on küsimus põhiõiguste kolmikmõjust, mis jääb põhiõiguste adressaatide teemast väljapoole (vt § 19 komm 5). Kuidas põhiõigusi kohaldada, sõltub kõigepealt rekonstruktsiooniteooriast. Teiseks sõltub põhiõiguste kohaldamine sellest, mis on põhiõigusnormi koosseis ja mis õigusjärelm, ning kolmandaks sellest, kas koosseisu tõlgendus on avar või kitsas. Kaks kõige olulisemat rekonstruktsiooniteooriat peituvad terminite „õiguste siseteooria” ja „õiguste välisteooria” taga. Õiguse siseteooria kohaselt on olemas ainult üks asi: õigus selles ulatuses, milles see võimaldab isikule definitiivset kaitset. Õiguse piiri ei saa õiguse siseteooria kohaselt eristada õigusest endast. Iga õigus on seestpoolt piiratud. Siseteooria kohaselt peaks õiguse rakendaja määrama tõlgendamise teel kindlaks õiguse sisu. Kui faktilised asjaolud vastavad sel viisil saadud
õigust kaheastmelisena. Esimese astme oodustab õigus kui selline, mis on piiramatu. Õigus kui selline on prima facie õigus. See tähendab, et kui pole paremaid põhjuseid, millest tuleneks vastupidine. Teise astme moodustab see õigus, mis peale piiri tõmbamist järele jääb. Neid piire võib olla palju. Selleks, et me saaksime õiguste piiramisest rääkida, peame lähtuma välisteooriast. Muidu ei saa üldse piiridest rääkida. Siseteooria järgi on õiguse piir nonsenss. c.i..b. Siseteooria olemas ainult üks asi, see on õigus millelegi, see kehtib universaalselt, mitte ainult PÕ puhul. Kui on õigus millelegi, siis on definitiivne õigus, peab selle õiguse eseme saama, üldiselt ei seisa mitte midagi vastu. Saan selle, millele mul õigus on. See peab olema konkreetne ese. Nt õigus vabadusele, kuid milles see vabadus seisneb? See hästi siia alla ei sobi
väärtuste tähistamiseks. Näiteks: Nõuab § 21 et igaühele kellel on võetud vabadus, teatatakse vabaduse võtmise põhjus. Antud juhul on tegu kaitseõigusega. Kaitseõiguseks on ka § 24 nimetatud keeld viia isikut tema vaba tahte vastaselt seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. § 41 sätestab õiguse vabalt saada üldlevitavata informatsiooni-siin on tegemist õigusega riigi positiivsele õigusele. 148. Mida kujutab endast õiguse välisteooria, mida õiguse siseteooria? Eristatakse õiguse siseteooriat ja õiguse välisteooriat. Õiguse siseteooria järgi on olemas algusest peale üks ettemääratud sisuga põhiõigus. Õiguse välisteooria järgi on aga põhiõigus oma esialgsel kujul täiesti piiramatu ja piirangud lisanduvad seadusandja tegevuse tagajärjel hiljem. Eesti Põhiseadus lähtub välisteooriast. Õiguse siseteooria kohaselt on olemas ainult üks asi ja selleks on õigus selles ulatuses, milles ta võimaldab isikule definitiivset kaitset
on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus millelegi; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole 2. õiguse välisteooria on olemas kaks asja õigus millelegi (prima faci õigus) ja on olemas see, mis õigusest pärast piiri tõmbamist järele jääb. Tagab põhiõiguste kandjatele formaalse kaitse § 35 lause 2 ( seaduses sätestatud juhtudel)
on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus millelegi; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole 2. õiguse välisteooria on olemas kaks asja õigus millelegi (prima faci õigus) ja on olemas see, mis õigusest pärast piiri tõmbamist järele jääb. Tagab põhiõiguste kandjatele formaalse kaitse § 35 lause 2 ( seaduses sätestatud juhtudel)
Kolmikmõju puudub - nt poliitiliste õiguste puhul (valimisakt kui selline) § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust nt §31 2. lause 2. piir põhiõiguse õigustatud riive, riive võib olla õigusvastane või õiguspärane II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus kui selline; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama; õigust ei saa piirata Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole Selle teooria koht on sotsiaalsete õiguste juures 2. õiguse välisteooria on olemas kaks asja õigus millelegi (prima facie õigus- täh esmapilgul, aga sisult: kuni ei ole tõendatud vastupidine) ja on olemas see, mis õigusest
põhiõiguste puhul) 4) Kolmikmõju puudub (poliitiliste õiguste puhul) 31 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon – põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir – põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria - õigus kui selline, ei saa piirata (õigus millelegi; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama.) Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole Siseteoreetiliselt konstrueeritud õigused on sotsiaalsed põhiõigused ja õigused korraldusele ja menetlusele 2. õiguse välisteooria – on olemas kaks asja – õigus millelegi (prima facie õigus aka õigus kui selline) ja on see, mis õigusest pärast piiri tõmbamist järele jääb.
(luba kandjatele (inimestele), keeld adressaatidele (nt riik)). Antud § on pigem sõnastatud kui keeld (eriti keelav on §18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.) Siiski ei saa keeld olla absoluutne (nt naarbite puhul, üks kasvatab puu ja võtab teise maa-alalt sellega valguse ja vee) - Põhiõigus kui selline - Põhiõiguse piir (see, mis põhiõigusest peale piiri tõmbamist üle jääb) Konstruktsiooniteooriad: - Siseteooria tuleb kohaldada ainult väga piiratus ulatuses (õigus millelegi ning peab saama, kuna õigus annab nõude, mida peab saama realiseerida) - Välisteooria õige tõrjeõiguse puhul, võrdsusõiguse puhul, teatud piirides ka soorituspõhiõiguste puhul Klausel (nt §32 (2) 2 Kitsendused sätestab seadus.) Teatud juhtudel põhiseadus võimaldab selliste klauslitega õigusi piirata (ka nt §26 (1) 2) Nimetatakse: - Piiriklauslid - Seadusresevatsioonid
annaabi.ee 
