5. Genotüübisagedused (ülesanne) a. Isaduse (-teatud genotüüp) tõenäosus geenisageduste põhjal 6. Hetesosügootsus (ülesanne) 7. Populatsiooni geneetilist struktuur mõjutavad tegurid a. Migratsioon Geneetiline tasakaal püsib üldreeglina ainult suletud või isoleeritud populatsioonides. Barjääri kadumine populatsioon avatud. immigratsioon teise loomatõu või sugulastõugude esindajate sissetoomisega («verevärskendus», sisestav ristamine jt.), emigratsioon aga loomade väljaviimisega (eksport). Migratsioon on oluliseks faktoriks geenisageduste muutmisel põllumajandusloomade populatsioonides allub aretusspetsialisti kontrollile. Kui emigratsioon suurtest populatsioonidest toimub juhuslikult, ilma loomade valikuta genotüübi järgi, siis ei avalda see populatsiooni geneetilisele struktuurile olulist mõju. Kui emigratsiooniga kaasneb oluline populatsiooni vähenemine, suureneb juhuslikkuse mõju
tugevamad,suurem vastupanuvõime haigustele,eluvõime ja kasvukiirus,parem sigivus.Tarbe-ja vahelduvristamine-tarberistam.-lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasut. Tarbeloomadena,järglasi ei võeta.ristandid on kiirema ainevahetusega ja kasvuga,nt eestis oli juba eesti peekoni ja suure sea vahel ristandsead.eesmärgix tarbeloomade,nuumloomade tootmine. Vahelduv ristam.-kasut. Kahte või kolme tõugu,sarnane tarberistamisega.Sisestav-ja vältav ristamine-sisestav ristamine-nt teksel suurendas eesti valgepealise lambatõu tapasaagist ja lihavorme.skeem- A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav- hakatakse parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma ja parandatakse niimoodi tõuge.Uudikristamine- uue tõu loomiseks on vaja luua uus tõug,siis valitakse 2 või enam lähtetõugu.valikul arvestatakse,et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni.et aendada
· Esimese põlvkonna (F1) emasjärglastest jäetakse osa suguloomadeks, keda ristatakse tagasi ühe, seejärei F2 teise tõuga jne. On võimalik kolme tõuga. · Erinevate põlvkondade järglaste heterogeensus kasvab, väheneb vanematevaheline erinevus ja koos sellega ka heteroosiefekt. · Kasutatakse ainult 2/3 kummagi lähtetõu heteroosi võimalusest, mis ongi vahelduva ristamise puudus. 65. sisestav ja vältav ristamine · vältav ristamine - XIX sajandil oli kujunenud palju kohalikke tõuge või sarnaste loomade arvukaid rühmi: värvus ja suurus sama, kuid jõudlusnäitajad ei rahuldanud. · Tol perioodil käisid ekspeditsioonidel teistes riikides vaid üksikud entusiastid, nagu ka akadeemik Middendorff. · Nende kaudu levis info ja hakati parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma. · Eestisse 1838. a Hollandist friisi tõugu ja 1862
6. Jälle fuugimine 1 minuti jooksul – praimerite, nukleotiidide ja erinevate soolade eraldamine. Epsis on elueerinud PCRi produkt, mis on valmis edasiseks ligeerimiseks. 37. 38. 39. 40. Kontrollgeeli pilt. Oodatav produkti pikkus – 700 aluspaari, pildil on näha, et umbes nii see ongi. 41. 42.Rekombinantse plasmiidi ligeerimine 43. Eesmärgiks on meie DNA järjestuse sisestamine vahevektorisse ehk tervikliku plasmiidi taasloomine. Väga tähtis segada vektor ja sisestav DNA omavahel sobivates kontsentratsioonides, iga molekuli vektori jaoks peaks olema segus kolm sisestava DNA molekuli. DNAde otsad seovad komplementaarselt kokku ligaasi abil. 44. Me kasutasime kloneerimiseks pSTBlue-1 vektorit (T-overhangidega), kuhu saab sisestada saadud DNA järjestuse (A-overhangidega inserdi 3’ otsades). Toimub A-T otste komplementaarne paardumine ning vektor ja DNA ligeeritakse. 45. 46
või nende väljaviimist - emigratsiooni. Selline migratsioon (ränne) võib muuta geeni- ja genotüübisagedusi lähtepopulatsioonis. Migratsioon on oluliseks faktoriks geenisageduste muutmisel ka põllumajandusloomade populatsioonides, sest see protsess allub selektsionääri kontrollile. Praktiliselt toimub immigratsioon teise loomatõu või sugulastõugude esindajate sissetoomisega («verevärskendus», sisestav ristamine jt.), emigratsioon aga loomade väljaviimisega (eksport). Kui emigratsioon suurtest populatsioonidest toimub juhuslikult, ilma loomade valikuta genotüübi järgi, siis ei avalda see populatsiooni geneetilisele struktuurile olulist mõju. Kui emigratsiooniga kaasneb oluline populatsiooni vähenemine, võib see suurendada juhuslikkuse mõju. Näiteks viidi emigratsiooniga populatsioonist juhuslikult rohkem AA genotüübiga loomi välja. Nende arvel suurenes Aa ja aa
seisneb selles, et emaslähtevormi ei pea majandis pidama ega tegema puhasaretust. Vahelduva ristamise eeliseks on väikesed kulud puhtatõulise põhikarja saamiseks. Puuduseks on hääbuv heteroosiefekt. Hea sigimisvõime ja piimajõudlus. Võrreldes tarberistamisega on efekt väiksem. Praegu eelistatakse enamasti tarberistamist, sest kulutused põhikarja soetamisele kompenseeritakse suurema kasumiga, mis saadakse kiirema kasvu ja parema söödaväärinduse kaudu. 65. Sisestav ja vältav ristamine sisestavat ristamismeetodit kasutatakse juhul, kui tõug vajab parandamist ja täiustamist, mis puhasaretuse teel ei ole nii ruttu võimalik. Sisestava ristamise korral säilitatakse parandatava tõu põhiomadused ning parandaja tõu abil püütakse parandada vaid mõnda teatud kindlat tunnust. Parandavaks tõuks valitakse harilikult samasuguse tootmissuunaga tõug, kes võiks olla ühtlasi sugulastõug.
· X väljumine alamvalikust (ka tühisisestusega);
· U viitejoone viimane lüli tühistatakse.
Kui viitejoone lõppu pannakse viitetekst või tolerantsitabel, siis lisatakse viitejoonele auto-
maatselt veel horisontaallüli (mille peale tekst kirjutataksegi).
Käsk QLEADER (on ka ikoonilatil ja menüüdes) võimaldab luua viitejooni lihtsamalt kui
käsu LEADER abiga. Käsu täitmine algab viibaga
Specify first leader point, or [Settings]
KALAKASVATUSE ERIALA 1. lookuste ja geenipaaride heterosügootne seisund tagab looma valmisoleku paremini kohaneda keskkonna tingimustega ja efektiivsemalt kasutada sööda toitaineid, sest neil on kiirem ainevahetus 2. varem homosüügootses seisundis olnud retsessiivsed geenid satuvad heterosügootsesse ning nende toime lakkab. Eduka ristamise eelduseks on lähtetõugude sihipärane puhasaretus! Ristamine jaguneb: 1. Sisestav ristamine e veretilga lisamine kasutatakse juhul, kui puhasaertusega on tõul mingi tunnus või omadus, mis vajab märgatavat, kuid kiiret parandamist. Tõud peaksid olema geneetiliselt lähedased, et vältida suuremaid muutusi parandatava tõu teistes tunnustes. 2. Tarberistamine e terminaalristamine eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. Lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasutatakse tarbeloomadena,
annaabi.ee 
