Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sisldab" - 9 õppematerjali

Elektromagnet võnkumine võnkering
1
docx

Elektromagnet võnkumine,võnkering

induktiivsusepoolist ja kondesatoristVõnke teke-peab süsteemi välja viima tasakaalu asendistVõnkeringi kasutakse- elktromagnetvõnkumiste saamiseksVõngumist iseloomustab- sagedus(täisvõnkete arv ajaühikus)ja periood(on aeg mis kuulub täisvõnkete tegemiseks)Ringsagedus-on ajaühikus põõratud nurgasuurusVabavõnkumine-on võnkumine mis toimub süsteemi sisseste jõudude mõjulSuundvõnkumine-on võnkumine mis toimub välisjõudude mõjul Isevõnkumine-on see kus enregiaallikat sisldab süsteem endasElektomagnetväli- om muutuva magnetjaelektrivälja koos eksisteerimineElektromagnetlaine on ristlaineElektromagnetlaine(ristlaine) on elektromagnetvälja levimine ruumisLainepikkus on kaugus 2lähima samas taktis võnkuva punkti vahelAvatud võnkering ehk Hertzi vibraator on seada mille abil saadakse elktromagnet lainedModleerimine-kõrgsagedus võnkumise mõjutamine madal sagedus võnkumise abilElektromagnetlainete omaduse:peegelduvad

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
Looduskosmeetika
7
doc

Looduskosmeetika

loodusksmeetikat. Kreemi loomise ideeks oli Baba de Caracoli Active Geli kasutajate soov saada kõrgekvaliteedislist sügavniisutavat ja looduslikku kreemi mida kanda näole peale geeli kasutamist. Geel teatavasti kuivatab nahka ja peale geeli kasutamist peaks nahale kandma niisutavat kreemi. Toime: Sügavniisutav, nahka toitev. Rosa Mosqueta aitab säilitada naha loomuliku niiskustasakaalu, õli väärtuslikud toitained imenduvad kuni naha rakutasandini välja. Kuidas: Kibuvitsaseemneõli sisldab rohkelt nahka hooldavaid ja toitvaid hulgiküllastamatta rasvhappeid. Valmistuses on kasutatud ainult nahasõbralikke tooraineid. Päevakreemina: Rosa Mosqueta kreemi pehme konsistents annab nahale loomuliku värskustunde ja tagab vajaliku kaitse kahjulike keskkonnategurite eest. Rosa Mosqueta kibuvitsaseemneõliga sügavniistuav kreem säilitab niiskustunde nahal terve päeva jooksul, ka meigi all. Öökreemina: Kreemi nahka toitvad omadused võimenduvad veel enam

Kosmeetika → Looduskosmeetika
45 allalaadimist
OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus
12
docx

OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES - Vaatlus

Kuid teiste riikide kogemus räägib, et pärast euro kasutuselevõttu suurenes sularaha võltsimise, petmise ning inimliku eksimuse osakaal. Teostades ostud kauplustes, igaüks võib sattuda ebameeldivasse olukorda seoses raha tagastamisega. Vaatluse eesmärgiks on jälgida poodides inimesi, kes maksavad ostude eest. Kas nemad vaatavad kui palju peavad tagasi saada või mitte, kes need on ja mis ostud teostavad? Järgnev töö sisldab andmeid kasuatud meetodist, tulemustest, mille põhjal on tehtud erinevaid kokkuvõtteid ja järeldusi. 3 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin ­ JU-2-joh 1. MEETODID 1.1 Vaatluse teostajad. Vaatluse teostajateks on Mainori Kõrgkooli Jõhvi õppekeskuse 2. kursuse üliõpilased Oksana Bondarenko ja Deniss Vaskin. Igaüks teostab vaatlust ajaliseslt

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia
33 allalaadimist
India köök
10
docx

India köök

India lõunaosas. Viimaste sajandite jooksul on päevalilleõli ja sojaõli kogunud populaarsust üle kogu India. Tahkestatud taimeõli kasutamine on veel üks laialtlevinud meetod toidu valmistamiseks. Kõige olulisemad ja enim kasutatud maitseaineteks India köögis on terve või purustatud tsillipipar, mustad sinepiseemned, kardemon, köömned, kurkum, asaföötida, ingver, koriander ja küüslauk. Populaarne maitseainesegu Indias on garam masala, mis tüüpiliselt sisldab viite või enam kuivatatud maitseainet. 1.3. Maitseained Kollajuur ehk kurkum (inglise k. turmeric) on reeglina kasutatav pulbrina, mis näeb välja erkkollane-oranzikas ja on India köögis üldse üks tähtsamaid maitseaineid. Kurkumit riisile lisades muutub see kauniks kollaseks, värvides kokkupuutel korralikult ka põlle, taldrikud ja käed. Maitselt suhteliselt mahe, kuid siiski tuntavalt omapärase pisut vürtsika maitsega. Reeglina lisatakse toidule algfaasis (s.o õli maitsestamise

Toit → Rahvusköök
24 allalaadimist
Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
17
doc

Referatiivne uurimustöö läänemere kohta

mitmesuguseid suuri vetikaid Suurema osa Läänemre põhjataimestikust moodustavad makroskoopilised vetikad, mis mis kuuluvad rohe-, mänd-, puna- ja ptruunvetikate hõimkonda. Kõrgemate taimede osatähtsus on väiksem arv, kes mere kõige magestunumates osades moodustavad valdava osa taimestiku ja loomastiku hulgast. Magevee vormid tungivad enamasti soolsuseni 4-5 promilli, üksikud neist, aga esinevad 7 promillise soolsuse juures. 6. ROHEVETIKAD Rohevetikate hõimkond on liigirikas ning sisldab väga mitmesuguse ehitusega roheliselt värvunud vetikaid, mis on peamiselt mageveelise levikuga ja sellepärast eelistavad nad elada ja kasvada vähesoolastes ja madalates meredes, mitte rokem kui üks meeter. Nad näevad merepõhjas välja nagu peopesasuurused erkrohelised habemetuustid. Merepõhjas kasvanud liigid on niitjalt hargnenud, põõsalaadsed, toru- või plaadikujulised. Antoomilises ehituses on rohevetikatel sarnaseid jooni kõrgemate taimedega.

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
NATO
19
rtf

NATO

Sisemajanduse kogu käivest 2 % kulutamine riigikaitsele on hädavajalik just meie kaitsevõime arendamiseks ja ajateenijate teenistustingimuste parandamiseks. Kaitsejõudude struktuur ja arengu eesmärgid keskpikkaks periodiks ( Arengukava 2015) kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2002. aasta sügisel. Kavas esitatakse Eesti kaitsejõudude perspektiivne struktuur ja arengueesmärgid kuni aastani 2015. Sisldab ressursiarvestust olulisemate programmide kaupa, riigikaitse struktuuride paiknemise perspektiivset kava aastateks 2002- 2006 ja maaväe üksuste ettevalmistamise programmi. Arengukava koostamisel lähtuti valitsuse otsusest, kohustusest suurendada alates käesolevast aastast kaitsekulutusi 2%- ni SKP-st ning säilitada sama tase ka edaspidi. Kava suuremateks väärtusteks tuleks pidada seda, et esmakordselt on Eesti kaitsejõudude arendamise

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
Soojus- ja Hüdraulika süsteemid
10
txt

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid

jrelkttepindade sadestub tahk thendab, ei ole ra plenud korralikult. Ktuse philise plevelemendid on ssinik (C), vesinik (H) ja vvel (S). Ssiniku plemisel eraldub +33,6MJ/kg, vesiniku plemisel eraldub 139MJ/kg, vvli plemisel eraldub tunduvalt vhem soojust. nende reaktsioonde jrgi on vimalik arvutada vlja, kui palju kulub hapniku 1 kg ssiniku, vesiniku vi vvli lplikuks plemiseks. Kigepealt 1kg tahke vi vedelktuse tarbimisainet (ehk tarbimismass) sisaldab ssiniku Ct/100 [kg]. Vesiniku sisldab Ht/100 [kg]. Vvlit sisaldab SO+p/100 [kg]. Summeerides need suurused ja lahutades sellest summast 1kg olevas ktuses hapniku massi (O2t/100 [kg]) selle tulemusena saame vlja arvutada, kui palju kulub hapniku 1kg ktuse pletamisel (vedel vi tahke). ##MITTETIELIK PLEMINE## mittetieliku plemise korral suitsugaasid sisaldavad plevaid komponente, kui gaasianals nitab CO vi H2 vi CH4 kui ks nendest sisaldub siis on kohe tegemist mittetieliku plemisega - Keemiline plemiskadu.heks phjuseks on

Energeetika → Soojustehnika
60 allalaadimist
Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

Ehk siis .. lisame uue grammatika produktsioonideks need, mille korral mitte-ahelproduktsioon B ei saa ahelproduktsiooniks Redutseeritud grammatika definitsioon: KV grammatikat G = (,N,P,S) nimetatakse redutseerituks, kui see ei sisalda tsükleid, -reegleid ja kasutuid sümboleid. Iga KV keele jaoks leidub genereeriv redutseeritud grammatika. 15. KV-grammatikate normaalkujud. Chomsky normaalkuju: KV-grammatika G = (,N,P,S) öeldakse olevat Chomsky normaalkujul, kui see sisldab produktsioone järgnevatel kujudel: A BC (kõik on mitteterminaalid) A b (b on terminaal, a mitteterminaal) S (S on lähtesümbol, mis ei esine ühegi produktsiooni paremas pooles) Iga KV grammatika evib Chomsky normaalkuju. Chomsky normaalkuju korral on sõna tuletuspuuks kahendpuu. Greibachi normaalkuju: -vaba KV grammatika on Graibachi normaakujul, kui kõik produktsioonid (va S ) on kujul A a, kus a on terminaal ja on mitteterminaal

Informaatika → Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
Nimetu
104
doc

Nimetu

Spordi sisemine struktuur Nagu eespool märgitud, saab spordist ja spordi ning ühiskonna seostest rääkida vaid suhteliselt. Viimastel aastatel on sport arenenud väga laialiulatuvaks fenomeniks suure hulag erinevate külgedega mida on väga raske korraldada. Eristada vôib 5 erinevat spordi mudelit 1. Professionaalse ja kommertsspordi mudel sisladab sporti kui showbisnesit ja kommertsi. 2. Organiseeritud vôistlusspordi mudel sisldab vôistlusi, saavutuslikkust, vôitu ja kaotust olles tihedalt seotud sotsiaalse reaalsusega. 3. Spordi mudel, milles puudub organiseeritud vôistlus ning mis pôhineb rôômul, meelelahutusel, seltskondlikkusel ja enese väljendusel. Vôistlemise moment ei ole oluline ja on mônikord isegi keelatud. See spordi mudel pakub reaalset alterbnatiivset maailma vastukaaluks sotsiaalsele reaalsusele, eriti tööle. 4

Varia → Kategoriseerimata
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun