keskklassi tähtsus. Kuna pojud riigid olid pikka aega kriisis siis seda kasutasid diktaatorid ära ja lubasid rahvale kiiret majanduse kasvu ning karmikäelisust. Demokraatlikus riigis on tähtis roll juhikultusel ja keelatud on kõik teised erakonnad. Juhti pidid kõik imetlema ja austama ning alluma täielikult riigile. Rahva allutamiseks hirmutati rahvast kõigega millega vähegi oli võimalik näiteks: teised riigid, sisevaenlased ja teised rahvused. Rahva jälgimiseks ja allutamiseks loodi salaorganisatsioone ja salateenistusi.
Mille põhjal sa seda hindaksid? Edukas oli sellepoolest, et enamik kuulasid teda ega julgenud vastu vaielda,aga edutu oli selle poolest, et riigil ei läinud majanduses hästi. Ta oli väga edukas kõnemees,osav kõnepidaja ning suutis inimesi mõjutada enda jutuga. 16. NSV Liit ja Saksamaa: sarnasused ja erinevused. Võrdle järgmisi aspekte: · Võimulesaamise eeldused ja meetodid · Ideoloogia (kommunism ja natsism) · Poliitiline elu · Sisevaenlased ja repressioonid · Majandus · Välispoliitika (eesmärgid ja saavutused) Sarnasused: * Majandus allutatud riigikontrollile, kehtestatud plaanimajandus * Välispoliitika agressiivne (Hitler seisis vastu Versailles' rahulepingule, Stalin maailmarevolutsiooni korraldamiseks ning oma ideest, et terror on sotsialistliku riigi loomulikuks osaks) * Sisepoliitika: mõlemal riigil võim koondunud 1 isiku kätte, üheparteisüsteem
inimõigusi. piiratakse. õigused ja vabadused. Inimesi hoitakse pideva Inimesi ei hirmutata ent Inimeste järele ei nuhita hirmu all, kontrolli teostavad mõningal määral ega hirmutata neid, sala - ja julgeolekuteenistused kontrollitakse rahva puuduvad vangilaagrid. ( nt Saksamaal Gestapo ), meelsust. rajatakse vangilaagreid, massirepressioone. Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal Sise vaenlasi välja ei mõelda haritlased, juudid ) Nt. Saksamaa ja NSV. Nt. Eesti, Poola, Läti, Nt. Norra, Soome, Rootsi. Leedu, Rumeenia. 3. Esita järgmistele tunnustele vastav konkreetne näide NSVL, Saksamaa ajaloost. a) võimul ainult 1 partei ja üks ideoloogia b) juhikultus c) demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine, d) rahvast hirmutatakse pidevalt nii sise- kui välisvaenlastega
tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot- sialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar- teilistega , said partei liikmed kindlaid eesõigusi. Parteisse said inimesed kes olid end tõestanud ja näitasid valitsusele, et neid võib usaldada. Rahvast hirnutati pidevalt lähedal olnud vaenlastega, et neid oma tahtele allu- tada. Vahest mõeldi see oht välja. Sisevaenlased olid teisest rahvusest, jõukamad või need, kes ei tahtnud alluda valitseja korraldustele. Saksamaal oli see riikliku poliitika osa, kuid Nõukogude Liidus tehti seda mitteametlikult. Kui NL lõpetati vara-kate inimeste hukkamisega, siis saadeti kõiki, keda vähegi tahteti saata, surmalaagritesse, hukati ja küüditati. Siis valitses seal täielik kaos ja süütute karistamisel oli ainult üks eesmärk tekitada hirmu võimu ees ja umbusku riigiala-
alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla.) "Armuediktiga" (1629) tühistas küll Richelieu hugenottide poliitilised eesõigused, kuid jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle ning nimetas ametisse suuremaid ja väiksemaid riigiametnikke. Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate. Kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsusviis Prantsusmaal lõplikult mõjule
alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla.) "Armuediktiga" (1629) tühistas küll Richelieu hugenottide poliitilised eesõigused, kuid jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle ning nimetas ametisse suuremaid ja väiksemaid riigiametnikke. Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate. Kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsusviis Prantsusmaal lõplikult mõjule
esmalt naturaalandamis, hiljem rahalise maksuna. Tänu sellele said linnad toidetud ning maksudest laekus raha riigile. Ülejäänuga võidi kaubelda turul, müües vilja või vahetades seda tarbeesemete vastu. Kokkuvõttes aitas see kaubandust hoogustada. 1.4 Nepi probleemid ja hirmud Esmalt kardeti, et nepp on liiga aeglane ning võib kaotada oma edasiviiva hoo. Samuti võisid süsteemi ohustada sisevaenlased kulakud , kes erakaubandusega rikastuvad. Ei oldud kindlad, kas industrialiseerimine toimub piisava kiirusega, puhkemaks sõda mõne kapitalistliku riigiga. Tööstuse taastamiseks kulus palju rohkem aega kui taludel, kes olid juba saanud rikkalikke saake. Selle tõttu langesid tugevalt vilja kokkuostuhinnad ja tõusid tarbeesemete hinnad. Madalate kokkuostuhindade tõttu müüdi riigile palju vähem vilja ning hoiustati seda aitades, müüdi kotimeestele või kasutati söödana.
- Klassihuvid tuli allutada - Majandus oli riigi rahvuse huvidele kontrolli all (nelja aasta - Ametiühingud kaotati plaanid) - Töölised pidid kuuluma - Rassipuhtus korporatsioonidesse, mis - Hitlerjugend, SS, Gestapo olid riigi kontrolli all - Rahvast hirmutati - Rahvast hirmutati - Sisevaenlased: RAHVA HIRMUTAMINE salapolitsei ja salapolitseiga demokraatlike riikide SISE-JA koonduslaagritega - Teisitimõtlejaid jälitati pooldajad, spioonid VÄLISVAENLASTEGA - Sisevaenlased: halastamatult, nad - Välisvaenlased: kommunistid arreteeriti ja paigutati demokraatlikud riigid - Välisvaenlased: koondoslaagritesse
annaabi.ee 
