Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja
KVALITEEDINÄITAJAD ON ALUSEKS UUTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISELE Siseauditid SISEAUDIT ON PIDEV PROTSESS JA SEDA TEOSTAB AUDITEERITAVA VALDKONNA SPETSIALISTIDEST SÕLTUMATU, VASTAVA KOOLITUSE SAANUD PERSONAL AUDITITE KÄIGUS TEHAKSE KINDLAKS, KAS: KVALITEEDIALASED TEGEVUSED JA NENDE TULEMUSED VASTAVAD PLAANITULE KASUTATUD MEETMED ON TÕHUSAD* JA SOBIVAD PÜSTITATUD EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS *TÕHUSUS ON SUHE SAAVUTATUD TULEMUSE JA KASUTATUD RESSURSSIDE VAHEL SISEAUDITIT TEOSTAB SISEAUDIITOR, KELLE AUDITEERIMISE OBJEKTIDEKS VÕIVAD OLLA: SÜSTEEM TOODE/TEENUS PROTSESS ISO STANDARDI 9001:2000 PUNKTI 8.2.2 JÄRGI PEAVAD SISEAUDITID OLEMA SÜSTEMAATILISED JA NENE PROTSEDUURID DOKUMENTEERITUD, SISEAUDITITE KÄIGUS AVASTATUD VEAD AGA VIIVITAMATULT PARANDATUD Kvaliteedi tähtsus Suurenenud Madalamad tootlikkus tootmiskulud Parenenud Madalamad
meetmete töökindluse ja vajalikkuse kohta. 3. Teavitada juhtkonda oma tähelepanekutest ning järeldustest ning vajadusel anda soovituslik, olukorra parandamiseks, abinõude muutmiseks või muude abinõude rekendamiseks (alternatiivid). 4. Sisekontrolli analüüsi tulemusena suurendada org-i kindlust, et rakendatavad abinõud on suunatud eesmärkide saavutamisele ja väärtuse lisamisele on küllaldased ning samas mitte liigsed. Siseauditi liigid Siseauditit võib liigitada valdkondade kaupa järgnevalt: 1. Finantsaudit. Annab hinnagu raamatupidamisarvestuse ja -aruannete näitajatele ja nendega seotud info õigsusele. 2. Tulemusaudit. Hinnatakse auditeeritava tegevuse tõhusust, säästlikkust ja mõjusust. 3. Vastavuse audit. Analüüsitakse ja hinnatakse auditi tegevuse vastavust lõpp- eesmärkidele, kehtestatud protseduuri reeglitele, eeskirjadele, seadustele ja muudele regulatsioonidele. 4
on õige. (9, lk 15) Asutuse riskide hindamise aruande koostab siseaudiitor kõigi töögruppide riskide nimekirjade põhjal. Koos asutuse riskide hindamise aruandega esitab asutuse siseauditi eest vastutav isik asutuse juhile ka siseauditi aasta tööplaani projekti, milles teeb ettepanekud nende (üldjuhul kõrge riskiastmega) riskide osas, mille analüüsimiseks või maandamiseks on vaja kasutada siseauditit. KOKKUVÕTE Riskide juhtimine annab ettevõttele ja selle töötajatele teadmisi valdkonnaga seotud riskidest ning annab võimaluse selgemalt tajuda tegevust ähvardavaid ohte ning näha võimalusi nende vältimiseks, samuti võimaldab olla planeerimises märksa täpsem. Selleks, et riskide juhtimine asutuses töötaks efektiivselt on vaja täita mõned eeldused. Esiteks peab asutuse juhtkond pöörama riskide
paikkondades. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaade, kuidas kasutatakse nende vara. Siseauditi peamine tekkepõhjus ongi ettevõtete laienemine. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. 2010. aasta II poolel võeti vastu seadus, mis hakkas reguleerima siseauditit erasektoris. Arvati, et erasektoris siseauditi pole vaja, kuna erasektori tegevust kontrollib turg (nõudmise ja pakkumise vahekord). Näiteks kui mingi ettevõtte osutab kehva teenust või pakub kehva toodet, siis turg lihtsalt ei võta seda vastu. Kuna turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, siis see tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik oma tegevust enam ajalooliselt parandada.
Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt vastu. Praegu rakendatakse siseauditit ka erasektoris. Turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, mis tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik enam ajalooliselt midagi parandada, ei saa enam tagasiulatuvalt midagi teha. Sisekontrolli funktsiooni on rakendatud Eestis avalikus sektoris, kuna avalikus sektoris
fin.ee/?id=10415) Iga riigiasutuse juhtkond vastutab oma valdkonna eest, riigiasutustes on ka sõltumatud siseaudiitorid, kes hindavad riigi raha tõhusat kasutamist. Suuremates riigiasutustes on siseauditi osakonnad. Need analüüsivad raha aksutamise efektiivsust ja mõistlikkust. Siseauditi eesmärk on anda juhile kindlustunne, et sisekontrolli meetmed tagavad riigieelarve otstarbeka ja seadusliku kasutamise. (Rahandusministeerium) Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond koordineerib siseauditit, hindab Euroopa Liidu struktuuritoetusi jm. välisabi taotlevate ja saavate isikute tegevust. Rahandusministeeriumis tegutseb ka Euroopa Liidu maksete osakond, mis vastutab euroraha sihipärase kasutamise kontrollimise eest. (Rahandusministeerium) Lisakssisekontrollile toimub ka väliskontrolli süsteem. Riigikontrolli palgal on hindajad kes koostavad põhjalikke auditeid erinevaist valdkondadest. Riigikontroll uurib, kuidas riik ja omavalitsuses on raha kasutanud ja annab soovitusi
Kui puudused avastatakse hilinemisega tekitab see täiendavaid kulutusi nii ettevõttele kui omanikele. Seega on siseauditi oluliseks funktsiooniks ennetav tegevus. Parimaks võimaluseks antud funkts rakendamisel on kasutada siseaudiitoreid. On oldud arvamisel, et antud funktsiooni võib edukalt täita ka konsultantide või analüütikute kasutamine, kuid antud teenus on suhteliselt kallis. Lisaks oldi seisukohal, et erasektoris on piisavaks turu kontroll ning seetõttu siseauditit ei vajata. Seetõttu peeti vajalikuks reguleerida eelkõige avaliku sektori kontroll ehk siseaudit. Eestis rakendas Riigikogu ja Valitsus avaliku sektori auditi aastast 2000. Siseauditi funktsiooni rakendatakse selleks, et saada ülevaade ettevõtte seespool toimuvast. Avaliku ja erasektori toimimine on mõneti erinevatel alustel ning see nõuab ka siseauditi funktsiooni erinevaid rakendusi. Toime alusel on nad aga mõlemas sektoris suhteliselt sarnased, siis üldpõhimõtteid on
06.02.2014 Siseauditi üksuse koosseis (SÜK) SÜKis on üksuse juhataja, kelleks on siseauditi eest vastutav isik, ja piisav arv siseaudiitoreid, kes suudavad tagada kogu süsteemi hõlmava siseauditi teostamise ja seda kõrge kvaliteediga. Sõltuvalt kasutatavatest ressurssidest ja asutuse suurusest, võib olla õigustatud siseauditi eest vastutava isiku rakendamine... Avalikus sektoris võib rakendada mitut riigi- või valitsusasutust hõlmavat siseauditit. Võib osta siseauditi teenust sisse, kui see ei ole mingil muul viisil võimalik. Liiga väikse mahu tõttu ei ole mõttekas sellist kohta ettevõttes luua. Väikses keskkonnas on suhteliselt raske tagada audiitori sõltumatust ja erapooletust. Kui siseaudit ostetakse teenusena, siis vastutab selle kvaliteedi eest selle sisse ostnud töötaja. Tuleb määrata kontaktisik, kes suhtleb audiitoriga ja vahendab tema tegevust juhtkonnaga. Töölisi peab siseauditist informeerima.
äriühingut, mitte ainult panka www.fi.ee Kuivõrd sisekontroll kõige laiemas mõistes on sedusega ette nähtud, siis seadusega on paika pandud ka, kuidas need paika saavad. Nõue on, et finantsinspektioon peab teadma kandidaate enne, kui nad ametisse valitakse. Täpsemalt reguleeritud siseauditi põhimääruses. Võivad tutvuda kõikide krediidiasutuste dokumentidega. Õigus järgida erinevaid protseduure, ka nt turvasüsteeme. Reeglid, mis aitavad siseauditit. Kui lähete esimest korda pangakliendiks, siis kahe teenuse kasutamise juures peab teller tegema üle kahekümne operatsiooni. Nt telleril on väiksemad õigused meie kohta, kui nt laenuhalduril. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine Erinormid võrreldes tavalise AS-ga Krediidiasutust ei saa ümber kujundada. Jagunemine on samamoodi keelatud. Seisukoht, et kui pank hakkab jagunema, siis kliente ei saa võrdselt kohelda. Ühinemine kaks vormi
annaabi.ee 
