SEKRETÄRI AMETIRIIETUS. ÜMBRIKE VALIK JA POSTITAMINE. Anna Moltsar Riietus, kui väline visiitkaart Hoolitsetud välimus, kõige muu hulgas ka riietus see näitab lugupidamist iseenda ja teiste suhtes Ametiriietus Ametiriietus võib olla ettevõtetes ja korporatsioonides reglementeeritud sisekorraeeskirjades, ametijuhendites või kirjeldatud töölepingus. Ametiriietusega püütakse jätta muljet ja luua positiivset mainet külaliste silmis. Lohakalt seotud lips või auk sukapüksis ei jäta korrektse äripartneri muljet. Ametiriietus Heaks tavaks on kanda igapäevase tööriietusena klassikalist kostüümi, mis on meeldivalt komplekteeritud seeliku või pükstega. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku omavahelist
töötamine õhtusel ajal, töö korraldus, töö jaotumine osadeks jne. Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel iseseisev otsustamise pädevus ja kes vastavalt töölepingule määrata ise oma tööaja. Paragrahvide kohandamine on võimalik ka kiriklikes asutustes. Isesev tööaeg – kelle töö iseloom võimaldab otsustada oma töö iseseiva täitmise üle, mis tõttu ei ole otstarbekohane neid piirata tööandja sisekorraeeskirjades sätestatud ajaliste piirangutega. Enamasti juhtivatel kohtadel isikutel, loomingulised töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, teadustöötajad ja õppejõud. Tööaeg ja tööajaliigid Tööaeg on seaduse ja muu õigusakti kollektiivse lepinguga või poolte kokkuleppel määratud aeg mille kestel on töötaja kohustatud täitma töökohustusi alludes tööandja juhtimise ja kontrollile TPS pg 2 lõ 1. Tööajanorm on tööajanorm mingis kalendri ajavahemikus nt nädal, kuu. Vastavalt TLS
nähtud teatavatel juhtudel, peab aga tööandja olema vanem kui 18 eluaastat. Iseseisva sissetulekuga isikud, kes on 18 aastased ja kelle teovõime on kohtu poolt piiratud, võivad ainult eestkostja kirjalikul nõusolekul sõlmida töötajatega töölepinguid. See kehtib ainult majapidamises abistamise ja isikliku teenindamise eesmärgil. (2 – lk 257; 4) 1. ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1 Töötaja Töökohustused töötajatele on üldjuhul sätestatud ametijuhendites ja asutuse sisekorraeeskirjades, lisaks ka töölepingus, kus on kirjas vastastikused õigused ja kohustused. Üldiselt on arusaam, et töösuhtes on nõrgem pool töötaja. Sellepärast on töötaja töötingimused riigi kontrolli all, mis tähendab et töötajal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks alati tööinspektsiooni poole. Eelkõige on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui töötaja on näiteks puhkusel, ajutiselt töövõimetu, on ajateenistuses või osaleb hoopiski streigis. Lisaks
Tööaja riiklik norm ei või ületada 8 tundi päevas ega 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg kehtestatakse alaealistele (20-30 tundi nädalas). Allmaatöölistel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel on piiriks 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel on samuti 35tunnine töönädal. (4, 5) Töötajate töökohustused on üldjuhul sätestatud ametijuhendites, samuti asutuse sisekorraeeskirjades. Lisaks töölepingule võib asutuses olla ka kollektiivleping vabatahtlik töötajate ja tööandjate kokkulepe, kus on kirjas vastastikused õigused ja kohustused. Arvan, et paljud suure asutuse töötajaist on nõus, et mõistlik on valida töötajate usaldusisik, kelle ülesanne on esindada töötajaid suhetes tööandjaga, vahendada tööandja infot töötajatele ja osaleda konsultatsioonides. (4, 5) 5.2 Tööandja
· Töötaja ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta arsti poolt määratud ajal tema vastutõtule(arst teeb sellekohase märkuse haiguslehele ja hüvitist ei maksta nimetatud päevale järgnevate päevade eest) · Tööandja ei ole laekunud kohustusliku ravikindlustuse makset kahe kuu möödudes ettenähtud tähtajast · Tööandja on eiranud sisekorraeeskirjades või kollektiivlepingus ettenähtud korsa,mille kohaselt tuleb tööandjat informeerida töölt puudumisest tervislikel või haige hooldamise tõttu 28. Tulumaksu arvestamise ja maksmise kord. Üksikuse tulimaksu arvestamine Töötaja tulumaksuga maksutava tulu hulka ei kuulu: maksuvaba tulu maksutamisperioodil; tööõnnetuste puhul töötajatele makstud hüvitised rahandusministri poolt kehtestatud piirmäärades; lähetuskulude
o tulude ja kulude kontodelt. Selle skeemi puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Seetõttu sobib antud skeem ettevõtetele, kus mittetootmiskulud on vaiksed, kuluarvestus on lihtne ning pole vajadust seda pidada tekkekohtade lõikes. Kasumiaruande skeem 2 on põhjalik ja informatiivne, kuid tal on oluline puudus. Ta soosib kulude kandmisel kasumiaruande erinevate kirjete vahel subjektiivsust. Antud probleemi valtimiseks tuleb ettevõtte raamatupidamise sisekorraeeskirjades kehtestada, missuguseid kulusid millisel kasumiaruande kirjel tuleb kajastada. Subjektiivsuse valtimine raamatupidamises on oluline selleparast, et omanik ootab ettevõtte kohta objektiivset informatsiooni, mis peab olema uheselt mõistetav ja labipaistev. Omanikud vajavad põhjalikku informatsiooni, et veenduda potentsiaalse investeerimisotsuse tulukuses. Tanapaeva omanik pole enam tagasihoidlik passiivne investor, kes loeb
Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab raamatupidamise aastaaruandeid vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, peab raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama Raamatupidamise seaduses ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest (RTJ 2, § 21). Kasumiaruanne on raamatupidamisearuanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust: tulusid, kulusid ja kasumit, kahjumit (RPS, § 18, lg 2). Iga raamatupidamiskohustuslane peab oma sisekorraeeskirjades fikseerima, millist kasumiaruande skeemi oma aruandluse tarbeks oleks otstarbekam kasutada ning seda kasumiaruande skeemi peab kasutama järjepidevalt aastast aastasse, et andmed oleksid võrreldavad. Õige kasumiaruande skeem annab aruande kasutajatele parema ülevaate majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Ettevõte on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjades detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid millistel kasumiaruande
o tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel; o puhkamiseks ja einestamiseks antavad ajad; o palga maksmise aja ja koha; o tööalaste korralduste andmise korra; o töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised. Töösisekorraeeskirjad jõustuvad nädala möödumisel, arvates eeskirjade tööinspektoriga kooskõlastamise päevale järgnevast kalendripäevast, kui töösisekorraeeskirjades ei ole ette nähtud hilisemat jõustumisaega. Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud: o täitma töö-ja kollektiivlepingu tingimusi; o täitma töösisekorra-, töötervishoiu-, tööohutus- ning tuleohutusnõudeid; o hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara; o olema teineteise suhtes viisakad; o täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi.
annaabi.ee 
