1) Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. On vaja jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, mitte ametnikkonna erahuvi. 2) Vajadus tõsta valitsemise tõhusust , et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. 3) Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: SISEKONTROLLis põimuvad kaks aspekti: juriidiline (kas ametnik on käitunud nii, nagu seadused ette näevad) ja psühholoogiline (järelvalve ametnikukultuuri üle eetikanormid ja käitumismallid). POLIITILINE KONTROLL kätkeb endas varalist järelvalvet ja kontrolli ametikohtade täitmise protseduuri üle (nt riigikontroll). Ametikohtade täitmise korrakohasust saab kontrollida kutsestandardite ja ametinõuete kehtestamisega.
majandusliku seisundiga ning tegevusvaldkonna keerukusega. Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele teguritele: juhtide proffessionaalsus ja motiveeritus, majandustegevuse iseloom ning arvestussüsteemi keerukus ja kompaktsus. 2. sisekontrolli risk kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Peab arvestama sellega, et tase võib olla erinev ja on oht, et ei avastata kõiki vigu. Sisekontrollis on üheks meetodiks oluliste infovoogude kaardistamine. Kuna see on mahukas, ei suudeta seda auditi käigus rakendada, kuid kui need on ettevõttes tehtud, tuleks naeid kasutada. 3. Avastamise risk ainuke risk, mida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremalt ta hindab teisi riske, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata avastamise riskile. 4. Auditi risk ehk kogurisk kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitor ülesanne on läbi
pärandamine. Ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras, kus hinnatakse kandidaatide sobivust kutsestandardile ning seniseid saavutusi. Järelvalve ametnike tegevuse üle Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega. Kontrolli võib teostada kolmes vormis sisemises ehk ametkondlikus, poliitilises ning õiguslikus. Sisekontrollis põimuvad kaks aspekti juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljes on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ja ametkonnasisesed normatiivaktid ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse järelvalvet ametnikukultuuri üle, mis kirjutab ametnikele ette eetikanormid ja käitumismallid. Poliitiline kontroll kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle.
Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus. 3) Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus. Sisekontrolli riski hindamisel peab alati arvestama sellega et selle tase võib-olla erinev ja alati on oht et sisekontrollisüsteem ei avasta olulisi puudusi. Tähtis on välja selgitada milline on juhtkonna suhtumine ja teadlikus sisekontrollis süsteemist ja kuivõrd seda teadvustatakse töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude
Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus. 3) Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus. Sisekontrolli riski hindamisel peab alati arvestama sellega et selle tase võib-olla erinev ja alati on oht et sisekontrollisüsteem ei avasta olulisi puudusi. Tähtis on välja selgitada milline on juhtkonna suhtumine ja teadlikus sisekontrollis süsteemist ja kuivõrd seda teadvustatakse töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude
Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus. 3) Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus. Sisekontrolli riski hindamisel peab alati arvestama sellega et selle tase võib-olla erinev ja alati on oht et sisekontrollisüsteem ei avasta olulisi puudusi. Tähtis on välja selgitada milline on juhtkonna suhtumine ja teadlikus sisekontrollis süsteemist ja kuivõrd seda teadvustatakse töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude
Tõndusmaterjalid võivad olla ka hävinud (tulekahjus, veekahjustused) või varastatud. 10) Olulisus. Tuleb arvestada auditi objekti olulisusega kogu org-i suhtes ehk seda milline võiks olla võimalik kahju, mis võib tekkida kui antud objekti kahjustada. 11) Auditiks kasutatav olev aeg. Mida rohkem aega on võimalik kasutada, seda põhjalikumaks kujuneb auditi protsess. Samas aga tuleb silmas pidada, et liigne kulu ühele auditile vähendab aja ressurssi teistele. 12) Sisekontrollisüsteemi hinnang. Audiitor peab viima läbi sisekontrollisüsteemi jälgimise ning veenduma, kas kontrollisüsteemid toimivad, on efektiivsed, püüavad kinni või ennetavad eksimusi ja vigu, avastavad pettusi ning tagavad ressursside efektiivse kasutamise. Kui hinnang on positiivne, võib auditi ressursse vähem laveerida. Siseauditi eest vastutav isik peab määratlema kõik auditeeritavad objektid, objektide valik peab olema piisav ja katma kõik tegevuse olulised valdkonnad
Teiseks järelevalve põhjuseks on vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud (nt Eesti Vabariigi passide väljaandmine naturalisatsiooni korras). Kolmandaks, pidades silmas tänapäeva ametnike kätte koondunud võimu ulatust, tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis – sisemises e. ametkondlikus, poliitilises ning õiguslikus. Sisekontrollis põimuvad kaks aspekti – juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik käitus nii, nagu seadus ja ametkonnasisesed normatiivaktid (nt ministeeriumi põhimäärus) ette näeb. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse ametnikukultuuri, mis kirjutab ametnikele ette eetikanormid ja käitumismallid. Nende kultuurinormide eiramine võib omakorda anda ajendi juriidilise kontrolli algatamiseks.
Kuritegu oli toime pandud Kosovos. 5. Salajase kriminaalasja salajane lõpp 55 Kaitsepolitseiametnik V-d kahtlustati riigisaladuse avaldamises. Kahtlustuse kohaselt oli ta jälile saanud, et tema ülemus B edastas korrumpeerunud omavalitsustegelastele H-le ja U-le andmeid nende kohta toimetatava jälitustegevuse kohta, kuna aga sisekontrollis teda tõsiselt ei võetud, siis andis ta asjast teada ajakirjanik D-le, kes sellest ajalehes artikli avaldas. Informatsiooni kontrollimisel selguski, et B sai regulaarselt raha H-le U-le jälitusinfo edastamise eest. Prokurör teatas, et on valmis V suhtes kriminaalmenetluse lõpetama KrMS § 202 järgi, kuna kahju pole ja avalik menetlushuvi puudub, kuid üksnes sellel tingimusel, et V kohustub kriminaalmenetlusega seonduvast vaikima ja maksab riigi tuludesse 3000 eurot.
annaabi.ee 
