Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule. 3 Looming Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt "Wina-katk" (Tartu 1840). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 1861-64). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi jututoodangust: "Üks öö-pilt" (1853), "Videvik" (1854),
põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. Maarahvale mõeldud kirjandusest ilmusid seltsiga 1839 liitunud Kreutzwaldi "Wina-katk" ja "Sippelgas" ning "Ma-rahwa Kalender", millele tegid kaastööd nii Faehlmann kui Kreutzwald. Korduvad seltsi oma ajalehe asutamise katsed ebaõnnestusid. 1840 hakati aga välja andma "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetusi", kus esimeste aastakümnete suurima saavutusena ilmus Kreutzwaldi "Kalewipoeg" ühes saksa tõlkega. 1860. aastail algas koos Venemaa keisririigi venestamispoliitikaga ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi
mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18.augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus kirikuõpetaja Gustav Blumbergiga), Marie Ottilie (1836-1851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845-1910). Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum. Teosed: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840) "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848) "Reinuvader Rebane" II osa (1848) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) ( 1849) "Risti-sõitjad" (1851) "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851) "Kalevipoeg" ( 1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857)
Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost. Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879). Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi.'tunnustuse on Kreutzwald pälvinud eelkõige oma rahvaluuletöötlustega
Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas. Nende poeg oli Alexis Kreutzwald. Tema teoseid: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840), "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861), "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847), "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848), "Reinuvader Rebane" II osa (1848), "Risti-sõitjad" (1851), "Kalevipoeg" (1857-1861), "Eesti- rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864, "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946), "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866), "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), "Lembitu" (1885)
Kuigi suurem osa ilmunud teostest olid ikka veel mugandatud tõlked saksa rahvaraamatust, ilmus ka kirjanduslukku läinud trükiseid. Faehlmanni ettepanekul tõlkis ja eestipärastas Kreutzwald J. H. D. Zschokke karskusjutustuse ,,Die Brannteweinpest", mis ilmus 1840. a pealkirjaga ,,Wina-katk". Raamatus kirjeldab Kreutzwald viinajoomise hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid lastekasvatuse, majapidamise ja tervishoiu alal ning muid vaimuharivaid jutte ja luuletusi. Talurahva laiskust, rumalust, vargusi, pettusi ja ennekõike joomist mõistab hukka ka Peter August Friedrich von Mannteuffeli jutustus ,,Aiawite peergo walgussel". Lisaks talurahva pahedele räägib raamat ka kahe külanoore armastusest. Nimelt noorte suhted arenevad külaelupiltide taustal, lisaks sellele on elamulikult kujutatud kosje, pulmatseremooniat jm.
osa Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) *Huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingutel Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. *Kirjutas karskusteemalise jutu "Wina-katk" *Õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas peamiselt kalendreid. 1846.hakkas toimetama "Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa (ilmus 30 aastat) *Andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"; "Ma ja Merre piltid", "Sippelgas" (kutsus talupoegi virkusele); "Lühhikenne õppetus terwise hoidmissest" ; Kodu tohter" 16 *Rahvaalgatuslike töödega püüdis avardada lugejate silmavaadet ja levitada teadmisi *Tunnustuse sai rahvaluule töötlusega "Kalevipoeg" (1862) ja "Eesti rahwa ennemuistsed jutud" ning ilukirjandusliku loominguga Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857. a - esimene regulaarselt ilmuv eestikeelne nädalaleht Perno Postimees, mis väärtustas
kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil omandatud kogemustest põllu- ja metsamajanduses 19. sajandil. Sel perioodil loodi ka mitmeid organisatsioone, milliste juurde uurimistöö koondus
kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842). rahvavalgustuslikult oluline veel ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849) sisaldades lugemist kosmosest, aurulaevadest, raudteest, võõrmaadest, taimedest. Lisaks rahvavalgustuslike ja õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II). Jutuloomingus tugevama osa moodustavad kalendrites ilmunud allegoorilis-satiirilised jutud. Teise rühma moodustavad romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud. Luuleloomingust kerkivad esile rahvaluuletöötlus, hilisemast oluline elamuslik pühendusluuletus Koidulale. Rahvajuttude töötlemist alustas 1840. aastal. Eesti proosa arengut peegeldavaks teoseks 43 muinasjuttu ja 18 muistendit sisaldav esinduslik kogu ,, Eestirahva Ennemuistsed jutud"
RAHVA JA KALENDRIKIRJANIK Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt "Winakatk" (Tartu 1840, 2. tr. 1881; eeskujuks veitslase H. D. Zschokke "Brannteweinpest"). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842, 5. tr. Tartu 1887; lisaks 4 salatrükki; G. O. Marbachi j.). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 186164). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850
annaabi.ee 
