Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sisendimpulss" - 11 õppematerjali

Laboratoorne töö nr3
4
doc

Laboratoorne töö nr3

· Q ­ väljund näitab taimeri olekut ehk vastava ajafunktsiooni tulemust. · DUAL ­ väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust kahendarvuna. · DEZ ­ väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust BCD-koodis. Impulssfunktsioon Ajaintervalli T loendamine algab S sisendisse antava impulsi tõusva frondiga ja väljund Q läheb koheselt olekusse "1" (1). Kui sisendimpulss S on etteantud ajaintervallist pikem, loetakse ta lõpuni ja väljund Q läheb seejärel olekusse "0" (2). Kui sisendimpulss S on lühem (3) kui etteantud ajaintervall või sisendsignaal R (4) omab tõusvat fronti, katkestatakse ajaintervalli lugemine ja väljund läheb olekusse "0". Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SP. Impulssfunktsioon Pikendatud impulssfunktsiooni korral hakatakse aega T lugema S-sisendisse antava impulsi

Masinaehitus → Masinatehnika
64 allalaadimist
Digitaaltehnika
8
docx

Digitaaltehnika

Millistesse (mitme bitilistesse) registritesse laetakse mõõtetulemus ja kuidas? Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse Kuidas mõõtetulemust programmis kasutatakse? Mõõtetulemus kuvatakse programmis 8- ja 2-bitilisena. Kõige pealt 8-bitiline arv , mille moodustavad hilisemad mõõdud ning 2-bitiline , mills moodustavad 2 varasemat mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem

Energeetika → Informaatika 1
50 allalaadimist
Kodutöö taimer-Sissejuhatus digitaaltehnikasse
8
docx

Kodutöö taimer. Sissejuhatus digitaaltehnikasse

Üliõpilane: Daniil Redko Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2017 ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Mõõteseadmetes,

Energeetika → Elektrijaotustehnika
4 allalaadimist
Skeemitehnika I kordamisküsimused
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

See on 3 bitine, nelja jaoks on vaja ühte trigerit juurde. Esimene, noorim järk saab clock impulsi, teised saavad impulsi sõltuvalt eelmise trigeri seisundist. On aeglasemad, kui sünkroonloendurid. Iga järgmine triger on nii öelda eelmise takt jagatud kahega. 15. Sünkroone loendur JK-trigeritel (näide, 4 bitine). Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Koosneb trigeritest. Kasutusalad- loendamine, sageduse mõõtmine … Sünkroonloendur: Sisendimpulss saabub korraga kõigi trigerite T sisendile. Noorim triger peab alati ümber lülituma. Vanimate trigerite ümberlülitamise määrab kõige nooremate trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon Sünkroonne 4 bit JK triger loendur Clock läheb igasse trigerisse esimene triger, noorim järk on kogu aeg loogilises ühes, et clock saaks muuta trigeri seisundit iga impulsiga. Sellisel loenduril pole viivist, sest kõik trigerid muutuvad samal ajal. AND lülitused tekitavad vajaliku

Informaatika → Skeemitehnika
27 allalaadimist
Digitaaltehnika
57
doc

Digitaaltehnika

R, s.t signaal 1 sisendis J viib trigeri olekusse 1 ning signaal 1 sisendis K olekusse 0 sõlutumata sellest, mis olekus triger varem oli. Erinevalt RS-trigerist võib JK-trigeri sisenditesse J ja K anda korraga signaalid 1, mis muudab trigeri oleku vastupidiseks. Seega toimib JK-triger niisugusel juhul nagu loendussisendiga T-triger. JK-triger toimib vastavalt loogikafunktsioonile 6.9 T-triger Loendussisendiga T-trigeril on vaid üks infosisend T (trigger, toggle), kus iga järgnev sisendimpulss 1 muudab trigeri oleku vastupidiseks. Signaali 0 korral olek ei muutu. T-triger realiseerib loogikafunktsiooni See funktsioon vastab loogikafunktsioonile alternatiiv ehk summeerimine mooduli 2 järgi. Asünkroonse T-trigeri saab koostada kahetaktilisest RS-trigerist, kui rakendada seal täiendavaid tagasisidesid ning kasutada sisendina T sünkroniseerimissisendit C. Sünkroonse T-trigeri saamiseks tuleb RS-trigeri sisendisse lülitada loogikaelemendid JA

Informaatika → Digitaaltehnika
87 allalaadimist
Elektroonika
32
doc

Elektroonika

Mittesümm-jagame ahelad, ühe takiga laeme kondet ühes suunas, teisega teises suunas. Kui nii, siis alla 0,7V ei toimu midagi(lülituspinge), jättes ühe ahela ilma dioodita, saab seda vältida. Max sisenditevaheline pinge uomax=2U-+vljmx=><=… 9pdf 2. 3. mäluelem mitmebitiste 2ndarvude ajutiseks hoidmiseks(pikk hoidmine=mälu), iga bit=trig (nd D). 4 tüüpi (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out), SISO(ühine clk), PISO- prose>serial COM port, SIPO-COM sisse 4. Sisendimpulss korraga kõikidesse trig-sse, noorim lülitub alati ümber, vanimate ümberlülitamise määrab noorimate väljund(Q-de komb). tagafront. AND kokku eelmsed ja JK sisendisse. 5. võimendus peab algama nullsagedusest. Aeglaselt muutuva sign jaoks(1V/s). Probleemiks potentsiaalide sobitamine ja triivide vähendamine. Usis kutsub välja Uk=Uk- Ukp(alaliskomp). Selleks, et saada Uk on vaja kompens Ukp. Siis kui Usis=0->Uvalj=0. Komp-riv pinge tekib –E ja jagaja R1,R2 abil

Elektroonika → Elektroonika
59 allalaadimist
Skeemitehnika konspekt
32
doc

Skeemitehnika konspekt

Järgmise astme sisendmahtuvuse, skeemi parasiitmahtuvuse ja eelmise astme sisetakistuse mõju diferentsiaallüli tööle. R i C Väljundis järsu frondiga ja lühikese kestusega C m C s impulsside saamiseks ei tohi sisendimpulss olla R Uv lamedate frontidega. Trapetsikujuline sisendimpulss ei võimalda väljundis saada järsu frondiga lühikese kestusega impulsse.

Informaatika → Telekommunikatsionni alused
46 allalaadimist
Elektroonika eksamiks
3
doc

Elektroonika eksamiks

korral. Kui pinge US > U0 , siis juhib voolu T1, ja T2 on vooluta. Kui pinge US Sisendimpulss korraga kõikidesse trig-sse, noorim lülitub alati ümber, vanimate 5. Kõik loendurid on kahendloendurid, opereerivad 0- de ja 1- dega.Loendurid on impulsside ümberlülitamise määrab noorimate väljund(Q-de komb). tagafront. AND kokku eelmsed ja JK loendamiseks. Liigitus: kahend- või mittekahendloendur käib loenduri täissaamise (täitumise)

Elektroonika → Elektroonika
514 allalaadimist
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

(RIPPLE COUNTER, ) Kõige lihtsam "T" -trigerite alusel. Teeme ,,T"-trigerit ,,JK"- trigerist. Selleks sisenditele ,,J" ja ,,K" anname pidevalt ,,1". 180 NB! Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Asünkroonne lahutav loendur. 181 Sünkroonloendur (paralleelne ülekanne) 1) Sisendimpulss saabub korraga kõigi trigerite ,,T"- sisendile. 2) Noorim triger peab alati ümber lülituma. 3) Vanimate trigerite ümberlülitamise määrab kõige nooremate trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon. Lähteseis 000 impulss lülitab ümber noorima trigeri. siis 001 imp. lülitab ümber noorima ja teise trigeri. siis 010 imp. lülitab ümber noorima, teise mitte! siis 011 lül. ümber noorim, teine, kolmas. siis 100 j.n.e.

Elektroonika → Elektroonika ja it
84 allalaadimist
Elektriajamid
33
docx

Elektriajamid

elemente multivibraatorid võivad töötada oma võnkereziimis kus võnkesagedus on määratud lülituselementide valikuga, juhul kui vajatakse stabiilsemat sagetust võidakse kasutada sünkroniseeritud reziimi kus multivibraatori töö viiakse kooskõlla mingi teise signaali allikaga näiteks kvartsgeneraatoriga. Ka võib töötada multivibraator ootereziimis kus ta toimib impulside formeerijana. St ta ,,ootab" kuni saabub sisendimpulss seejärel formeeritakse soovitava amplituudi ja kestvusega väljundimpulss, ning seejärel ootab multivibraator uute impulside saabumist. Transistormultivibraator Transistormultivibraator kujutab endast kahe astmelist transistorvõimendit, mille teise astme väljund on ühendatud esimese astme sisendiga Kui pingestada taoline lülitus siis tekivad mõlemas transistoris kolektori voolud ja kolektoritega ühendatatud kondensaatorid C1 C2 laetakse pingega. Kui kolektrovoolud

Elektroonika → Rakenduselektroonika
83 allalaadimist
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid. Seadesisenditega RS-trigerid on aluseks teiste trigerilülituste koostamisel. Loendussisendiga T-trigeril on vaid üks infosisend T (trigger, toggle), kus iga järgnev sisendimpulss 1 muudab trigeri oleku vastupidiseks. Signaali 0 korral olek ei muutu. T-triger realiseerib loogikafunktsiooni Q (t + 1) = Q(t )T (t ) ∨ Q (t )T (t ). (1.26) See funktsioon vastab loogikafunktsioonile alternatiiv ehk summeerimine mooduli 2 järgi. Asünkroonse T-trigeri saab koostada kahetaktilisest RS-trigerist, kui rakendada seal täiendavaid tagasisidesid ning kasutada sisendina T sünkroniseerimissisendit C.

Tehnika → Tehnikalugu
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun