puhul, vise sooritatakse ainult hüppelt, mitte jalad maas. - Vajalik jõud viskeliigutuse sooritamiseks saadakse jalgade sirutumisega tasakaalustatud asendist ja kerge üleshüppega. Mida kaugemalt visatakse, seda rohkem jalgade jõudu tuleb viskesse rakendada. - Pall vabastatakse just enne hüppe kõrgema punkti saavutamist. - Viskeks hüpatakse üles ja maandutakse samasse kohta. - Hüppelt vise on ühtne, sujuv liikumine põlvede sirutusest ja käte viimisest üles viskeasendisse koos palliga ning viskeliigutuse sooritamine. Täpse viske võtmekohad on jalgade jõud ja plahvatuslikkus ja õige viskeasendisse minek. Kolmepunktivise: Kolmepunktivise sooritatakse nii ühekäe-ülaltviskena kui ka hüppeviskena ja tehnika alused on samad mis nendel visetel. Liikudes otse korvile kolmepunktiviskeks, peatub mängija joone taga kiire, ühetaktilise peatusega, äärtelt visates aga kahetaktilise peatusega.
korda. Arenedes teostada kontraktsioon ühe jalaga ning suurendades kontraktsiooni hoidmisaega 3. Istudes, jalad sirgelt toolil hoia mõlema jalaga kontraktsiooni viis sekundit, korrates viis korda. Arenedes teosta kontraktsiooni ühe jalaga, muuda põlve nurka kontraktsioonil või hoia jalga teraapiapallil 4. Kummilindiga vastupanu kõhulilamangus- kummilint umber pöia. Hoia vastupanu lühikest aega erinevates asendites sirutusest fleksioonini. Hoidu lihaskrampide tekkest hoides põlvest suuremat ekstensiooni. Arenedes kasuta tugevamat linti või jõumasinaid, lisades rohkem raskust. 5. Nõksatamised ja võdistamised õrnalt võngutada jalga ekstensioonist fleksiooni ja tagasi, nii istudes kui kõhulilamangus. Arenedes ballistilised liigutused. Ettevaatust nõksatustega, kui tegemist pole hamstringi vigastuse vaid neuraalsete probleemidega.
vigastused. (Männik 2008) Sulgpallis võib meniskivigastus tekkida näiteks ette liikumisel ning seejärel järsu liigutusega uuesti taha, kus tugijalg, mis on tagapool teeb äkilise ülesirutuse, selline vigastus tekkis ka uurimistöö autoril sulgpallivõistlustel. 1.2.2 Hüppaja põlv "Hüppaja põlveks" nimetatakse põlvekedra kõõluse ülemise osa vigastust, mis on põhjustatud põlveliigese korduvast sirutusest. (Männik, Jalak, Eller, Schneider) Noorukitel ja lastel on nn hüppaja põlve sündroomi põhjuseks korduvate mikrotraumade kuhjumise tagajärjel tekkinud põlvekedrasideme põletik. Kesk-ja vanemas eas on valu põhjuseks tihti põlvekedrasideme degeneratsioonist (kulumisest) tekkinud osaline sideme purunemine. Selle vigastuse kaasnevaks põhjuseks peetakse aga lühenenud ülepingutatud reielihaseid ja nõrkasi eesmisi reielihaseid.(Männik 2008)
• Tõmbe algus ( aerude asetus vette): Käte tõstmine nii, et aerud lähevad kiiresti vette; Õlalihased aktiveeruvad, et kanda üle jalalihaste tõuge aerule; Jalgade tõuge; Ülakeha sirutus. • Tõmme (tõmbe esimene pool): Koosneb jalgade sirutusest. 28 • Tõmme (keskmine osa): Koosneb jätkuvast jalgade ja ka ülakeha sirutusest; Ülakeha jääb kergelt kumeraks ja on peaaegu 90 kraadise nurga alal paadi suhtes. • Tõmme (tõmbelõpu algus): Käte osakaal tõuseb, kui käepidemed ületavad põlved; Jalad ei ole veel selles faasis täielikult sirutunud. • Tõmbelõpp:
nimmelüli joondumine. Tantsijate probleemid seljaga saavad alguse tavaliselt valest keha joondamisest. Rolli mängivad seejuures nii vaagna asetus, õlgade hoidmine ja isegi pea asetus, kuna täiskasvanu pea kaalub ligi 4,5-7 kilo. (Macdonald, Ness, lk. 42) Nimmelüli läbib keha kaelalülidest kuni sabakondini välja, sinna kinnituvad mitmed lihased, mis on ka jäsemetega ühenduses ning sealt vahelt kulgevad närvid. Seljaprobleemid võivad alguse saada liiga intensiivsest tahapoole sirutusest ja lihaste pingestamisest. Sageli esineb lülisambas diskisopistusi, ehk diski prolapsi. See tähendab lülidevahelise ketta ehk diski välja sopistumist. Sellega kaasnevad ka närvikahjustused. Sopistunud disk võib katkestada normaalse närviimpullside edastuse kas kätesse või jalgadesse ja häirib lihaste normaalset tööd. Ümber nimmelüli on ka väikesi sisemisi lihaseid, mille ülesandeks on selgroogu toetada ja hoida. Kui
Painutades sel moel energiat , võib rütmi sassi viia. Kuid võib ka "värvida", artikuleerida rütmi. IMPULSIVE flow aktsenteerib liikumise alustamist, IMPACTIVE (impact -kokku -või vastupõrge, kokku suruma) flow aktsenteerib liikumise lõpetamist, jõudmist kuskile. DYNAMIC RANGE (ulatus) liikumise juures on midag´i sellist, mida koreograaf nõuab tantsuijatelt ja mis "tähistab" koreograafi käekirja. Kulub aega, et aru saada liikumise EKSTREEMSETEST ulatustest sirutusest, kiirusest, aeglusest jne. Tavaliselt arvavad tantsiajd, et on midagi saavutanud või omandanud, kuid on veel hulk maad tegeliku liikumise ulatude tunnetamiseni. Põhjus ei pruugi olla liikumise tehnikas või kineetikas, pigem on see kogemuse puudumises. Et töötada liikumise ekstreemsete limiiridega, on vaja ülimat PÜHENDUMIST, isegi allaheitlikkust, mis võib olla hirmutav. Liikumiste eukineetiliste elementidega töötamiseks alusta tegevuste fraasiga, jägi
patella all. "Hüppaja põlveks" nime- Tekkele aitavad tatakse põlvekedra kõõluse ülemise kaasa nõrgad reie osa vigastust, mis on põhjustatud eesmised lihased põlveliigese korduvast sirutusest. Kõi- ja ülepinges reie ge sagedamini esineb seda korvpal- tagalihased luritel, võrkpalluritel, jalgpalluritel, kergejõustiku hüppe- ja heitealadel, tõstjatel, balletitantsijatel jt.
annaabi.ee 
