Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, kuid seda ma teha ei saa, sest igaühel meist valitseb headus ja kurjus, ning kes nendest kahest peale jääb, ei oska keegi sajaprotsendiliselt kinnitada. Probleemi tuumaks on see, kas võõral oli õigus talitleda enese plaani järgi, õõnestades sellega kõikide linnaelanike ,,siseriiki"? Leian, et eetiliselt ja moraalselt oli selline tegu täiesti väär. Ta kasutas inimesi oma eksperimendi ja heaoluloomises kurjasti ära. Samas ei suutnud linnaelanikud ka ise kiusatusele vastu panna, ja seoses sellega olid kõik sunnitud oma väärtushinnangud ümber seadma. Võib öelda, et niipalju kui on maailmas inimesi, on ka maailmas mitteformaalseid moraalinorme, sest need sõltuvad meist ümbritsevast kesk- ning ühiskonnast. Ja paraku lasid kõik elanikud, end
pärimisõigus. Impeeriumi perioodil tekib ka vastastikune ülalpidamise kohustus ja ema võib mõningatel juhtudel olla oma laste eestkostjaks. Laste ja nende vanemate vahelise õiguse aluseks oli üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Vanimal ajal oli isavõim absoluutne ja käis nii lapse isiku kui ka tema vara kohta. Isa võis oma vastsündinud lapsele jätte elu või mitte, isa võis müüa oma lapsi orjusesse või ka siseriiki. Juriidiliselt oli tal lapsele elu ja surma õigus. Kehtis ka seadus, et kõik, mida perepoeg omandab, muutub ikkagi isa omandiks. Ajapikku patria potestas nõrgeneb – lapse äraviskamise õigus, orjusesse müük keelatakse, siseriiki müüki piiratakse. Isalt võetakse õigus otsustada lapse elu ja surma üle ning isegi isa kodus karistamise õigust piiratakse. Patria potestas on eluaegne, mis tähendab, et tema normaalseks lõppemisviisiks on isa surm. Aga selles on mõningaid erandeid
ei olnudki. Kõige vanemal ajal oli isa võim piiramatu ehk isa võis otsustada kas jätta vastsündinud lapsele elu või mitte. Samuti võis isa müüa ka lapsi orjusesse nii väljapoole Roomat kui ka Roomasse. Vara seisukohast oli perepoeg ka isa võimu all ehk see tähendab, et kõik, mis poeg aja jooksul omandab, muutub isa omandiks. Alles hiljem isavõim nõrgeneb. Võetakse ära õigus otsustada lapse elu või surma üle ning keelatakse ka orjusesse müük trans Tiberim. Siseriiki müümist piiratakse. Ka ei või isa kodus last enam karistada nii nagu enne. Isavõim tekkis kas loomulikul teel lapse sünniga seaduslikus abielus või lapsendamisel. Lisaks oli võimalik vallaslapsi seadustada teatud tingimustel. Patria potestas oli eluaegne ehk võis lõppeda ainult isa surmaga. Siiski olid mõned erandid. Kui poeg astus mõnda teatavasse ametisse, vabanes ta isa võimu alt ja muutus persona sui iuris’eks. Lisaks lõppes isavõim kui isa poja vabastas
Abielus cum manu oli ema lastele õiguslikuks õeks. Laste ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Vana aja Rooma perekond oli rajatud agnaatilisele sugulusele, siis polnud vallaslastel sidemeid ei loomuliku ema ega isaga. Paremas olukorras olid lapsed kes sündisid konkubinaadist. Isavõim tähendas, et isa võis vastsündinud lapsele elu jätta või mitte, võis müüa oma lapsi orjusesse või ka siseriiki. Laps asetatakse isa jalge ette kui isa ta sülle võtab, tohib laps ellu jääda, kui aga isa ei tee temast välja, viiakse imik minema ja jäetakse surema. Rooma seaduste kohaselt 80 aastasel isal on võim oma 60 aastase poja üle. Teoreetiliselt ei saa olla pojal mingit vara ja ta on kohustatud kõiges isa käsku täitma. Nendest pingetest tulenevalt kardeti hirmsasti isatapjaid (parritsiid). See oli üks hullemaid kuritegusid peale keisri reetmise. Hilisemal ajal isavõim nõrgeneb
Agnaatiline sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega. Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu. 10. Patria potestas- isa võim 11. Filiusfamilias - perepoeg Vanima ajal:isa võis vastsündinud lapse ellu jätta v mitte,müüja lapse orjusesse v siseriiki. Ius vitae ac necis- Isa oli lapsele elu ja surma õigus. Kõik, mis poeg omandab, kuulub isale. Hiljem lapse äraviskamise õigus keelatakse.Orjuslik müük kadus varakult ja siserriklikku müüki piirati tunduvalt. Võetakse õigus elule ja surmale. Isad andsid täiskasvanud poegadele teatud vara iseseisvaks majandamiseks. 12. Peculium castrense- Kõik mis poeg sõdurina ja sõjas on omandanud kuulub talle. Hiljem läks see üle ka tsiviilteenistuses omandatud varale. 13
müüa nad orjusesse. Ta võis tappa nii vastsündinud kui ka täiskasvanud lapsi. Täiskasvanud ja abielus pojad allusid oma isale tema eluajal ning ka nende vara kuulus seaduse ees isale. Pojad ei võinud ka ilma isa nõusolekuta sõlmida ühtegi lepingut. Edaspidi isavõim laste suhtes nõrgeneb. Piirati isa õigust otsustada lapse elu ja surma üle, täielikult keelati laste maha jätmine. Samuti kadus võimalus müüa lapsi orjaks välismaale ning piirati ka siseriiki orjaks müümist.3 Põhimõttelised jäid perelapsed alati isa võimu alla ega omanud täielikku õigusvõimet. Mingisugune õigusvõime neil siiski oli, kuna nad olid isikud, kuid see oli kitsam kui täieõiguslikel kodanikel. Nende õigusvõimet on vähendatud perekonnaseisu, tehinguvõimelisuse ja kodanikuõiguse osas. Lapsed võisid saada täieliku õigusvõime isa surma korral või isavõimu alt vabastamise (emancipatio) abil. 4 4.1. Isavõimu tekkimine
(senaatorite seisusest isikud pluss vabakslastud) Augustuse ajal pidid mehed ja naised olema abielus ning omama lapsi, muidu ei saanud pärida testamendi järgi. Meestel väh üks laps, naistel kolm. Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad- ainult isavõim, laste ja vanemate õiguste aluseks on üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Isa võis oma vastsündinud lapsele jätta elu või mitte, isa võis müüa ona lapsi orjusesse või ka siseriiki. Edaspidi lapse äraviskamise õigus keelatakse. Oli võimalik, et vallaslapsi seadustatakse. Võidi ka lapsendada. Lapsendamise liigid: 2 o arrogatio- võõra persona sui iurise(isik,kes pole teise isiku perekondliku võimu all) perekonda võtmine, esialgselt rahvakoosolekul o adoptio- lapsendamine kitsamas mõttes, teise perekonnapea võimu all
Agnaatiline sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega. Kehtib põhimõte: mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab abielu. 10. Patria potestas- isa võim 11. Filiusfamilias - perepoeg Vanima ajal:isa võis vastsündinud lapse ellu jätta v mitte,müüja lapse orjusesse v siseriiki. Ius vitae ac necis- Isa oli lapsele elu ja surma õigus. Kõik, mis poeg omandab, kuulub isale. Hiljem lapse äraviskamise õigus keelatakse.Orjuslik müük kadus varakult ja siserriklikku müüki piirati tunduvalt. Võetakse õigus elule ja surmale. Isad andsid täiskasvanud poegadele teatud vara iseseisvaks majandamiseks. 12. Peculium castrense- Kõik mis poeg sõdurina ja sõjas on omandanud kuulub talle. Hiljem läks see üle ka tsiviilteenistuses omandatud varale. 13
annaabi.ee 
