Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon Rakukesta ja tsütoplasmamembraani sissesopistumine Moodustub rakuvahesein Tekib kaks identset tütarrakku
1. kerabakterid e. Kokid 2. pulkbakterid e. Batsillid 3. spiraalsed bakterid e. Spirillid 4. keeritsbakterid e. Spiroheedid 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud.. Paljunemine Jagunemine e. Pooldumine: 1. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub(DNA replikatsioon) 2. Toimub varuainete süntees 3. Toimub bakteriraku pikenemine ning kesta/membraani sissesopistumine 4. Moodustub tütarrakke eraldavad rakumembraan ja -kestad 5. Tütarrakkude eraldumine Pungumine e. Raku ebavõrdne paljunemine Paljunemise kiirus sõltub 1. Temperatuurist 2. Toitainete olemasolust/konsentratsioonist elukeskkonnas 3. Konkureerivate organismide olemasolust 4. Keskkonna pH-st 5. Hapniku olemasolust 6. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks
transporditud. Eluareng Maal: 1.Suur pauk,2.Päikese sünd,3.Maa sünd. Füüsigaline evolu-keemiline evol(RNA-DNA Rakk)-bioloogiline evol Ürgatmosfäär sisaldas:UV,Radiaktiivsus kiirgus,kõrgetemp:NH3,Ch4,N2,H2S,CO,CO2,HCN. Ürgookean:CH4,NH3,H2S,HCN,CO,H20=H2CO3,C6H2o6, Rakus-valgumolekulid,rasvamolekulid. RNA-DNA-RAKK Rakk prokarioot e eeltuumne.-heterotroofid(toitu elukeskkonnast,fotosün baktereid).siis alles autotroofid. Eukarioot-epäristuumne(endosümbioosi tagajärg,membraani sissesopistumine)`=Hulkraksed organismid-taimed,seened,protistid.Taimede loomade spetsialiseerumine kekkonnast. Antropogeen-Inimese välja kujunemise ajastu. Taimeriigi evol jada. Fotosünteesiv bakter-rohelinesilmviburlane-vetikad-samblad-sõnajalgtaimed- paljasseemnetaimed-õistaimed e.katteseemnetaimed. Loomariigi evol jada. Bakter-amööb-käsnad(ussid,lülijalgsed,molleeskid)-ainu õõsed(korallid,meduus,hüdra)- okasnahksed(meritöht,merisübli)-selgroogsed-kalad(kõhr,luu)-kahepaigsed-
Difusioon- aineosakeste liikumine kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonda Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama konsentratsiooniga lahusest kõrgema konsentratsiooniga lahusesse Aktiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Füsioloogiline lahus- lahus, milles lahustunud ainete konsentratsioon on võrdne rakudesisese lahuse konsentratsiooniga Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumine teel Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Membraanivalgud- membraani sise- või välispinnal, ka läbi membraani, tegutsevad ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate ehk retseptoritenaKolesterool- molekulide sidumine omavahel, membraani voolavuse reguleerimine erinevate temperatuuride tingimustes Kristad- mitokondri sisemembraani sopistused, kus toimub energia tootmine
Gaasi vakuoolid- vees elavatel bakteritel. vees vertikaalseks liikumiseks. BAKTERITE PALJUNEMINE LK 74 Paljunevad mittesuguliselt pooldudes. Pooldumise aktiivsus on suurem, kui keskkonnas on optimaalsed tingimused. soodsatel tingimustel pooldub bakteri rakk 30 minutiga- generatsiooni aeg. Pooldumine toimub kolmes etapis: 1.) Pärilik info st. rõngas kromosoom kahekordistub. Toimub DNA replikatsioon. 2.) Kesta ja membraani keskelt sissesopistumine. selle käigus jagatakse raku sisu kaheks osaks. 3.) On moodustunud kaks pooleväiksemat tütarrakku mis on eraldunud teineteisest. Algab tütarrakkude aktiivne kasvamine. Kui keskkonna tingimused on väga ebasoodsad, siis võivad bakterirakud moodustada tugevakestalisi püsirakke ehk spoore- kõvakestaline moodustis, kus elutegevus on peatunud. TOITUMINE Toit imendub bakteri rakku läbi membraani. Seetõttu ei tohi bakterid olla suured. Toidu tüübilt on bakterid 2 sugused:
Mesoderm on embrüo keskmine kiht, asub ektodermi ja endodermi vahel. Sellest arenevad veri, süda, neerud, gonaadid, luud, lihased ja ühendavad koed. Endoderm on kõige sisemine kiht. Sellest arenevad seedeelundkonna epiteel ja ta osaleb ka organite moodustamises (sh kopsud). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Invaginatsioon ehk sissesopistumine: rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluse rakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ning moodustavad ürgsoole ehk arhenteroni. Nt merisiiliku arhenteroni teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel, amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invaginatsioonil. Involutsioon ehk sisserullumine: rakkude sisserullumine blastulasse mööda välimiste rakkude sisepinda. Nt kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda
ühekromatiidilised kromosoomid. TELOFAAS: Algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine, kujunevad tuumaümbrised ja rakk valmistub tsütokineesiks. TSÜTOKINEES: Üldjuhul on see protsess võrdne kahe raku vahel. Ebavõrdse tsütokineesi näiteks on pärmseente pungumine. Tsütokineesil rakkude eraldumine: kestaga rakud kahe tulevase raku vahele moodustuv vahelamell ja sellele mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. Loomarakkudel toimub rakumembraani sissesopistumine, mille tagab tsütoskeleti valkude töö ja protsess lõppeb vastasmembraanide kokkupuutega ja rakkude eraldumisega. Inimese keharakk jaguneb mitootiliselt. Mitu kromosoomi läheb ühele poole anafaasis ja mitu teiselepoole. V: ühele poole läheb 46 ühekromatiidilist ja teiselepoole 46 ühekromatiidilist. TABEL: Mitoosi regulatsioon: Eesmärgiks on see, et organism kontrollib rakkude jagunemist. 1) ööpäevase rütmiga öise aktiivsusega organismidel on mitoosi max päeval ja vastupidi
välimiste rakkude sisepinda mööda blastula õõnsusesse o 2. ingressioon - sisseastumine, üksikud epiteeli rakud muutuvad vabalt migreeruvatest mesenhümaalseteks rakkudeks o 3. delaminatsioon ehk lõhastumine- ühe rakukihi lõhastumine/ migratsioon 2 kihiks. Blastomeerid poolduvad välimisteks ja sisemisteks türarrakkudeks. o 4. invaginatsioon - rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluserakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ja moodustavad ürg- soole ehk arhenteroni. Sissesopistumise kohal moo- dustub blastopoor ehk ürgsuu, mis ürgsuustel loomadel jääbki suuavaks, kuid teisssuustel loomadel areneb pärakuks o 5. epiboolia/interkalatsioon - sisemised lootelehed kattuvad epiteeli (tavaliselt ektodermi) rakkude polt; võib toimuda
c) Hõlbustatud difusioon e. passiivtransport. (Rakkudesse lähevad orgaanilised happed, AHd)(EI VAJA ENERGIAT) d) Aktiivtransport - toimub vastukontsentratsioon, madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Vajatakse ülekande valke. Kasutatakse ATP energiat. (N: Na/K tarnsport. Na viiakse rakust pidevalt välja ja kaalium liigub sisse.) 2. Piiristamine. - Rakumembraan ei lase tsütoplasmal välja valguda. - Annab loomarakule kuju. 3. Sopistumine. a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.) b)Väljasopistumine jääkainete eritamiseks. 4. Liikumine (amöboidne liikumine) - virvituskile = viburile antakse suurem kinnituspind. - Purianaloogina. 5. Rakumembraan tekitab ja edastab laengut. (laengulises vormis antakse edasi närvisignaale. 6. Rakkudevahelised membraanid kindlustavad õiged rakkudevahelised kontaktid. (vajalik arengu kägus ja biosignaalide edastamisel)
51 BAKTERITE KASV, PALJUNEMINE JA ARENGUTSÜKLID Enamus baktereid paljuneb pooldumise teel, tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed (replikatsioonivead võivad siiski olla olemas). Enne pooldumist on kromosoomi replikatsioon, kumbki tütarrakk saab kromosoomist koopia. Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt; kui ei ole selektiivset survet, siis plasmiid võib rakust elimineeruda. Pooldumise viisid: sissesopistumine (E. coli) või ristvaheseina sissekasvamine (B. subtilis). FtsZ valk- homoloogne eukarüootide tubuliiniga (ürgne tubuliin?), jagunemisel moodustub rõnga jagunemiskoha ümber ja hiljem tõmbub kokku. FtsZ moodustub kui replikatsioon on juba toimunud, paigutub nii, et kumbki rakk saaks kindlasti ühe kromosoomikoopia. Arvatakse, et rõngale saavad seostuda ka teised raku jagunemises vajalikud valgud. Sporogeneesil tekib samasugune FtsZ rõngas
veri jne. Endoderm vooderdab seedesüsteemi, tekivad kopsud ja maks. 55. Kehateljed Anterior-posterior (eesmine – tagumine) Dorsal-ventral (selgmine – kõhtmine) Medial-lateral (keskmine – külgmine) 56. Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis 1. Emboolia – rakkude liikumine, mille käigus transporditakse tulevased mesodermi ja endodermi rakud (vastavalt keskmine ja sisemine looteleht) tulevase ektodermi alla a. Invaginatsioon e. rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse (Merisiiliku arhenteroni (ürgsool) teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel (väline avavus 28 blastopoor) Amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invagineerumise teel) b. Involutsioon e. rakkude sisserullumine, mille käigus roomavad rakud mööda teiste rakkude sisepinda embrüo sisse
annaabi.ee 
