allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maja projekteerima " seest välja". Juugendstiil skulptuuris Vormid muutusid kurvilisemaks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutati enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Juugendstiil graafikas Graafikas leidis juugendstiil oma täieliku väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja
lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Uus arhitektuur lähtus siseplaneeringust. Selgesti on tunda juugendi mõjutusi paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi
üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". 5 Antonio Gaudi 1852 - 1926 Antonio Gaudi oli hispaania arhitekt ja rakenduskunstnik, art nouveau esindaja. Ta on imetlusväärselt sidunud gootika sürrealistlike ning kubistlike elementitega. Oma töödes on ta
üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Maalikunst Üldiselt on juugendmaalile pööratud suhteliselt vähe tähelepanu. See on üsnagi ebaõiglane, kuna ka sel alal loodi palju märkimisväärset. Üheks arusaadavaks seletuseks on ehk see, et paljud juugendkunstnikud tegelesid küll maaliga, kuid ei pühendanud täielikult ainult viimasele. Seetõttu jäi maal veidi kõrvaliseks alaks
üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Maalikunst Üldiselt on juugendmaalile pööratud suhteliselt vähe tähelepanu. See on üsnagi ebaõiglane, kuna ka sel alal loodi palju märkimisväärset. Üheks arusaadavaks seletuseks on ehk see, et paljud juugendkunstnikud tegelesid küll maaliga, kuid ei pühendanud täielikult ainult viimasele. Seetõttu jäi maal veidi kõrvaliseks alaks. Nii mõnedki kunstnikud nimetasid hiljem
üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitlusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Kasutatud materjal: http://www.kultuuri.net/n/tallinn/laitse-loss-.do?op=events&pid=2821 http://web.zone.ee/juugend/juugendindex.html J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu " 11 kl.
Stiili sünnikohaks peetakse Brüsselit, selle levik aga on väga laialdane, ulatudes ka Ameerika mandrile. Stiil kestis umbes 1920ndate aastateni. Juugendstiili viljelnud arhitektide peamiseks sooviks oli muuta ehituslikke konstruktsioone esteetiliste vahendite abil. Selle nimel püüti ühendada arhitektuuri dekoratiivkunsti, skulptuuri ja maalikunstiga. Hoone plaanis ja fassaadis loobuti teljejoonest ja sümmeetriast. Kuna eksterjöör dikteeris ruumide paigutuse, lähtus juugend suuresti siseplaneeringust: eri tasanditel paiknevad ruumid olid erisuguse, tihti asümmeetrilise kujuga, fassaade ilmestasid erineva suuruse ja kujuga aknad ja ukseavad. Oluliseks sai erinevate materjalide ühendamine (nt klombitud kivi ja krohvipind) ja katmata metall-konstruktsioonide esitlemine omaette esteetilise väärtusena. Juugend tõi kaasa uue suhtumise detaili, tehes seda läbi stilisatsiooni. Kui historitsismis ja eklektikas
annaabi.ee 
