.......................................................................................... 46 11.2 Tööjõukulud ........................................................................................................... 46 11.2.1 Tööjõukulud eurodes 2012 2013 aastal ........................................................... 46 11.2.2 Tööjõukulud eurodes 2014.a. ............................................................................. 46 11.3 Sisseostetav tööjõud eurodes ................................................................................. 47 11.4 Kokku tööjõukulud eurodes ................................................................................... 47 11.5 Ettevõtte käivitusperioodi kulud ............................................................................ 48 11.5.1 Käivitusperioodi kulud eurodes perioodil 01.01. 30.06. 2012.a. .................... 49 11
eeskätt töötajate konsulteerimine, IT osakond üldjuhul ei ole teabe omaja. 11. Miks muutub IT ressursside haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? - Puudub ühtne standard vastutuse jagamiseks. Vastutuse jagunemine sõltub järgmistest asjaoludest: organisatsiooni suurus ja iseloom, riik; IT ressursside kogus ja tüübid, organisatsiooni ja tippjuhtide suhtumine arvutitesse ja tehnoloogiasse, kasutatava tehnoloogia küpsusaste, allhanke raames sisseostetav IT teenus. 12. Milliseks on muutunud IT osakonna roll organisatsioonis? - Projekteerib konkreetseid strateegilisi infosüsteeme; haldab Internetti, sisevõrku ja välisvõrku; allhankeid, partneriteks juhid. 13. Nimeta privaatsusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. - Millist järelvalvet võib tööandja oma töötajate jaoks kasutada? Millist tüüpi informatsiooni peab inimene enda teada hoidma? Millist infot tuleb hoida andmebaasides ja kui kaitsutud info seal on? 14
ABC tehnika: Sellise süsteemi rakendamisel püütakse laovarud jagada erinevatesse klassidese tuginedes nende kasumlikkusele ning tarnijate ja klientide olulisusele. A- ja B-grupp annavad 80% käibest, nende gruppide teenindustase peaks olema kõrge, näiteks A- grupil vähemalt 98%, B-grupil näiteks vähemalt 95%. Reeglina on nende gruppide nõudlus 10 ühtlasem, mistõttu neid tooteid tarnitakse väikeste koguste kaupa. Sisseostetav partii on suur. Partiile kaubeldakse hulgiallahindlust ja tarnitakse osadena. C- ja D-grupp annavad ülejäänud 20% käibest, need tooted käibivad aeglaselt, nõudlus on toodete lõikes kõikuv, nõudluse määramatus on suur. Nende toodete teenindustase võib olla madalam, näiteks 8090%. Tulenevalt sellest ostetakse C- ja Dgrupi tooteid sisse suurem kogus korraga ehk pikema aja varuga. Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused?
................................................... 20 5KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................21 1 SISSEJUHATUS Teostasin ettevõtluse ja majandusarvestuse kursuse esimest praktikat xxxxxxxxxxxxe Selveri ettevõttes. Praktika käigus tutvusin põhjalikult xxxxxxxxxxxxe Selveri, Selveri jaekaubandusketi ning Tallinna Kaubamaja AS-ist sisseostetava raamatupidamisteenusega. Kuna raamatupidamisteenus on sisseostetav, siis puudub Selveri ketil endal eraldi olev raamatupidamise sise-eeskiri. Kõik vajaliku info ettevõtte raamatupidamisest sain NG Investeeringute kontserni raamatupidamise arvestusmetoodikast, kuna raamatupidamisteenust osutav Tallinna Kaubamaja AS on suurde kontserni kuuluv ettevõte. Kontserni arvestusmetoodika hõlmas kõike laialdaselt ning andis suurepärase ülevaate. Tutvusin põhjalikult kasutusel olevate algdokumentidega, kontoplaaniga, raha-, varude- ja põhivara arvestusega
Liikluskindlustus 3000 aastas 500 0,065 auto Palk 2*12000 24000 3,13 Sotsmaksud, töötuskindlustus 7000 0,91 Kokku 78808 10,26 8. Valikute kapitalikulud ja eelised-puudused Tabel 10: hinnavõrdlus aastas perspektiivis Km kulu Aastakulu Sisseostetav teenus 12,30 1133568 Oma sõidukitega veoteenus 10,26 945562 Vahe 188 006 Kuna ostetavad veokid on juba 5 vanad siis võib eeldada, et 5 aasta pärast saab olemasolevad veokid realiseerida 30% jääkväärtusega, sellest tulenevalt võib eeldada et ülejäänud kulum jaguneb võrdselt 5 aasta vahel Tabel 11:amortisatsiooni arvestus Amortisatsioon Jääkmaksumus 5 a pärast Igaaastane kulum i algjääk
Antud peatükist peab lugeja leidma vastused küsimustele, kas vajalike teadmiste ja oskustega personal on olemas ja kui palju on plaanis kulutada töötajate koolitamisele? Lisaks juhtkonna ja personali kirjeldamisele võib siin peatükis puudutada ka sisseostetavaid teenuseid nagu turunduskonsultatsioon, raamatupidamine, audiitorteenus jms. Soovitav on sisseostetava teenuse puhul välja tuua järgmine informatsioon: sisseostetav teenus, teenuse pakkuja ja teenuse eest pakutav hind ning kui palju kuus või aastas seda teenust vajatakse. Ei tohi unustada, et äriplaanis tuuakse välja vaid oluline ja toetav informatsioon pannakse lisadena kaasa (võtmeisikute (nt asutaja) CV, alustava ettevõtte puhul värvatavate töötajate ametijuhendid, statistiline ülevaade piirkonna tööjõu turust, palgauuringud jms). 13. Finantsplaneerimine
11. Miks muutub IT ressursside haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? Puudub ühtne standard vastutuse jagamiseks Vastutuse jagunemine sõltub järgmistest asjaoludest: · Organisatsiooni suurus ja iseloom, riik · IT ressursside kogus ja tüübid · Organisatsiooni ja tippjuhtide suhtumine arvutitesse ja tehnoloogiasse · Kasutatava tehnoloogia küpsusaste · Allhanke raames sisseostetav IT teenus 12. Milliseks on muutunud IT osakonna roll organisatsioonis? Traditsioonilised infosüsteemi funktsioonid: juhtimissüsteemide arendamine ja süsteemide projektijuhtimine, arvutikasutuse korraldamine, personali koolitamine, tehniline teenindamine jne Uued (nõuandvad) funktsioonid: konkreetsete infosüsteemide algatamine ja kavandamine, interneti ja elektroonilise kaubanduse ärisse
Antud peatükist peab lugeja leidma vastused küsimustele, kas vajalike teadmiste ja oskustega personal on olemas ja kui palju on plaanis kulutada töötajate koolitamisele? Lisaks juhtkonna ja personali kirjeldamisele võib siin peatükis puudutada ka sisseostetavaid teenuseid nagu turunduskonsultatsioon, raamatupidamine, audiitorteenus jms. Soovitav on sisseostetava teenuse puhul välja tuua järgmine informatsioon: sisseostetav teenus, teenuse pakkuja ja teenuse eest pakutav hind ning kui palju kuus või aastas seda teenust vajatakse. 13 Ei tohi unustada, et äriplaanis tuuakse välja vaid oluline ja toetav informatsioon pannakse lisadena kaasa (võtmeisikute (nt asutaja) CV, alustava ettevõtte puhul värvatavate töötajate ametijuhendid, statistiline
annaabi.ee 
