala sisealad ja saared. Oli rangelt reglementeeritud
annaabi.ee 
