KODU JA ELUASE SISUKORD · Eluasemetüüpidest ja omandisuhtest · Ruumide piisavusest, mugavusest ja rahulolu kohta · Omadustest, mida hinnatakse kodu puhul · Kinnisvara vahetamise põhjustest · Kriteeriumitest, millele pööratakse uue kodu otsimisel tähelepanu Eluasemetüübid · Kõige levinumaks eluasemetüübiks on korterelamu 66% · Ühepereelamus elab ligi kolmandik · Kahepere- või ridaelamus elab 6% Ruumide piisavus · 55% tubade arv on võrde(rohkem) elanike arvuga. · 45% tubade arv on väiksem elanike arvust. Rahulolu Elamustingimustega oldi täiesti rahul 80%. Põhiliselt rahulolematuid oli 20% Neid , kes ei olnud üldse rahul, ei olnudki. Kodu puhul hinnatakse · Rahulik, vaikne asukoht · Kergesti ligipääsetavus · Mugavuse kõrge hindamine Uue elamu soetamisel · Mugavusi (kõige tähtsamaks pidas 75%) · Sobiv suurus · Elamu seisukord · Transpordiühendus · Teenust...
Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Kohandatuna kooli tarbeks, on sisemust tugevasti muudetud. Säilinud on juugendvormides kahhelkaminad, lakitud seinauksed ja seinakapid. Hoonel on 20. sajandi alguse arhitektuurile ainuomane klaasist laega trepikoda. Majas leidub endisaegseid liftikappe ja keskkütteradiaatoreid. [7,8] Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal. 5 Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [7] Joonis 1. Põhjakülg Joonis 2. Lõunakülg 6
kolmnurkfrontoonide all. Põhjafassaadil asub kõrge keskrisaliit samuti kolmnurkfrontooniga. Lossilikult barokset paraad-treppi kaunistavad dolomiidist raidpiirded lõunaküljel. Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Katusest eenduvad voluutidega kaunistatud uukaknad. Katusekatteks on punakas katusekivi. Fassaadid on krohvitud ja värvitud kollakat tooni. Avatäited on puidust ja värvitud valgeks. [6] Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad-apartemendid asusid alumisel korrusel, keskseim neist on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-trepp ja ampiirstiilis peeglid, 4 rokokoolikku kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinev profileeritud laekarniis ja põrandalambriisid. Ornamentaalsed seinamaalingud pärinevad 18.saj. lõpust -19.saj. algusest. Ka härrastemaja on sisustatud tervikuna ja vastab selle ajastu mõisatele iseloomulikult unikaalsele
1933). Mõis kuulus neile 1919. aastani. Praegune peahoone on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Hoone on keskosas kahekorruseline, kõrge sokliga kiviehitis. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Põhjapoolse fassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühegi 20. sajandi alguse Eesti mõisahoonel. Siseplaneering on ebasümmeetriline. Praeguseni on mõisahoones säilinud kaks suurt kaminat ja koridoride seinakapid. Kõrvalhooneid on olnud rikkalikult. Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, praegune Laupa Põhikool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Algne park on rajatud 18. sajandi lõpus. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul on parki rekonstrueeritud ja laiendatud. Park on heas seisukorras. TURISMI MAJANDUSLIKUD EELDUSED:
Terrassi kohal teisel korrusel kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsl Eesti mõisamajal rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest. Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal. Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [23] Joonis 3.3 Laupa mõis 9 KLASSITSISM 17.- 18. sajandil ei pääsenud barokne suund arhitektuuris ainuvalitsema ja selle kõrval
Kuznetsov projekti järgi endise kino müüridele Laevastiku Ohvitseride maja ehitust. Fassaadid on kujundatud vene ampiirstiili vaimus, sissepääsu ja külgfassaadi rõhutavad korintose sambad, peafassaadil kolmnurkne frontoon. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele mõeldud saal. Kokku on majas 168 ruumi. Trepi- ja aatriumipiirete kujunduses on kasutatud volüümikaid balustreid, lagedel stukkdekoori, seintel ripuvad vene kunstnike mere- ja sõjateemaliste maalide koopiaid, kõrgetel postamentidel seisavad admiralide büstid;
profileeritud räästa- ja viilukarniisid. Tähelepanu köidab nende vahel paiknev voolava ääristuse ja lameda, veidi lainelise eenduva ülaäärega minifrontooniga vindskap, millel üks konkreetne tiheda raamistusega aken keskel. Esifassaadi liigendavad veel rõhutatult laiad pilastrid ning kaunite dolomiidist raidpiiretega paraad-trepp. Tagafassaadi keskrisaliidilt, mille krooniks esifassadile sarnane frontoon, laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad- apartemendid asusid alumisel korrusel. Keskel on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit- trepp, 4 kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinevaid profileeritud laekarniise, põrandalambriisid jm, samuti ornamentaalsed seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. Tänapäeval on härrastemaja 31 Palmse mõisa peahoone tagafassaad ja külg. Foto: (peahoone) sisustatud ka ajaloolise mööbliga
polnud. Enamasti jäigi see ka juugendiajastul pelgalt dekooriks: tegelikult ei ole tegemist sõrestikkonstruktsioonis elamutega, vaid rõht- või püstpalkehitistega, millele on vahvärksõrestikku imiteerivad ehislauad lihtsalt krohvipinnale peale “kleebitud”. Juugendi ajal muutuvad ka korteriplaanid ratsionaalsemaks ja tänapäeva mõistes mugavamaks, kaob tubade lõputu läbikäidavus. Historitsismiajastu korteriga võrreldes on juugendstiilis elamute siseplaneering muutunud mõnevõrra tänapäevasemaks: ilmunud on esikud, kõik toad ei ole enam läbikäidavad. Endiselt on igale korterile ette nähtud eraldi paraad- ja köögisissepääs. Joonis 1.18 Juugendstiil 20. sajandi alguses toob puidust korterelamute arhitektuuri dünaamiliselt liigendatud mahud ja uued arhitektuursed vormid (vasakul elamu Tallinnas, paremal Tartus). 28 Joonis 1
annaabi.ee 
