Täishäälikuid on vähem kui eesti keeles, kokku 5: i, e, a, o, u, aga neid hääldatakse erinevalt sõltuvalt juurdemärgitud märkidest (näiteks ring tähe kohal tähistab väga lühikest täishäälikut). (William Jones, 1915). Kikapuu keelt ja selle ülesehitust on ainsana lähemalt uurinud Paul H. Voorhis, kes on avaldanud selle keele kohta ka 3 teost: 1968. aastal Kikapuu keele grammatikast; 1974. aastal sissejuhatuse/sissevaate Kikapuu keelde ning 1988. aastal kikapuu sõnavarast. (Sam Noble Museum, 2016). Kuna Kikapuu rahvas oli alguses Shawnee hõimu osa, aga hiljem nad eraldasid, siis nimi "kikapuu" võib tulla Shawnee sõnast "uitajad" (Native Languages of the America, 2014). Oma lause näite võtan ühest kikapuu keelest inglise keelde tõlgitud raamatust. Lugu kannab nime "When Wiza'kä'a went visiting". Võtan sealt esimese lause:
Siiski tekib kõikide jutustajate puhul küsimus, et palju võib neid usaldada. ● Autodiegeetiline jutustaja – jutustaja kui peategelane. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sissevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Sageli lugeja võtab omaks autodiegeetilise jutustaja positsiooni. Annab hea sissevaate peategelase maailma. Tuleb ette ka realistlikes romaanides. Tema teadmised võivad olla samasugused nagu heterodiegeetilisel jutustajal. Kerge on samastada jutustajat autoriga (samas see ei tohiks päris nii olla). 22.1.Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev Heterodiegeetiline jutustaja võib olla ka kõiketeadev jutustaja aga ei pruugi. Kõigeteadev jutustajal on kui jumalik pilk, millega ta jälgib kõiki sündmusi ja ta
Kui soov on lihtsalt lõpetada andmete avaldamine või neid muutuda, tuleks pigem eelistada inspektsiooni, sest see on kiirem ja oluliselt väiksemate kuludega kui kohtumenetlus. Kahjuhüvitise nõudmisel vastaspoolelt tuleks aga siiski minna kohtusse. Kohtusse minnes tuleb aga selgeks teha seaduste rägastik või palgata spetsialist, kes seda maailma tunneb, sest tegemist on väga keerulise valdkonnaga, kus on olulised tõlgendused ja kus on palju subjektiivsust. Seetõttu teen kiire sissevaate teemat puudutavatesse regulatsioonidesse. Laiemalt vaadates mõjutab meid enim Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ja sellele tuginev Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika (Nõmper & Tikk 2007: 38). Näiteks sätestab EIÕKi 8. artikkel, et “igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust” ja “võimud ei sekku selle
valged, kuskil võib olla üks must luik) Demarkatsiooniprobleem: teooria peab olema ümberlükatav PsychINFO 50 milj viidet, 650 ajakirja täielikult, osaliselt, 100 000 uut kirjet aastas Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, lahendatakse konkreetsete ülesannetega mida nim psüühika funktsioonideks Taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, liikumine Daniel Kahnemann Nobeli preemia 2002, psühholoogilise sissevaate toomise eest majandusteadusesse, inimeste otsused ei ole ratsionaalsed nagu eeldab majandus 3. Teadvus ja teadvustamatus Ptolemaios kirjutas esimesena teadvustamatusest (silmas tekkiva kujutise põhjal ei saa otsustada asjade tegeliku suuruse üle kuna see muutub koos vaatenurgaga ja kaugusega) Eduard von Hartmann- 1869 Teadvustamatuse Filosoofia, 3 teadvustamatust füsioloogiline (refleksid), suhteline (veel pole teadvuses), absoluutne (ei jõua sinna kunagi)
välja. Samas tuleb arvesse võtta, et lugu jutustatakse ikkagi nn madude partei (maod on tema kodukant, seal on Leemeti kodusus) esindaja poolt, kelle seisukohad nõuaksid kindlasti kriitilist pilku. Minajutustaja pole ju kunagi objektiivne, autobiograafia kui zanr on enamasti mitte möödunud aegade lugude rääkimiseks, vaid just teatud olukorra ideoloogiliseks põhjendamiseks või õigustamiseks, subjektiivse sissevaate andmiseks. Selle juures on huvitav ette kujutada, kuidas näiteks oleksid sama lugu esitanud Ülgas või Johannes. See selleks. On kõigiti arusaadav, et inimesed said ussisõnade oskamisest palju kasu ning esialgu polnud kellelgi tahtmist usside mõjusfäärist ära kolida. Siin võib spekuleerida, et ilmselt teatud poolehoidjate tihedal läbikäimisel ussidega saadi isegi mürgihambad endale geneetilise pärandusena
Karm). Maailmadramaturgiat esindasid muu hulgas Ibseni „Ehitusmeister Solness” (1974) ja Pirandello „Kuus tegelast autorit otsimas” (1976 lavakooli VII lennu diplomilavastusena). 1974. aastal esietendus „Vanemuises” Kaarel Irdi režiis Oskar Lutsu „Tagahoovis” dramatiseering, mis meenutas küll mõneti vana olustikurealismi, ent oli hea miljöötunnetusega ja polüfooniliselt komponeeritud, pakkudes kaleidoskoopilise sissevaate Tartu tagahoovi värvikate ja eluliste inimtüüpide argiellu. Lavastuses põimusid lüürika ja huumor ning kõlama jäi kaastunne väikese inimese suhtes. Eri põlvkondade näitlejate realistliku ansambli esituses mängiti „Tagahoovis” 1974–1982 (taastati hooajal 1987/88) ja seda võib pidada Irdi tähtlavastusteks kujunenud rahvatükkide üheks parimaks näiteks. Tundliku ühiskondliku närviga ja samas elupoeesiasse uskunud Grigori Kromanov
Siiski tekib kõikide jutustajate puhul küsimus, et palju võib neid usaldada. Autodiegeetiline jutustaja jutustaja kui peategelane. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sissevaade jutustaja siseaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Sageli lugeja võtab omaks autodiegeetilise jutustaja positsiooni. Annab hea sissevaate peategelase maailma. Tuleb ette ka realistlikes romaanides. Tema teadmised võivad olla samasugused nagu heterodiegeetilisel jutustajal. Kerge on samastada jutustajat autoriga (samas see ei tohiks päris nii olla). Nii homodiegeetilise kui ka autodiegeetilise jutustaja puhul on eesmärk subjektiivse kogemuse ja emotsioonide võimalikult täpne esitamine. NB! Autorit, jutustajat ja tegelast ei tohi samastada. 22.1.Kõiketeadev jutustaja. NB
Seetõttu hakkasid töösturid kavandama tootmisterritooriumi lähedusse terviklikke asundusi, kus elamud ei kuulunud eraomanikele, vaid tööstusettevõttele endale, ja neid anti töölistele soodsalt kasutamiseks kui tööandja elamispinda. Lisaks tööliselamutele ehitati sellistesse vabrikulinnakutesse sageli ka korralikumate korteritega maju ametnikele, inseneridele ja meistritele, vahel ka ettevõtte juhtkonnale. Nii pakuvad vabrikuasulad omalaadse sissevaate toonasesse rangelt hierarhiseeritud klassiühiskonda, direktori villa ja viletsad töölisbarakid võivad paikneda füüsiliselt lähestikku, kuid nende inimeste elumaailmu lahutab kuristik. Hiljem on tihti ka juhtkonnale mõeldud eramud jagatud mitme perekonna vahel ning inseneride ja vanemteenistujate suured korterid tükeldatud väiksemateks, nii on kunagistest vabrikuasundustest saanud tüüpilised korterelamute piirkonnad. Tasub
annaabi.ee 
