kultuuris. Samuti säilitasid nad paljusid kultuuriväärtusi, traditsioonilist kunsti ja kirjandust. Kõrgemad vaimulikud olid samuti väga mõjuvõimsad mehed riigi elus. Vaimulike maine langes 9-11 saj. kui kirikus valitses korruptsioon ja seda mõjutasid väga tugevasti ilmalikud valitsejad. Ristisõjad olid sõjad mis peeti paganate, ketserite, moslemite ja bütsantsi vastu. Nende sõdade eesmärk oli tuua Euroopasse siserahu ja võidelda välis- ja sisevaenlaste ehk paganate vastu. Mõnes mõttes näitasid ristisõjad paavsti ja kiriku tugevat mõjuvõimu euroopa rahva üle. Paavst andis samuti ristisõdijatele mitmeid privileege, nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surma saanuid ootas paradiis. Enamus ja tähtsamad neist, peeti küll 10-13 sajandin,i kuid pärast seda kuulutati isegi mitu ristisõda
bakterid, toksiivid jt.) töötlemine ja hävitamine Teostajad peamiselt monotsüüdid · IMMUNOLOOGILINE KAITSE Teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid (toodavad anti- e. kaitsekehi võõrvalkude vastu) T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 1500 mm3 VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID Kõige tähtsamad valged verelibled, mis aitavad kaitsta keha viiruste, seente ja bakterite ja ka sisevaenlaste- vananenud või muteerunud rakkude eest: neutrofiilid eosinofiilid lümfotsüütid monotsüütid granulotsüütid VERELIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID Koostis: Sisaldavad fosfolipiide (fibrinogeen jt)- tähtsad hüübimisel, serotoniini (ahendab veresooni), adrenaliini, histamiini jt. Ülesanne: Osalevad vere hüübimisel ja "punase" trombi moodustamisel HEMOGLOBIIN Koosneb neljast globiini molekulist ja heemist, heemi keskel on üks
Põhiprobleemiks oli sõjaoht. Kuningakoda ootas Austria ja teiste monarhiate sekkumist Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused. Zirondiinid ehk uuskodanlus nõudis sõda Austria vastu. Mõlema poliitilise tiiva eesmärgiks oli saavutada olukord, kus Austria ja Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu. Peavaenlaseks loeti Austriat. Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik terror. Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal (september 1792-aprill 1793) 1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia. Konvent kutsuti kokku üleüldise valimisõiguse alusel ja kehtestas maal vabariikliku korra. Kuigi Danton sai justiitsministriks, oli tal suur mõju konvendi välispoliitikale. Vabariigi seisund oli peale preislaste sissetungi üpris lootusetu. Murrang toimus 20 septembril peale Valmy lahingut. 1793 aasta alguseks oli
aastal pöördus Brasiilia tagasi Portugali vabariigi alla ja maale toodi asekuningas. Suhted Lõuna- Ameerikas olid Hispaania ja Portugali vahel rahumeelsed kuni 1680. aastani. Sel aastal portugallased läksid lõunasuunas mööda idarannikut Río de la Plata suudmeni ja asutasid seal Colonia nimelise asula. See viis alade võimuvõitluse perioodini, mis lõpuks viis Uruguay vabariigi tekkimiseni 1828. aastal. Brasiilia lõunasuunalisele laienemisele eelnes sisevaenlaste suur sissetung. 17. sajandil alustasid jesuiidi misjonärid Amazonase orus tegutsemist. Enne sajandi keskpaika jõudsid Paulista poolehoidjad, nii tunti São Paulo asukaid, Paraná jõe ülemjooksule. Neid retki tehti indiaanlaste orjastamiseks ja seetõttu kogusid Paulistad jesuiitide viha. Jesuiitide soovi kaitsta pärismaalasi toetas ka võim ja nad olid võidukad. Paljud Paulistadest said nüüd kullaotsijad ja palavikuline jaht väärismetallidele süvenes. 1693
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2
- Maksusüsteemi ei reformita: aadli maksuvabadus, riigimaksud talup., efektiivne maksukogumine. - riigikassas kullareserv - välispol. liitlased saksa protestan. ja türklased - Rahvalik kuju. 3. Kardinal Richelieu (val. 1624-42) - Loius XIII (1601-43, valitsejaks 1610) - Viimane riigipäev 1614 (järg 1789) - ,,Verine Kardinal" on 18 aastat Prantsusmaa tähtsaim minister - tema eesmärgiks on riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine, absolutism - Sisepol. ,,sisevaenlaste" = kõrgaadli ja hugenotide allutam. - 1629 Hugenotidele antud pol. õiguste tühistamine (la rochelle) - Kuningliku provitsiaalvalitsuse loomine: idendantid kontroll ! - Loodi alaline kuninglik armee + sõjalaevastik ! - välispol. saksa prot. toetamine (Habsburgide haardest pääsemiseks) - Vestfaali rahu teeb Prantsusmaast Mandri-Euroopa juhtiva suurriigi. - Finantsraskused: riigiametite müümine - Merkantilism, manufakt.,kompaniid, - Prantsusmaa akadeemia (1635): kunst ja teadus
Ramses I (Menpehtira), Seti I (Menmaatra), Ramses II, Merneptah/Merenptah, Seti II, Amenmes/Amenmesse, Saptah/Siptah, Tausert. XX d. vaaraod: (1200-1085, Hornungi järgi: 1186-1070): Setnaht, Ramses III-XI (ühes kronoloogias puudub Ramses IV, sest, nagu arvab Struve, varem nimetati teda Ramses III-ks. Struve järgi viimaseks XX d. vaaraoks oli isegi Ramses XII...). Peamised sündmused XVIII dünastia vaaraode valitsemisajal: Jahmos I (1580-1555): võit välis- ja sisevaenlaste üle (hüksoslased, nuubialased; Alam- ja Kesk Egiptuse nomoste vastupanu murdmine), uus Teeba muutumine Egiptuse tähtsaimaks linnaks, liit Kreetaga, sõjaretked Aasiasse (valdused Lõuna-Palestiinas). Amenhotep I ("Amon on rahul")/Amenhopis (1555-1534): sõjakäik Nuubiasse, 3.kärestikuni. Thutmosis I ("Thoti poeg", 1534-1522/1): tema sõjaväed olid vallutanud kogu Palestiina, Foiniikia ja Süüria ning jõudnud välja Eufrati kääruni. Teda peetakse Egiptuse
Polnud paberlik konstruktsioon, paljud uskusid seda ka siiralt. Sisevastuolude kõrval tõsteti jõuliselt üles see, et vaatamata sisemisele harmooniale on välisvaenlane ikka olemas ja vastuolud sotsialismi ja kapitalismi vahel teravnevad. Sellest tulenes see, et tuleb tähelepanu pöörata senisest palju rohkem ideoloogilisele võitlusele. Ideoloogiline võitlus ei saanud olla suunatud vaid kapitalismimaailma vastu, tähendas ka otsustavat tegevust kõikvõimalike sisevaenlaste vastu. KGB võimu kasv on ka sellega seotud. 1977 aastal vastu võetud uue NL põhiseadusega saavutatakse arenenud sotsialismi täius. 1967 Brežnev ütles, et NL on arenenud sotsialismi üles ehitamise staadiumis, siis 1977 konstitutsiooniga tõdeti, et arenenud sotsialism on üles ehitatud. See põhiseadus oli NL-s juba neljas pärast okt pööret. Seal on tegelikult pmst kirjas üsna olulised asjad- nt kodanike õiguste osa on kirjasõnas
annaabi.ee 
