valitsenud kaost. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini ,,Bauhaus" optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Kunstikool ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne. Prantsusmaa 1920-ndail tekkisid: PURISM JA SÜRREALISM
Georges Jacob 7 19. sajandi algus Seoses uuendustega, heideti Prantsusmaal kõrvale kõik eelnev. Selline liikumine hakkas levima kogu Euroopas. Kujunes "ampiiri" stiil. Mööbli tootmises hakati kasutama ka papli- ja kasepuitu. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asendus "ampiiri" stiil gooti stiilist inspireeritud mööbliga. 8 Empire "Ampiiri" stiil 9 20. sajand Tuntumaid sisekujundajaid, Walter Scott. Domineerivad heledad kangad, dekoratiivne pronks ning gooti ehted. 10 Gooti stiil 11 Tänapäeva mööbel Mööbliesemeid valmistatakse praktiliselt kõigist vähegi sobivatest materjalidest. Mööbel võib olla väga erineva funktsiooni ja välimusega. Sageli ka pigem dekoratiivsed kui funktsionaalsed. 12 Tänapäeva mööbel 13 Kasutatud materjalid
Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid põhjalikumaid taastamistõid alustati peale II maailmasõda AJALUGU Põhiplaani koostas 17.saj arhitekt Louis Le Vau J. Hardouin-Mansart rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust, osales sisekujunduse loomises Le Bruni lossi siseruumide kujundus Lossil oli veel palju arhitekte, sisekujundajaid ja skulptoreid; iga uus valitseja muutis kujundust või tõi lossi uusi elemente sisse; ruumid vahetusid iga valitsejaga Andre Le Nôtre pargi kujundaja 1680a plaan Versaille' lossist ja lossipargist KUNSTIKOGU Üle 6000nde maali, 1500 joonistust, üle 2000nde skulptuuri ja üle 15000nde gravüüri Üheks tuntumaks vaatamisväärsuseks on Peegligalerii Lossipargis asuvad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, mis on tehtud 17.saj parimate
viibis varjul sõjaohtude eest. Kuid juba sama aasta novembris asus ta tööle ENSV Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskusesse, millest aja jooksul kujunes RPI ,,Eesti Projekt". Töötades seal kuni 1958. aastani, jõudis ta olla grupijuht, töökoja juhataja, projektide peaarhitekt ja lõpuks kolm aastat instituudi peaarhitekt. Tõsiselt suurendas A. Kotli koormust pedagoogiline töö. Sõja järel valmistati arhitekte ette TPIs ja sisekujundajaid-mööblikunstnikke ning aiandusarhitekte Riiklikus Tarbekunstiinstituudis. Viimases oli A. Kotli 1947-1950 sisekujunduse kateedri professori kohusetäitja ja 1948-1954 osales ta TPI õppetöös. 1958. a. loobus A. Kotli pingelisest praktiseerivast tööst ,,Estonprojektis", sest ta kutsuti tööle Teaduste Akadeemia Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehituse ja arhitektuuri sektori juhataja kohale. Meherammu nõudva erialase koormuse kõrval jõudis ta hoolitseda suure
tagasihoidlik lillmuster. Seinad võisid olla jagatud ka kaheks – alaosa e. lambrii oli oli kaetud heledaks värvitud puupaneeliga, ülevalpool kasutati tapeeti. Seintele armastati riputada väikeseformaadilisi maale, miniatuurseid portreid. Lagi oli valge, keskse valgusti jaoks stukkrosett. Ruumi täiendas ahi. Aknad olid kardinatega, aknalauad võrdlemisi suured. Aknalähedane pind oli valguse tõttu kõige enam hinnatud. Sisekujundajaid: P. Fontaine, Ch. Perrier, G. Bennemann Värvid. Varaklassitsismis heledad, rahulikud toonid - kollane, kahvaturoosa, kahvatusinine kooskõlas valgega. Ampiirstiilis eelistati Napoleoni lemmikvärve: nn Pompeji punast, Egiptusele viitavat intensiivset lapis lazuli sinist, tumedat sidrunkollast, valget ja kulda. Ornament. Klassitsistliku ornamendi motiivid olid otseselt sõltusid kreeka ja rooma eeskujudest
GEORGE GROSZ (1893-1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning väljendas oma sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on „noa jõhkrus“. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool „BAUHAUS“ (1919-1933). „Bauhaus“ oli kool, mis ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. „Bauhausi“ tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. „Bauhausi“ kunstnikud lootsid funktsionalistliku arhitektuuri ja disaini ning nendega liitunud abstraktse maalikunstiga luua uut tüüpi keskkonda, mis muudaks ka ühiskonda paremaks. PRANTSUSMAAL tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM
GEORGE GROSZ (1893-1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning väljendas oma sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on ,,noa jõhkrus". Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool ,,BAUHAUS" (1919-1933). ,,Bauhaus" oli kool, mis ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. ,,Bauhausi" tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. ,,Bauhausi" kunstnikud lootsid funktsionalistliku arhitektuuri ja disaini ning nendega liitunud abstraktse maalikunstiga luua uut tüüpi keskkonda, mis muudaks ka ühiskonda paremaks. PRANTSUSMAAL tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM
sõjavihkamist linnatemaatilistes piltides. Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel on ,,noa jõhkrus". Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini. Teist, optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Saksamaal tegutsenud kunstikool ,,BAUHAUS" (1919-1933). ,,Bauhaus" oli kool, mis ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. ,,Bauhausi" tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. ,,Bauhausi" kunstnikud lootsid funktsionalistliku arhitektuuri ja disaini ning nendega liitunud abstraktse maalikunstiga luua uut tüüpi keskkonda, mis muudaks ka ühiskonda paremaks.
annaabi.ee 
