suuda, ehkki midagi inimeses võib meile sageli märku anda, et need on olemas. Sisemiseks ideaaliks võib olla enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid, mis seotud partneri ja lastega, klassitruudus. Inimestel erinevad sisemised ideaalid. Miks ei püstitata James’i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Tavalisema töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsiasjas, et seda ei pane liikuma ideaalsed sisetunded Mille nimel tavalised töölised taluvad valusid, ületunde, ohte..? Et teenida välja söömaaeg, voodikoht ning alustada järgmine päev uuesti ja viilida nii paljlu kui võimalik. See ongi põhjus, miks me ei püstita ausammast metrooehitajatele, ehkki linnad on rajatud nende kannatlikule südamele ning vastupidavusele. Küsimused Platoni Phaidoni kohta: Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab?
toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, kus emotsioonid loovad motivatsiooni ning ajendavad tegevusele või pidurdavad tegevust ja võimaldavad hakkama saada ootamatutes olukordades. 3) Suunavad tähelepanu emotsionaalselt olulisele või tähtsale objektile 4) Stimuleerivad mälu 5) Suhtumise ja eelistuste väljendamine3 Inimese jaoks on emotsioonid kasulikud kahest küljest: 1) Sisetunded ja sellest tulenevad kehalised reaktsioonid on märguandeks mingi tegevuse lõpetamisel või sellest hoidumisel. Siit ka Darvini emotsiooniteooria- emotsioonid tõendavad inimese pärinemist loomast. 2) Emotsiooniväljendused annavad teistele inimestele informatsiooni, mis võimaldavad meie kogemustest õppida. 1.2 Millised on paasemotsioonid Paul Ekmani uurimuse seisukohalt eksisteerib 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja
suuda, ehkki midagi inimeses võib meile sageli märku anda, et need on olemas. Sisemiseks ideaaliks võib olla enda proovile panemine, kaasatundva arusaama arendamine kaasinimeste suhtes, ideaalid, mis seotud partneri ja lastega, klassitruudus. Inimestel erinevad sisemised ideaalid. · Miks ei püstitata James'i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Tavalisema töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsiasjas, et seda ei pane liikuma ideaalsed sisetunded. Mille nimel tavalised töölised taluvad valusid, ületunde, ohte..? Et teenida välja söömaaeg, voodikoht ning alustada järgmine päev uuesti ja viilida nii paljlu kui võimalik. See ongi põhjus, miks me ei püstita ausammast metrooehitajatele, ehkki linnad on rajatud nende kannatlikule südamele ning vastupidavusele. Me püstitame ausambaid sõduritele, kelle välised tingimused on veelgi jõhkramad. Arvatakse, et sõdurid on järginud ideaali ning töölistest seda ei arvata.
muutub, ja väga oluliselt muutub. Võib-olla mitte olmelisel tasandil, vaid sügavamalt tasandil, kus on kokkukuulusutunne, süütunne ja muud olemuslikud tunded. Just nimelt kokkukuulus- tunne saab kindlasti kahjustatud süütunnete, leina, eneses tõmbumise või varjamise nüansi kaudu. Ja kui vanemad omavahel ei ole enam niiöelda täisliidus, siis lapsed tunnevad ennast alati vaeslapse ossa jäetuna. Sealt omakorda hakkavad arenema nende suhtumised, nende sisetunded, millega nad elavad. Tekkivad võib süütunne ka lastel. On inimesi, kes täiesti silmaga nähtavalt ei kanna mitte ainult oma koormat, vaid kes aina võtavad aina juurde, ilma et nad nö saaksid sinna midagi parata. Nad lihtsalt ei tunne ennast hästi, kui nad ei vea kolme koormat korraga. Laste elu samas põlvkonnas ja ka järgnevates põlvkondades mõjutavad sellised sündmused väga. Abordi mõjude kohta pere kontekstis saab tuua ühe hea näitena. Kui
meie ise, vanemad ja õpetajad, peame andma eeskuju. Samas peame me tõstma ka oma enesehinnangut ja uskuma oma loomevõimesse, sest see, kes me ise oleme, õpetab rohkem kui see, mida me räägime. Ei pea õpetama ainult seda, millest laps kohe aru saab. Mõtte kallal pole vaja targutada, võib lasta jätta mällu midagi uudset, millest veel täielikult aru ei saa. Hiljem kui uuesti selle juurde tagasi pöördutakse ja kui lapse sisetunded küpsemad on, tuleb ka mõistmine. Innustage last mängima spontaanseid, kujutlusvõimet rakendavaid mänge, olgu siis üksi, asjadega või siis teiste lastega. Laske lapsel teha ise mänguasju, hoides samal ajal minimaalsena mitteloovate vabrikus toodetud lelude osa. Et teada, milliseid tegevusi ja mänguasja lapsele pakkuda, on teil vaja ära tunda, millisesse arenguetappi ta on jõudnud. Praktikas on lihtsam anda lapsele mängimiseks selliseid
vanemad ja õpetajad, peame andma eeskuju. Samas peame me tõstma ka oma enesehinnangut ja uskuma oma loomevõimesse, sest see, kes me ise oleme, õpetab rohkem kui see, mida me räägime (Venelin 2007). Ei pea õpetama ainult seda, millest laps kohe aru saab. Mõtte kallal pole vaja targutada, võib lasta jätta mällu midagi uudset, millest veel täielikult aru ei saa. Hiljem kui uuesti selle juurde tagasi pöördutakse ja kui lapse sisetunded küpsemad on, tuleb ka mõistmine. Innustage last mängima spontaanseid, kujutlusvõimet rakendavaid mänge, olgu siis üksi, asjadega või siis teiste lastega. Laske lapsel teha ise mänguasju, hoides samal ajal minimaalsena mitteloovate vabrikus toodetud lelude osa. Et teada, milliseid tegevusi ja mänguasja lapsele pakkuda, on teil vaja ära tunda, millisesse arenguetappi ta on jõudnud. Praktikas on lihtsam anda lapsele mängimiseks selliseid lelusid, mis on tema arengutasemest
Elu, elu, miks mind vaevad, miks sa tood mul kurvastust, miks sa mulle hauda kaevad, kinni katad armastust! *** Mets mühiseb ja kägu kukub raal, aas haljendab ja lilled õitsvad sääl. · Regilaulule omane arhailine kujundlik keel asendus kaasaegse igapäevase keelega, vähenes murdelisus. · Tegevustiku arendus on kiirem, jutustus tõtlikum, võrreldes regilaulu aeglase sündmustikuga. · Laulu tulid uued teemad, näiteks inimese sisetunded (armastus, igatsus), sõda ja vangipõlv, poliitilised sündmused. 12.3. Viis Viisid muutusid varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis selle all mõeldaksegi tavaliselt uuemate riimiliste laulu viise. Viiside hulk kasvas kiiresti peamiselt laenude ja muganduste tõttu naabritelt. Et kõik laulutekstid polnud ühesuguse vormiga, siis oli vaja ka rohkem erinevaid viise. Meloodiline liikumine muutus rikkalikumaks seda võimaldas viiside suurem
annaabi.ee 
