s (nr 3) Treipink s 2. Sisepind Sisepinna lõiketöötlus Sisetreitera (nr 4) s 3. Pind 2 Sisepinna (2) lõiketöötlus Sisetreitera (nr 2) 4. Pind 5 Sisepinna (5) lõiketöötlus Sisetreitera s (nr 5)
3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps Stantsimise joonis Deformeerimiskalle Stantsise lõppvagu Lõiketöötlust vajavad detaili osad 6 ava Ø6mm Ø12mm Süvend 10mm M6 ava Süvendit ei ole võimalik valmistada stantsimise teel, mistõttu kasutatakse sisetreitera, et teha detaili sisse süvend läbimõõduga 10mm. Ülejäänud avad puuritakse puuriga.
Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv?
2. Lõiketööriist ja teriku materjal Etteantud pindade 1 ja 2 töötlemiseks valin astmetreimise, sisepinna lõiketööriistad ning kombineeritud avardi-süvisti. Teriku materjali valikus lähtun ISO 513 standardi kohaselt. Standardi kohaselt valin tähistusega K- teriku. Täpsemalt K10, K10 ning K01 ja K01. Põhilisteks treimisoperatsioonideks kasutan K10 ja teriku ning viimistluseks valin K10 teriku. Pinna 1 töötlemiseks kasutan astmetreitera ja sisetreitera. Pinna 2 töötlemiseks kasutan kombineeritud avardi-süvistit. Avardi-süvisti materjaliks valin vastavalt hallmalmi puurimiseks. 3. Tooriku kinnitusmeetod ja lõiketöötlemise skeem Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki koonus-silindrjasest (sinisest) osast kolmemokalisse isetsentreeruvasse padrunisse. Esimesena töödeldakse positsiooni 1 (tähistatud punase värviga) ning peale seda, kinnitatakse toorik puurpingi töölaua
Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid.
mille kaudu toimub edasine kinnitamine välispindade treimisel, ja ka toorikust välja ulatuv välispinna osa. Paigalduste viis ja arv: I paigaldus detail kinnitatakse treipinki kolmepakilise isetsentreeruva padruni abil. Töödeldakse detaili sisepind (sisetreitera), 38mm diameeter, pinnakaredus 1,6 m. Samuti töödeldakse välispinda (nii 169 kui ka 80mm diameetriga osi) kui ka otspinda. Otspinna töötlemiseks kasutan otsatera, välispinna töötlemiseks aga astmetera. II paigaldus detaili kinnitan nüüd spetsiaalse torni abil. Otsateraga töötlen teise
keermetreiteri - kõik nad võivad olla nii sise- kui välistreimiskujunduses - ja otsa- ning mahalõiketreiteri. Lisaks sellele liigitatakse treiteri veel must- ja puhastöötlusteradeks. Esimesi kasutatakse eel- ehk kooriv- töötlemiseks, teisi lõpp ehk puhastöötlemiseks. 10 Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera, b painutatud välistreitera, c astmetera, d otsatera, e mahalõiketera, f soonetera, g kujutera, h keermetera, i sisetreitera, j siseastmetera Konstruktsioonilt võivad treiterad olla tervik- või koostatavad terad. Esimesed valmistatakse tervikuna ühest ja samast materjalist (vt.joon. a). Koostatavatel teradel valmistatakse terakeha konstrukt- siooniterasest, terik aga tööriistamaterjalist. Terik keevitatakse või joodetakse terakeha külge (vt.joon. b, c). Võidakse kasutada ka mehaanilist kinnitust (vt.joon. d). 11 Joon
mõju lõikeriista püsivusajale? Lõikekiirus 59. Millised on lõikerezhiimi valikuprintsiibid? 60. Millistel lõikepinkidel on võimalik toorikutesse sooni töödelda? Universiaaltreipingil, freesil, 61. Milliseid töid on võimalik teostada ja milliseid lõikeriistu kasutatakse: · treipinkidel- treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Lõikuriks kasutatakse treimisel põhiliselt treilõikurit (sisetreitera, astmetreitera, otstreitera, soone treitera, mahalõikamise treitera, kujutreitera). · puurpinkidel- puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Töödeldakse ka juba varem saadud avasid. Kasutatavad lõikeriistad: keerdpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur, kombineeritud avardi-süvisti. · höövelpinkidel- töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni
Ava treimine. Puuritud avad ja avad valandites või sepistes treitakse sageli üle, et saada suuremat läbimõõtu ja töötlustäpsust ning väiksemat pinnakaredust. Treimisega saadakse ava läbimõõdu töötlustäpsuseks kuni 0,02 mm ja pinnakareduseks Ra = 1,5...1,25 um. Ka võimaldab treimine ava paremine tsentreerida. Treimine on universaalsem avade töötlemise viis, mis ei vaja erilisi tööriistu. Sisetreiterad on kas läbi või umbavade treimise terad. Sisetreitera kinnitatakse terahoidikusse paralleelselt tooriku teljega. Et tera tagapind ei lõikuks töödeldavasse pinda, peab tema taganurk olema suurem kui välistreiteral. Sisetreimisvõtted. Treitava ava sügavust kontrollitakse joonlaua , nihiku, sügavusvarda, sablooni või pikkiettenihke limbi abil. Töö kiirendamiseks tehakse treitera kaelale kriips või asetatakse terahoidikusse tera peale metalliliist ehk lamepiirik, mille väljaulatus on võrdne treitera väljaulatuse
..1,3 m/s, eriti märgatavalt keskmistel kiirustel 0,2...0,5 m/s. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda lõikeserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. 9)Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera; b painutatud välistreitera; c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole.
annaabi.ee 
