Üldjuhul teevad isikud tehinguid ise, kuid teatud juhtudel ei ole see võimalik, sel juhul tehakse tehingud esindajate kaudu. Esinduse tagajärjel tekivad õiguslikud suhted esindatava ja kolmanda isiku vahel. Mõiste esindus on esindaja tegevus esindusõiguse raames, mille tulemusena tekivad, lõpevad või muutuvad õigussuhted esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esinduse puhul on oluline eristada esinduse sisesuhet ja välissuhet. Sisesuhe- on suhe esindatava ja esindaja vahel. See võib olla väga erinev. Näiteks: piiratud teovõimega isik ja tema esindaja ehk lapse ja vanema suhe või näiteks juriidiline isik, kes ei saagi kolmanda isikuga suhelda muud moodi, kui esindaja kaudu. Esinduse sisesuhe tähendab alati mingit tüüpi õigussuhet. Selle iseloomust tuleneb esindusõigus, mille raames esindaja saab tegutseda. Käsutusleping on sisesuhte aluseks. On ka tööleping
Sama sätte lg 2 annab kostjatele võimaluse vastutusest vabaneda, kui nad ise tõendavad, et nemad kahju ei põhjustanud. Lg 3 võimaldab kahju hüvitamist nõuda vastavalt tõenäosusele, mil määral isik võis kahju põhjustada. Kaks võimalus selle sätte tõlgendamiseks: 1) B, C ja D on A suhtes osavõlgnikud, igaüks vastutab vastavalt tõenäosusele, kas ta kahju põhjustas (tõenäosus turuosa järgi), 2) käsitleme sätet kahju põhjustajate sisesuhet reguleeriva sättena. St, et A suhtes on B, C ja D solidaarvõlgnikud, omavahelises suhtes tuleb neil asi panna paika vastavalt tõenäosusele. 24. Mida tähendab kannatanu eriline vastuvõtlikkus kahju suhtes ja missugust mõju see avaldab kahju tekitaja vastutuse alustele ja ulatusele? A-l ja B-l tekib lahkarvamus poliitilistel küsimustel, mille tulemusena A lööb B-d. Ta ei tea, et B käis hiljuti ajuoperatsioonil, mille tõttu on ta vastuvõtlik põrutustele
See on reeglina kohustus, et esindatava nimel tuleb toimida lojaalselt, pidada silmas esindatava huve. Tuleb vahet teha, mis on esindusõigus ja mis on sisesuhe. Nt. esindajal on volitus müüa kinnisasi esindatava nimel. Käsunduslepingu järgi tuleb müüa maatükk ja mitte odavamalt kui 1 miljon krooni. Esindaja müüb tüki poole miljoni eest. Sel juhul pole esindusõigust rikutud (volituses on kirjas, et ta võib müüa, kuid seal polnud kirjas rahasummat), ta rikkus aga sisesuhet, ta rikkus käsundiandja juhiseid ja tegi temale kahjuliku tehingu. Kas sellise tehingu puhul saaks esindatav esindaja käest midagi nõuda? Esindatav võib nõuda esindajalt kahju hüvitamist. Kas esindatav saaks siiski selle tehingu kallale kuidagi minna? §131 mõte on selles, et on täiendav tühistamise alus juhul kui on rikutud sisesuhet. Et tehingut tühistada, peab olema järgitud kaks põhimõtet:
See on reeglina kohustus, et esindatava nimel tuleb toimida lojaalselt, pidada silmas esindatava huve. Tuleb vahet teha, mis on esindusõigus ja mis on sisesuhe. Nt. esindajal on volitus müüa kinnisasi esindatava nimel. Käsunduslepingu järgi tuleb müüa maatükk ja mitte odavamalt kui 1 miljon krooni. Esindaja müüb tüki poole miljoni eest. Sel juhul pole esindusõigust rikutud (volituses on kirjas, et ta võib müüa, kuid seal polnud kirjas rahasummat), ta rikkus aga sisesuhet, ta rikkus käsundiandja juhiseid ja tegi temale kahjuliku tehingu. Kas sellise tehingu puhul saaks esindatav esindaja käest midagi nõuda? Esindatav võib nõuda esindajalt kahju hüvitamist. Kas esindatav saaks siiski selle tehingu kallale kuidagi minna? §131 mõte on selles, et on täiendav tühistamise alus juhul kui on rikutud sisesuhet. Et tehingut tühistada, peab olema järgitud kaks põhimõtet:
· Esindamisel tekkiv suhe on välissuhe, mille all mõistetakse esindatava ja kolmanda isiku vahel tekkivat suhet (seondub tehingu tagajärgedega)ning esindaja ja kolmanda isiku vahelist suhet (reeglina õigusi ega kohustusi ei teki, erandina siiski TsÜS § 130 sätestatud kahju hüvitamise kohustus).Välissuhte puhul tuleks eristada suhet, mis eelneb tehingu tegemisele ja mis tekib ehitu tegemise tagajärjel. · Välissuhtest tuleb eristada sisesuhet ehk esindamise aluseks olevat suhet. Sisesuhe on suhe, millest tulenevate kohustuste täitmiseks esindaja tavaliselt esindatava huvides ja nimel tegutseb (nt tööleping, käsundusleping). TsÜS esinduse sätted ei reguleeri sisesuhteid esindaja ja esindatava vahel. · Sisesuhte piirangud reeglina välist suhet ei mõjuta ning tehtud tehing jääb reeglina kehtima (erandiks TsÜS § 131). · Esinduse kehtivuse eeldused:
§ 129 lg 11 vaata analoogiat. Juhul kui see kolmas isik teadis või pidi teadma, et esindajal ei ole esindust, siis ta ei saa kahjuhüvitist nõuda. § 124 piiratud teovõimega esindaja. Erand seadusliku esidnaja puhul on alaealine lapsevanem - lapse seadusjärgne esindaja. 10.5 Esindaja kohustuste rikkumine TsÜS § 131 Juhul, kui esindajal on esindusõigus olemas, aga ta siiski teeb esindatavale kahjuliku tehingu. Kui esindusõigus on olemas, aga on sisesuhet rikutud, siis selle tehingu kallale, mis esindaja tegi, ei saa minna. Küll aga saab esindatav esindaja käest nõuda kahjuhüvitamist. (Olukord oli selline enne aastat 2002) § 131 võimaldab aga teatud juhtudel selle tehingu tühistada, mis sõlmiti esindaja ja kolmanda isiku vahel. Tühistamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: 1) esindaja rikkus oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees 2) Kolmas isik teadis või pidi teadma, et ta on oma kohustusi rikkunud
A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le. Selleks et ta kingiks ei olnud M'l soovi. See M tahte vastane. Heauskne omandamine välistatud. 3-2-1-10-04. M kella omanik alguses. A valduse teenija. Müük ei ole M tahte vastane. Kokkulepe omandi üleminekuks olemas. Valdus läks K'le üle õiguslikult. Asjaõiguskokkulepe M nimel. K on igaljuhul omanikuks saanud, kuna ta ei pidanud teadma sisesuhtest tulenevat kokkulepet. Seal rikkunud A sisesuhet ja peab M ees vastutama. Kaasus 11. SE AÕS Par 38 valduse üleminek pärijale - valdus läheb üle pärijäle. Laiendus tavapärasele valduse mõistele! Kaudne valdus ei kujuta endaset faktilist võimu asja üle, sama kehtib ka pärija valduse puhul. Isik loetakse seadusest tulenevalt valdajaks, sõltumata sellest, kas ta omab asja üle tegelikku võimu või mitte. Pärija on õige, tegelik pärija. Kui pärandaja sureb, siis lõppeb valdus ja valdus läheb üle S-le
Aktsiaseltsi põhikirjaga saab laiendada nende isikute ringi, kellele kehtib laenukeeld või seada piirangu, et neile isikutele laenu andmise ja selle tingimused otsustab nõukogu. Konfidentsiaalsuskohustus ÄS § 313 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine võib kaasa tuua ka juhatuse liikme kriminaalvastutusele võtmise. Juhatuse liikme esindusõigus Juhatuse liikme esindusõiguse osas tuleb eristada: 1) sisesuhet, so aktsiaseltsi siseselt määratud juhatuse liikme esindusõigust ja 2) välissuhet, so juhatuse liikme esindusõiguse ulatust kolmandate isikute suhtes, kes aktsiaseltsiga tehinguid teevad. Sisesuhtes võib piirata põhikirja või nõukogu otsusega juhatuse õigust esindada aktsiaseltsi. Tüüpiline piirang on, et teatud tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu nõusolekut.
annaabi.ee 
