Ø Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amöööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitaineid teiste rakkude vahel. Paljunemine Ø Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Ø Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Ø Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Ø Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks.
hõljumist. Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel. Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks.
kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kasnad_brita.htm) Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise kui ka sugurakude abil. Emaskäsnale moodustub pung kus areneb noor käsn kes jääb emasloomaga ühendusse. Jahedates veetes elavatel käsnadel tekivad sisepungad mis hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepung on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Vähema tähtsusega on käsnadele suguline paljunemine. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega
Vesi kannab sinna toidu ja hingamiseks vajaliku hapniku ning viib välja elutegevuse jääkained. Kaelusviburrakud tekitavad viburite abil veevoolu ja ka püüavad veest hõljuvad toiduosakesi ning annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. Amööbjad rakud seedivad toitu ja jaotavad toitained kõigi teiste rakkude vahel. Käsna toese moodustavad tugirakud, mis on kas rasv, lubi või räniainest. Järvekäsna kehas arenevad suve lõpul sisepungad, kes elavad üle talvel. Järvekäsn ise sureb sügisel. Käsnad on looduses kui biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilist hõljumist. Kõige rohkem on käsnaliike soojades meredes. Nad elavad üksikult või kolooniana. Eestis elavad koloonialised on jõekäsn ja järvekäsn. Tugirakud toes moodustavad rakud taimel või loomal, käsnal kas niidi või nõelakujulised. Pungumine üks suguta sigimise viis, kui organismi kehal tekib uueks isendiks arenev väljasopistis, see kas
tugirakud. Paljunemine- Tavaliselt pungumise teel, keha välispinnale moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse, nii moodustavad nad kolooniaid. Toitumine- püüab toitu kaelusviburrakuga, paneb vee liikuma kanalites ja püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, enamasti bakterid, mikroskoopilisi taimi ja loomi sööb. 6. Mis ül. on kaelusviburrakkudel? Paneb viburid liigutades vee kanalites liikuma mis varustab looma rakke hapnikuga. 7. Kuidas elavad käsnad üle karmi talve? Ainult nende sisepungad elavad selle üle, nad moodustavad neid suve teisel poolel, kevadel arenevad nendest uued käsnad. 8. Milline on käsnade osa veekogus? Puhastavad vett orgaanilistest hõljumitest 9. Kirjelda hüdra ja meduusi ehitust, liikumist, toitumist ja paljunemist. Ehitus-Hüdra on sale, kotikujuline, u 1 cm pikkune, Meduus-lai kumera kehaga ujuv ainuõõsne, kes elab meres. Liikumine- Meduus liigub oma laia keha järsult kokku tõmmates, hüdra aga liigub ühe
käsna kehasse. · Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. 9 · Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugu- rakkude abil. · Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. · Nii võivad moodustuda väga suured käsna- kolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. · Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. 10 · Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. · Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. · Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses · Käsnad puhastavad vett.
· Veevoolu tekitavad kaleusviburrakud viburite abil. · Kaelusviburrakud püüavad veest hõljuvaid toiduosakesi, annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. · Käsna kehast läbi voolav vesi kannab sinna hingamiseks vajaliku hapniku ja eemaldab jääkained. · Käsnad biofiltrid puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. · Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil. · Järvekäsna kehas arenevad seuve lõpul sisepungad · Käsnaliike on enam soojaveelistes meredes. · Eestis elavad jõe- ja järvekäsn on näited kolooniana elavatest käsnadest. · Ainuõõssed on kotikujulise kehaga veeloomad. · Kehaõõnt ümbritsev kehasein moodustub välimisest ja sisemisest lihaskiude sisaldavast rakkude kihist ning nende vahele jäävast sültjast rakutust massist. · Ainuõõssete suuõõnt ümbritsevad kombitsad
Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel. Paljunemine-Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks
meenutab karikat või silindrit, · nende kaudu liigub vesi kanalitesse · välispinnale tekkinud pungad jäävad ülemises otsas on ava heiteava kaudu tagasi välja tavaliselt emasloomaga ühendusse · keha toestavad sees tugirakud 1) · kaelusviburid panevad vee liikuma kolooniad räniaine, lubiaine tugevus; 2) varustab looma hapnikuga, kannab ära · talve elavad üle ainult sisepungad sarvaine elastsus CO2- te · suguline sigimine viljastatud · viburiga rakud püüavad toitaineid munarakust areneb ripsmetega ujuv · osa toidust antakse amööbitaolistele vastne rakkudele
34. Käsnade välistunnused, 1) Praktiline töö: Loodusõpetus: Keskkond ja Õppematerjal: levik ning tähtsus jõekäsna selgrootute loomade jätkusuutlik areng Martin.M.,Toom; M., looduses ja tugirakud ja tunnused (kujundada arusaama Kokassaar, U.(1998) inimtegevuses sisepungad. Keeleõpetus(enesevälje loodusest kui Praktilised tööd 8. 23 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile 2) Arutelu: ndamisoskuse terviksüsteemist, klassile, lk 18, Avita (1)
spongiinainest) liigid. Tuntuim nendest on Vahemeres elav pesukäsn. Eesti magevetes elab kaks liiki käsnasid - järve- ja jõekäsn. Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed, hõimkond käsnad, klassid on: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad. 11. Eestis leidub päriskäsnasid selts sarvkäsnalised, sugukond pesukäsnlased ja järvekäsnlased. N: tavaline pesukäsn, jõekäsn, järvekäsn. Käsnadel on viburiskambrid, okised (e.skleriit e. spiikula) ja sisepungad (e.gammula). 12. Alamriik pärishulkraksed, kiirelised e. kahekihilised, hõimkond ainuõõssed e. kõrveraksed ja hõimkond kammloomad e. kleepraksed. Klassid: hüdraloomad(2 alamklassi hüdralaadsed, putkloomad), karikmeduusid, täringmeduusid, õisloomad. Mõned hüdralased moodustavad meres koralle(lubitoes ümber polüübi koloonia). Al.kl.Putkloomad soojades meredes, ujuvad merepinnal, ujupõieks on meduusikellukas, mille küljes ripub pikk hargnenud vars.N: meripõis e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
