Õpetamise põhimõtted, millest olete oma töös lähtunud aine õpetamisel, kasvatuses ja õpilaste teadmiste hindamisel. Kuidas need põhimõtted on kooskõlas koolides rakenduva õppekava ja selle eesmärkidega. Olen ameti poolest küll politseinik, kuid käin Orissaare Gümnaasiumis lugemas sisekaitselise eelkutseõppe valikkursust. Valikkursus koosneb kolmest kursusest politsei, pääste, piirivalve. Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus. Viimased kaks aastat olengi lugenud seda teist sessiooni, mille põhiliseks sisuks on tutvustada õpilastele neid põhialuseid ja kriteeriume, mida jälgitakse abipolitseinike kaasamisel politseitöösse. Sisuliselt viin läbi abipolitseiniku I astme õppe,
teoreetiliste aluste juurde, mis on nagu jalgrattasõidu alustõed, mida jalgrattaga sõitja mitte kunagi ei analüüsi et miks just nii selle rattaga sõita. Kogu saadaolev õppematerjal, mille järgi seda ainet õpetada, on kokku pandud selles samas koolis - Sisekaitseakadeemias, kust tulevad need teoreetiliselt valmis politseinikud. Probleemiks selle juures on, et kuidas ma suudaksin leida need väljundid, et õpilased, kes on läbinud valikainena sisekaitselise eelkutseõppe kursuse, oleksid pigem praktikud kui teoreetikud. Teisalt saan ma ka aru, et paljuski valitakse valikaine just seetõttu, et koolikord seda nõuab ja sada praktilist kasu õpilane niiväga ei ootagi. Kuidas seda olukorda siis lahendada? Olen enese jaoks läinud siin võib-olla veidi lihtsamat teed, kuid samas proovin õpilastele anda võimalikult laiapõhjalist õpet. Sealjuures ei eelda
muu riigiasutuse juhi või juhi asetäitjana. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametikohale Kaitsepolitseiameti peadirektor. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja prefekti nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ettepanekul. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks või prefektiks võib nimetada isiku, kes on töötanud Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjana, Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva
nominaalajaga lõpetamise aasta. (2) Kutsealusel on õigus ajapikendusele üldkeskhariduse omandamiseks päevases õppevormis kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks. (21) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppe omandamiseks koolipõhises õppevormis täiskoormusega õppes selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks, juhul kui ta: 1) omandab kutseõpet põhihariduse baasil või 2) omandab kutsekeskharidusõpet. (22) Kutsealusel, kes õpib sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialal, on õigus ajapikendusele kuni õpingute nominaalkestuse lõpuni, juhul kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile hiljemalt ühe kuu jooksul immatrikuleerimisest ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja nominaalaja kestuse kohta. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel
omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana; 2) teenistuses mitteolevatel isikutel reservis viibimise aeg, kuid mitte rohkem kui kuus kuud; 3) teenistuse aeg Eesti kaitseväes ja piirivalves, samuti asendusteenistuse aeg; 4) õpingute aeg, kui isiku suunas õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus; 5) [käesolevast tekstist välja jäetud]; 6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi või õppejõuna töötamise aeg ning õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. 51. Ametniku teenistusleht 1) ees- ja perekonnanimi, isikukood; 2) sünniaeg ja -koht; 3) perekonnaseis; 4) haridus ja eriala; 5) ametivande andmise kuupäev ja koht; 6) teenistuskäik, sealhulgas teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile; 7) puhkused; 8) ergutused, sealhulgas andmed riiklike teenetemärkide andmise kohta
19. D Koosseisuväline teenistuja on teenistuja, kes ei vasta kõigile ametikohale - esitatavatele nõuetele, kuid töötab kuni konkursi korraldamiseni. 20. E Koosseisuväline teenistuja on praktika ajaks tähtajaliselt praktikandi + ametikohale nimetatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilane. 3) Millised järgnevatest A Seadusega volitatakse notareid teostama täidesaatvat riigivõimu (tegema - juhtumitest on notariaaltoiminguid) iseseisvalt ja omal vastutusel. haldusülesannete täitmiseks volitamine? 21. B Halduslepinguga lepivad riigiasutused omavahel kokku ülesannete jaotuse -
osakonna juhina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana. Teenistustähtaeg Politseiametnik nimetatakse ametisse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, Määratud ajaks nimetatakse ametisse: 1) Politsei ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor viieks aastaks; 2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht viieks aastaks. Teenistusastmed Spetsialisti teenistusastmed on ülenevas järjestuses: 1) nooremkonstaabel, nooremassistent, nooreminspektor; 2) konstaabel, assistent, inspektor, vanemmadrus; 3) vanemkonstaabel, vanemassistent, vaneminspektor, veebel; 4) ülemkonstaabel, ülemassistent, üleminspektor, vanemveebel; 5) komissar, ülemveebel; 6) vanemkomissar; 7) politseileitnant; 8) politseikapten.
annaabi.ee 
