Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest.
aasta eest. See säästab märgatavalt spooni tootmiseks kasutatavat ümarmetsamaterjali. Erijuhtudel valmistakse ka õhemat spooni paksusvahemikus 0,3 kuni 5,0 mm. Pikkuse osas sorditakse need ukse- (2,1...2,4 m), paneeli- (2,7...3,0 m) ja vabas pikkuses mööblikvaliteediks. Süü kujundi järgi jagunevad spoonid sirge joonisega radiaal- ja mustrilise joonisega tangentsiaallõikelisteks. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võib seda toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest.
said nendest tüdrukutest poiste noorikud Leivad ühes kapis ja põrsad ühes sulus Koer see juba uusi ulus." (,,Koer oli ketis aiateibas") 3.3 Lumevalgus...lumepimedus Kogus ,,Lumevalgus...lumepimedus" jätkub teisenemine luuleaines ja meeleoludes. Kogu osa luuletusi on valminud sõjaväeteenistuses olles. Aja valusad probleemid liituvad neis orgaaniliselt looja sisepingetega , ema kaotuse ahistus seostub kiindumusega oma rahvasse, teadvustub viimase traagilise saatus ja sotsiaalne ummikolu. Stereotüübivaba lähenemine 11 iseloomustab nii ühiskonna suhete kui ka indiviidi sisemiste seisundite kujutamist. Rummo selle perioodi luulele on omane kõrgpoeetiline väljendusstiil: assotsiatiivsus, isikupärane, semantiliselt avar metafoorika ja sümbol, regilaulu elementide peen rakendamine. (Kruus, Puhvel, 2000)
"Turvas" (värsslugu, 1950), "Veskilaul" (värsslugu, 1959), "Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962), "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982), "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, 1983), "Kindakiri. " (poeem, eesti ja vene keeles, 1986), "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) III KERSTI MERILAASI ,,ANTUD JA VÕETUD" Kersti Merilaas kirjutas raamatu ,,Antud ja võetud" aastal 1981 (2. trükk 1985) Peedul. Kersti pidi koguma julgust, et oma sisepingetega välja tulla, ja jõudma selgusele, et need puudutavad ka teisi inimesi. Merilaasi arvates on luule tõesem kui proosa ja seda väljendab kõik, mis on kogus ,,Antud ja võetud" 7 Suuresti mõjutas Merilaasi tõesust luuletustes August Sanga surm. Surm ja lõplikkus olid kujunditena saatnud Merilaasi luuleloomingust algusest peale, algul sordiinselt, saatena elu- ja armastuslauludele, nüüd, 1981.a
seeläbi ise kannatama ja tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise hukkumiseni. Kangelase eesmärgid on alati õilsad, tõe eest võideldes satub ta talle üle jõu käivasse vastuollu ühiskonna, selles valitseva moraali, eetika, ja religiooni, võimustruktuuridega, millest omakorda tulenevad kangelase sisepinged. Nende pingete taustaks on tugev sisemine ebaõiglustaju ning soov maailma paremaks muuta. Enamasti kaasnevad sisepingetega ka soov ülekohtu eest kätte maksta ja usk, et kättemaks on ainuke ning ainuõige tee tõe jaluleseadmiseni.
tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise hukkumiseni. Kangelase eesmärgid on alati õilsad, tõe eest võideldes satub ta talle üle jõu käivasse vastuollu ühiskonna, selles valitseva moraali, eetika, ja religiooni, võimustruktuuridega, millest omakorda tulenevad kangelase sisepinged. Nende pingete taustaks on tugev sisemine ebaõiglustaju ning soov maailma paremaks muuta. Enamasti kaasnevad sisepingetega ka soov ülekohtu eest kätte maksta ja usk, et kättemaks on ainuke ning ainuõige tee tõe jaluleseadmiseni. 2. Näidendi teemad, peaidee. Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Teemad: Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? 3. Millist Hamleti oletust isa vaim kinnitab
Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55 kuni 0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni. Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid
Tähtsaim termiline töötlus on karastamine, mille käigus muutub teras palju kõvemaks ja elastsemaks. Terast kuumutatakse ligikaudu samal temp-l kui täieliku ja mittetäieliku lõõmutuse puhul, ferrit+perliit muutub austeniidiks. Iseärasus on see, et kuumutatud teras tuleb väga kiiresti jahutada, enamasti vedelas keskkonnas. Kui jahutamise kiirus 200kraadi/s, siis ei jõua tsementiit tekkida, saadakse üleküllastunud tahke lahus ehk martensiit- struktuur ebatasane, paljude sisepingetega, suure kõvadusega. Jahutamise kiirus 100kraadi/s, jõuab tsementiit tekkida, kuid feriidi ja tsementiidi kristallide seguna troostiit plastsem, kuid väiksema kõvadusega. Jahutamise kiirus 50kraadi/s, ka ferriidi ja tsementiidi segu, kuid suurtemate kristallidega sorbiit sitke, plastne, väiksema kõvadusega kui troostiit, kuid suurema kui ferriit. Karastatavus sõltub terase süsinikusisaldusest, alles 0,4-0,5% Csisaldusega hakkab karastamisel terase kõvadus oluliselt kasvama
annaabi.ee 
