karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest · Poegade eest hoolitseb isaslind Ristpart Randtiir Liivatüll Merikajakas Hõbekajakas Mageveelinnud Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike- kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk · Elab taimestikurikkas vees · Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium · Häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks,
3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal. 4. Vesikatku elutegevuse uurimine. 5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. 6. Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/ . Õpitulemused Õpilane: väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust; märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele; kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel; oskab koraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi; nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi; iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine); iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes
Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves. Kaane on Karulas teada kahte liiki. Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger ja angerjas. Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale.
Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kultuuriga, mille nimeks on Kunda kultuur(leiukoha järgi). Kõige varasem leiukoht on 8950 eKr Pulli. Paiknes siseveekogude ääres. Tegevusaladeks oli korilus, kalapüük ja küttimine. Elati sesoonnetes külades(elupaika vahetati vastavalt aastaajale). Reviir piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne. Mesoliitikumile järgnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-1800 eKr. Neoliitiline revolutsioon üleminek loomakasvatusele ja põlluharimisele. Põhjapoolsetes riikides loetakse
kiletiivalise selts. Tähelepanu väärib rahvuspragi palukuklase kolooniakompleks oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest (4). 2.6.2 Teised selgrootud Karula veekodudes elab 11 liiki karpe ja 26 liiki tigusid, neist haruldaste liikide alla kuuluvad õhuke järvekarp ja keeris-lametigu. Kaane on Karulas leitud kaheksa liiki, vähke kolme liiki, kellest suurim ja tuntuim on jõevähk (4). 2.6.3 Kalad Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid. Tänu sellele, et ala läbivad Väikese Emajõe ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe mitmed väiksed harujõed, on Karula kalastiku kujunemisel suur roll veevahetusel nende jõgikondadega. Kokku on rahvupargi alalt leitud 22 liiki kalu, millest kolm on Euroopa Loodusdirektiivi kalaliigid: harilik hink, harilik võldas ja vingerjas (4). 2.6.4 Kahepaiksed ja roomajad Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all ning karulas on leitud kahepaikseid seitsmest
Sellele kultuurile oli omane see, et mesoliitikumi varasemal perioodil paiknesid asulad peamiselt siseveekogude ääres ja tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Tegemist oli sesoonnse külaga ehk nad ei elanud pidevalt ühes asulas vaid vastavalt aastaajale paikneti ümber (ühel territooriumil - nimetus reviir). Kogukonna optimaalne suurus oli umbes kuni 40 inimest. 6500 aasta paiku eKr toimus pööre, lisaks siseveekogudele asustati ka rannik, sest kütitavate loomade valik suurenes - sel ajal ilmusid Läänemerre hülged, algas ka hülgeküttimine (lisandus metsloomadele). Tegevusalad jäid samadeks. Mesoliitikumi teises perioodis ei olnud enam sesoonne vaid aastaringne küla. Mesoliitikumile järgneb noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-2000 eKr. Lõunapoolsetes maades tähendas selle algust keraamika ilmumine, põlluharimine ja karjakasvatamine. Kuna
Osa liike veedavadb peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles alles pesitsusperioodiks väikesele saarekesele, kuid teised liigid on valinud enadale püsivaks elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad vaid merel ja rannikul. Palju linnuliike tegutseb ja pesitseb nii mererannikul kui ka siseveekogudel. Mere rannavetes, eriti taimestikurikastes lahtedes ja skääristikes võib paiguti üsna arvukalt elutseda ka siseveekogudele iseloomulikke linnuliike. Paljudele sisemaal pesitsevatele veelindudele on meri talvituspaigaks ja rändealaks. Läänmere liigirohke linnustiku võib seega siiski jagada kahte suurde rühma: läbirandajad (siinsed paigas ajutiseks peatuskohaks) ja haudelinnud (jäävad Läänemere kallastele suveks peaitsema). Merelinnud: Merelindude hulka on võetud niisugused liigid, kes kunagi ei pesitse sisemaal, samuti liigid, kes pesitsevad sisemaal ainult kas reliktina või haruharv,
Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur. Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttpart, punapea-part, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool väike-kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19
-kõvahäälne -otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest -otsib toiduks karpe -poegade eest hoolitseb isaslind -emalind toidab poegi Mageveelinnud Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike-kajakas. Tüllastes: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk -elab taimestikurikkas vees -igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium -häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis
annaabi.ee 
