Üht tähtsamat kasvatatavat vilja, maisi, toodavad ligi 50% Tansaania talunikest. Riisi, teist peamist toiduainet, toodetakse kodumaiseks tarbimiseks. Nisu on kolmas peamine teravili. Sellega tegeleb National Food Corporation (NAFCO). 11 1977a. moodustati East African Community. See on majandusliit Uganda, Keenia ja Tansaania vahel. Tansaania ekspordib: kohvi, tubakat, teemante, teed, nelki, sisali kiudu jm. Kohv on kõige tähtsam välisartikkel. Selle tootmine annab tööd enam kui 2 mln inimesele. Teed ja sisalit kasvatatakse peamiselt mõisates. Tee toodang on kasvanud 18000 tonnilt (1990a.) 19794 tonnini (1991a). 1993. a. algatati 20.a. plaan, et suurendada veelgi tee toodangut. Alates 1976a. on sisalikiu tootmine langenud, seda seetõttu, et rohkem on hakatud kasutama sünteetilist kiudu ja valitsus riigistas sisali tööstused.
võimega.Tänu 100% looduslikele materjalidele ja eksklusiivsusele loovad naturaalsed tapeedid ruumis oma isikupärast looduse hõngu ning kordumatu interjööri. Ökoloogiliste tapeetidega võib kleepida nii terveid ruume, kui ka üksikuid selle osi, näiteks seinu või lagesid. Rootapeet- Bambus- ehk rootapeedid kujutavad endast seinakattematerjale, kus värvitud paberist aluspaanile on kleebitud erinavaid looduslikke materjale nagu bambuse-, sisali- ja džuudikiude ning muid kõrrelisi. Naturaalsetest kiududest tapeet valmib suures osas käsitsi – selekteeritud taimekiud pestakse, kuivatatakse ja kootakse traditsioonilistel kangastelgedel või põimitakse ükshaaval liimitud paberalusele. Lähtuvalt toormaterjalist ja valmimisprotsessist on sellistele kiudtapeetidele iseloomulik ebaühtsus isegi sama partii ulatuses või koemustris ning ei ole võimalik saavutada nn.
..........1360000 Mwanza.......................223000 Tanga...........................188000 Dodoma........................204000 Sansibar........................158000 6. Energiamajandus 6.1 Energiavarad Tansaanias leiduvad loodusvarasid on üsna palju. Need on kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Kaardilt same näha nende asukohti. 6.2 Eksport, import Tansaania ekspordib: kohvi, tubakat, teemante, teed, nelki, sisali kiudu jm. Kohv on kõige tähtsam välisartikkel. Selle tootmine annab tööd enam kui 2 mln inimesele. Teed ja sisalit kasvatatakse peamiselt mõisates. Tee toodang on kasvanud 18000 tonnilt (1990a.) 19794 tonnini (1991a). 1993. a. algatati 20.a. plaan, et suurendada veelgi tee toodangut. Alates 1976a. on sisalikiu tootmine langenud, seda seetõttu, et rohkem on hakatud kasutama sünteetilist kiudu ja valitsus riigistas sisali tööstused.
Dzuut Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Kiu kätte saamiseks töödeldakse seda kui lina.Kuna seda kasvatatakse väga palju, siis on dzuut tähtsuselt teine taimne kiud maailmas tootmise ja kasutamise järgi. Peamiselt kasutatakse sisustustekstiilide, kotiriide ja köite valmistamisel, samuti looduses nn geotekstiilina. Sisal Mehhikos, Brasiilias, Jaaval ja Ida-Aafrikas kasvav agaaviliik. Kiudu saadakse sisali lehtedest ja see on väga tugev. Peamiselt kasutatakse sisalit köite, põrandamattide jms valmistamiseks. Kenaff mõnest hibiskiliigist saadav kiudaine, mis on oma omadustelt lähedane dzuudile.Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit. 5 Kapok Kasvab troopilises Ameerikas ja kuulub villapuuliste sugukonda. Kiudu saadakse suure
Kasvutingimustena vajab vähest valgust, kuid pidevat valgust. Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautsukipuudena ja ilutaimedena. Kasvatatakse troopilistel aladel. Lõuna- ja Ida-Aasia dzunglites, Türgis, Alzeerias, USA-s ja Austraalias Sisalgaavi kasvatati algselt Mehhikos ja Kariibimere vahel. Taim on oma nime saanud Mehhikos asuva sadamalinna Sisali järgi. Teda kasvatatakse ka Brasiilias, Bahama saartel, Jaaval, Ida- Aafrikas ja ka Lääne-Aafrikas. Sisalgaavist valmistatakse nööre, laevaköisi, ka laeva ülijämedaid kinnitustrosse. Temast tehakse veel kalavõrke, põrandamatte, harjasid, kauboilassosid, võrkkiiki, jalanõusid ja käekotte. Ta kasvab sademetevaestel aladel. Sisalgaavi moodustab lihakate lehtede kodarbiku, mis suurematel liikidel on mitmemeetrise läbimõõduga. Ainulaadne on see, et nad
Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. 1.4.2 Ramjee ehk teise nimega hiina nõges, on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. 1.4.3 Dzuut Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Kiu kätte saamiseks töödeldakse seda kui lina. 1.4.4 Sisal Mehhikos, Brasiilias, Jaaval ja Ida-Aafrikas kasvav agaaviliik. Kiudu saadakse sisali lehtedest ja see on väga tugev.Peamiselt kasutatakse sisalit kõite, põrandamattide jms valmistamiseks. 1.4.5 Kenaff mõnest hibiskiliigist saadav kiudaine, mis on oma omadustelt lähedane dzuudile. Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit. Ajalooliselt on seda kasvatatud Indias, Tais ja osads Aafrika osades. 8 1.4.6 Kapok
Kapitali olemasolu on hea. Tööjõu kasutamise tõhustamine ja välislaenud. 14 Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on kohvi, suhkruroog, kakao, apelsinid, sojauba,mais, banaanid ja sisal. Kohvi, banaanide ja suhkruroo kasvatamine on maailmas esikohal ja teisel kohal on kakao, apelsinide ja sisali kasvatamine. Enam arenenud loomakasvatusharu on lihaveisekasvatus ja see on ka maailmas kolmandal kohal. Brasiilia ekspordib kohvi ja sojaube ning ise kasutab kõiki põllukultuure ja lihaveisekasvatust. Impordib aga ravimeid. Brasiilias on ka põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Põllumajanduse laienemise tõttu hävib ürgmets kiirusega 4 ruutkilomeerit tunnis ehk 35 000 ruutkilomeetrit aastas
2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos(asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit(põhjustajaks orgaanilised tolmud); 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos(põhjustajaks rauatolm); 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on: 1) silikoos; 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos; 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit; 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos; 3 Kutsehaigused ja tööõnnetused 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
annaabi.ee 
