Usuline probleemide lahendamise stiil (K.Pargament: jagunevad kahe dimensiooni vahel: aktiivne ja vastutus e kes on aktiivne ning kes vastutab, inimene või jumal?) 1) ennastsuunav stiil inimene tunneb, et probleemi lahendamine on tema enda asi. Kui on mingi raskus elus, siis tuleb ise sellega toime tulla. Kasutavad tihti inimesed, kes on välise usulise orientatsiooniga või ka sisemisega (jumal andis mulle palli, mina mängin) 2) edasisuunav stiil vastutuse initsiatiiv jäetakse jumalale, jumal on täideviija ja inimese asi on oodata lahendust. Aktiivne ootamine: inimene justkui ei tee mitte midagi, aga on valmis avanevateks võimalusteks (nt inimene ootab tööd, kui tuleb pakkumine, siis kandideerib) 3) liikuv stiil 5. Tähendus, tagasiside, ümberdefineerimine kas probleem lahenes?
Tõkkekihi läbinud laengukandjad satuvad vastupidise juhtivusega alasse (elektronid p-alasse ja augud n-alasse), kus nad osutuvad vähemuslaengukandjateks ja rekombineeruvad sealsete enamuslaengukandjatega. P-n siire on nö ,,avatud" ja tekib vool läbi p-n siirde, mida nimetatakse pärivooluks. Kui väline pingeallikas on lülitatud teistpidi, st positiivne poolus n-alaga ja negatiivne poolus palaga, siis liitub väline elektriväli sisemisega (joonis 2.16b) ja potentsiaali barjäär kasvab. Enamuslaengukandjad liiguvad üleminekust eemale ja tõkkekihi laius suureneb. Selliselt rakendatud pinget nimetatakse vastupingeks. Siire on ,,suletud", selle suudavad läbida ainult vähemuslaengukandjad. Kuna neid on väga vähe, siis vool läbi p-n siirde on väga väike ja seda nimetatakse vastuvooluks. P-n siirde pinge voolu sõltuvus on toodud joonisel 2.17. Näeme, et p-n siire käitub alaldava
mõtisklusteks, 2)püüan usku kõigis ettevõtmistes rakendada 3)loen usulist kirjandust 4)tunnen pidevalt jumala olemasolu) iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis. 3)tingimusteta nõustuv (on nõus nii sisemise kui välimisega nõusutv, võib olla kas üks v teine v siis mõlemad) 4)antireligioossed inimesed ei pruugi olla ateistid, aga ei nõustu ei välimise ega sisemisega (teiste autorite poolt) 5)küsiv v otsiv inimene otsib vastuseid oma küsimustele, usuline kahtlemine, ebakindlus. nt tunnused: minu usukogemuses on rohkem küsimusi kui vastuseid. Öeldakse et see on kõige edasiviivam orientatsioon, teised ütlevad et sen haigus (inimene saagu küpseks) leina tõttu võib tekkida kahtlus usus, nt palvetad inimese elu nimel kuid siiski võetakse ära. Kui tahad elus kuskile välja jõuda, ümbritse ennast targemate inimestega, suhelge tarkade inimestega.
a) Ühiskonna väärtuste ja normide süsteem on olemas ja kättesaadav, mis sisaldab seda, et info liigub mööda erinevaid kanaleid, info liigub erinevatel tasanditel (verbaalne, käitumise modelleerimine). b) Deklareeritud väärtused ja käitumisnormid on kooskõlas. c) Sotsialiseerimise objekti valikuvõimalused. d) Valiku tegija aktsepteerimine ja eneseaktsepteerimine. e) Valikuvabadus ja isiklik vastutuse tunne areneb. f) Väline kontroll asendub sisemisega. Tagajärg on see, et ma tean - ma valin - vastutan. Suureneb aktiivsus, loovus ja kontaktide loomise oskus. Tulemus on see, et on vaba ja vastutusvõimeline isiksus. Oluline on see, et karistusmeetod asenduks kasvatusmeetodiga nendes koolides. Liigutakse õiges suunas, enne seda oli aga nagu seinade vahel. Tahetakse luua rühmakodusid - tavaline SOS-tüüpi lasteküla, on peamaja (koolimaja), tullakse oma peremajast iga päev kooli.
nendega. Selleks, et neid leevendada, tuleb ümberkorralusi alustada juhtimisest. KASVATUS: Eesmärk: sotsialiseerumine Eesmärgi saavutamise tingimused: Ühiskonna väärtuse ja normisre süsteemi olemasolu, info liigub erinevatel tasanditel, deklareeritud väärtused ja käitumisnormid on kooskõlas, sotsialseerimise objekti valikuvõimalused; valikuvabadus ja isiklik vastususe areneb, Väline kontroll asendub sisemisega Kasvatus: Ma tean, valin, vastutan ma tahan! reaktsioon: aktiivsus, loovus, kontaktide loomine Tulemus: sotsialiseerunud isiksus. Karistus: Ma ei tea, ei vali, ei vastuta ma peanReaktsioon: alluvus, protest, põgenemine Tulemus: võõrandunud isiksus. Selle järgi erikoolis on karitusasutused sealt põgenetakse, protestitakse, ei taheta seal olla. Seal öeldakse, et sina oled süüdi sellele, et mina siia sattusid. Totaalinstitutsiooni mõju tulemus.
Dramaatika tugevaid tundeid või elamusi väljendav objekt. 20. sajandil toimub kunstimõistete ümberdefineerimine. Dramaatikat alustatakse Aristotelesest Traktaat luulekunstist 336-322 eKr. Kõikidele kunstidele on omane jäljendamine. Näitekirjanduse põhilisteks väljendusvahenditeks on sõnad ja keha. Näitekirjandus väljendab dialoogi kaudu inimsuhteid, konfliktsituatsioone, millest tuleneb mingi tegevuslikkus. kr k tegu, tegevus. 20. sajandil asendub väline tegevus sisemisega. Näitekirjandusele on omane: 1) tegelased pöörduvad otse vaataja poole, autori/ jutustaja kohalolek on varjatud. Tänapäeval tuntakse jutustajast puudust. (J) N1/T1 N2/T2 L(Vimp) A L/V 2) Proosast eristab näidendit jutustaja puudumine. Näidendis peab seda kompenseerima dialoog, remark ning remarktekst. Monodraama on erivorm, kus
Vabaniiskus- niiskus, mis täidab rakud ja rakude vahelise ruumi. Aurub puidust kuivamisel kõige enne. Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise. Kuna pealised kihid ja otspinnad kuivavad kiiremini kui seesmised siis tekib eri paigus eri kahanemiskonfitsent. Erinev kahanemiskonfitsent võib esile tuua kaardumise, kõmmeldumise, lõhenemise. Kuivamis lõhesid saab vältida ühtlustades välimist niiskust sisemisega, otspindadele liimida jõupaber, värvida või lubjata. 3.Termoplastne liim- saab sulatada kuumutamise teel taas üles (PVA). Termoaktiivne liim- ei saa peale kõvastumist kuumutamise teel uuesti üles sulatada (EPO). Pilet nr. 8 1.Okaspuud ja nende tunnused. 2.Puidu tüve kasvuvead. 3.PVA-liim 1.Okaspuud: Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille
Erinevalt arengu kognitiivsest teooriast, milles peatähelepanu on arutlusoskuse arengul, on siin põhirõhk reaalsel käitumisel ja reaalsetel tegudel. Välised väärtused peavad muutuma sisemisteks tegevusteks harjutamise ning väljastpoolt tulevate kinnituste abil. Sotsiaalselt tunnustatud tegevused, nn prestiizikad tegevused, võetakse omaks ilma kiituse ja karistusetagi. Üks või teine käitumisviis on omandatud vaid siis, kui väline kontroll on asendunud sisemisega. Sotsiaalse õppimise teooria järgi ei saa sisemiselt vaba otsustus ja käitumine tekkida ilma eelnenud välise kontrolli ja suunamiseta. Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freudi, Karen Horney, Alfred Adleri, Carl Jungi ja Erich Frommi arvates on moraalse arengu tähtsaim aeg lapsepõlveaastad ning tähtsaimad mõjutajad vanemad ja perekond. Kogu edaspidise käitumise teljestik, suhtumiste põhimuster, pannakse paika vanema-lapse suhete järgi ja see kristalliseerub selgelt juba 4.5
annaabi.ee 
