olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realiseerimise põhimõte. HiZ on sisuliselt kõrge takistus (miski kolmas olek). 7.Bipolaartransistor kui lüliti. Bipolaartransistoride germaaniumist või ränist pooljuhtstruktuur koosneb kolmest p- ja n-juhtivustüübiga kihist (pnp- või
triger läheb uude olekusse enne kui eelnev signaal on läinud järgmisse trigerisse. Selle vältimiseks kasutatakse kahetaktilisi trigereid. Sis1 S Pea Kahetaktilised trigerid sisaldavad kahte sünkroonset S Abi Sis2 R trig. R trig. trigerit, millistest üks on peatriger ja teine abitriger. C C C Kui sünkrosignaal C=1, siis lülitub peatriger sisendsignaalidega määratud olekusse. Abitriger sel ajal infot vastu ei võta kuna tema sünkrosisend on Digitaaltehnika konspekt 27 inverteeritud. Kui sünkrosignaal C=0, siis peatriger ei reageeri infosisenditele läheb peatrigerist abitrigerile ja seega väljundisse. Sageli on kahetaktilised trigerid dünaamilise juhtimisega, kusjuures väljundite olek määratakse sünkroimpulsi langul. 5.4.1. JK-Triger
triger läheb uude olekusse enne kui eelnev signaal on läinud järgmisse trigerisse. Selle vältimiseks kasutatakse kahetaktilisi trigereid. Sis1 S Pea Kahetaktilised trigerid sisaldavad kahte sünkroonset S Abi Sis2 R trig. R trig. trigerit, millistest üks on peatriger ja teine abitriger. C C C Kui sünkrosignaal C=1, siis lülitub peatriger sisendsignaalidega määratud olekusse. Abitriger sel ajal infot vastu ei võta kuna tema sünkrosisend on inverteeritud. Kui sünkrosignaal C=0, siis peatriger ei reageeri infosisenditele läheb peatrigerist abitrigerile ja seega väljundisse. Sageli on kahetaktilised trigerid dünaamilise juhtimisega, kusjuures väljundite olek määratakse sünkroimpulsi langul. 5.4.1. JK-Triger
alalispingega +E. Kui sisendsignaaliga püstjuhe on dioodi kaudu ühenduses rõhtjuhtmega, nagu näidatud joonisel b, siis kõrge sisendpotentsiaali ehk loogilise l korral jääb diood suletuks ning kõrge potentsiaal säilib ka rõhtjuhtmetes. Kui sisendisse saabub madala potentsiaaliga signaal ehk loogiline 0, siis läbib dioodi vool, takistil tekib pingelang ning maatriksi rõhtjuhtme potentsiaal langeb samuti loogilise 0 tasemeni. Kui ühe rõhtjuhtmega on samaaegselt ühendatud mitu sisendsignaalidega püstjuhet, siis säilib rõhtjuhtmes kõrge, s. o loogilisele l vastav potentsiaal vaid juhul, kui kõigis püstjuhtmetes on samuti kõrge potentsiaal. Vastupidisel juhul, kui kas või ühes neist on madal potentsiaal, langeb rõhtjuhtme potentsiaal samuti 0. Seega realiseerib iga rõhtjuhe loogilist NING-funktsiooni, mille sisendite arv vastab püstjuhtmetega ühendatud dioodide arvule. Maatriksi erinevate võimalike NING-funktsioonide arv vastab aga rõhtjuhtmete arvule.
2.4 Realiseeritavus ja hilistumine diskreetaja süsteemides Ülekandefunktsiooni realiseeritavuse tingimus: m
täielikus vastavuses.
Realiseeritavus ja hilistumine diskreetaja süsteemides- Ülekandefunktsiooni
realiseeritavuse tingimus: m
täielikus vastavuses. Realiseeritavus ja hilistumine diskreetaja süsteemides: Ülekandefunktsiooni realiseeritavuse tingimus: m < n, kus m on süsteemi järk ja n on mälu pikkus. Zn(x(k)) = x(k ± n), kus k on hilistumine. H(z) = B(z)/A(z) <- m (süsteemi järk) <- n (mälu pikkus) Hilistumine d = n-m. Kui n = m, siis d = 0 Siirdeprotsesside arvutus: Diskreetaja süsteemides on siirdeprotsessid määratud süsteemi pooluste, algoleku ja sisendsignaalidega. See väljendub diskreetaja olekuvõrrandite lahendis X(k)= Fkx a võrrandis. Siirdeprotsesside üksikasjalikumaks hindamiseks on otstarbekas kasutada impulsskaja h(kT), kuna selle tekitab ainus ühikuline diskreet süsteemi sisendis alghetkel k=0. Seejuures iga süsteemi poolus tekitab iseseisva impulsskaja komponendi. Lisaks sellele võime diskreetaja süsteemi protsesse käsitleda kui vastava pidevaja protsessist välja eraldatud diskreetide kogumit, pooluste vastavus on määratud
ühenduses rõhtjuhtmega, nagu näidatud joonisel 1.22, b, siis kõrge sisendpotentsiaali ehk loogilise l korral jääb diood suletuks ning kõrge potentsiaal säilib ka rõhtjuhtmetes. Kui 47 sisendisse saabub madala potentsiaaliga signaal ehk loogiline 0, siis läbib dioodi vool, takistil tekib pingelang ning maatriksi rõhtjuhtme potentsiaal langeb samuti loogilise 0 tasemeni. Kui ühe rõhtjuhtmega on samaaegselt ühendatud mitu sisendsignaalidega püstjuhet, siis säilib rõhtjuhtmes kõrge, s. o loogilisele l vastav potentsiaal vaid juhul, kui kõigis püstjuhtmetes on samuti kõrge potentsiaal. Vastupidisel juhul, kui kas või ühes neist on madal potentsiaal, langeb rõhtjuhtme potentsiaal samuti 0. Seega realiseerib iga rõhtjuhe loogilist NING-funktsiooni, mille sisendite arv vastab püstjuhtmetega ühendatud dioodide arvule. Maatriksi erinevate võimalike NING-funktsioonide arv vastab aga rõhtjuhtmete arvule
Joonise ülemine pool kujutab elektriajami jõuahelat, alumine pool juhtimissüsteemi. Jõupooljuhtmuundur, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest kindla sageduse ja amplituudiga vahelduvvooluvõrgust, on ette nähtud elektrimasina (mootori) juhtimiseks. Elektrimootor juhib omakorda töömasina kiirust, momenti ja asendit. Kõik seadmed on varustatud anduritega, mis edastavad regulaatorile infot süsteemi oleku kohta. Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid nad leiavad kasutust ka kodumajapidamistes nt külmutites (kompressorid), ventilaatorites, pesumasinates, segistites (mikserid)
annaabi.ee 
