Tegevuskava Teema: Sipelgad Kuupäev: Koostaja: Eesmärgid: - Laps teab, milline on sipelgas. - Laps joonistab sipelgat. - Laps kuulab tähelepanelikult muinasjuttu. Vahendid: Raamat, pildid sipelgatest, paber, värvipliiatsid. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on vaadelnud sipelgaid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on kaasa võtnud raamatu ja pildid. Õpetaja paneb valmis joonistusvahendid. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid
KAHJUREID PESA JA SEENI OTSIVAD TOITU TOIT PRUSSAKAD, ENAMJAOLT SEENED ENDAST ROTID, TAIMED VAHEL VÄIKSEMAD LUTIKAD PUTUKAD LOOMAD PESA · Metsas olevad kuhilad on kuklaste pesad. · Maa- aluseid ehitavad aga raudsikud. · Enamus pesi asuvadki maa- all, sest seal hoiavad nad oma mune. · Suures pesas võib olla 100 000 sipelgat. PALJUNEMINE · Paljunemiseks lendab emane pesast välja ja otsib isast. · Peale paaritumist isane hukkub. · Peale paaritumist kaotab emane tiivad. LISAD · · Raudsikud- Rändsipelgas- ·
Kaarma Kool Raudsipelgad Uurimustöö Koostaja: 8.klass Juhendaja: 2009 Sissejuhatus Sipelgad on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad. Kujuta ette, kui mitu miljonit sipelgat ja termiiti elab meie planeedil. Sipelgaid on umbes 14 000 liiki. Suur osa sipelgaist elavad maakera soojades piirkondades. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mida kutsutakse peredeks ja milles igal liikmel on oma ülesanne. Eestis on 38 liiki sipelgaid. Nendest juba 15 liiki on kuklaseid. Enamus sipelgatest on looduskaitse all. Kuna nad on inimestele ka nii mõneski asjas kasulikud ja muidu võib olla oht, et sipelgate liigid surevad välja.
1. Õpilase e-maili aadress [email protected] 2. Õpilase ees- ja perekonnanimi Christiin Lember 3. Kool ja klass Toila Gümnaasium, 12.klass 4. Aineõpetaja Katrin Pentel II. Kontrollimise tulemused (täidab kontrollija) Ül. nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Max 5 5 5 5 5 10 10 10 5 60 Saadud Kontrolltöö hinne Parandaja 1. (5p) 2000 sipelgat pandi teatud kasvukeskkonda, milles tehti katseliselt kindlaks, et asurkonna suurus on lähinädalatel ennustatav funktsiooniga f (t ) 10t 3 120t 2 2000 , kus t on aeg nädalates. Mitme nädala pärast hakkab asurkonna suurus vähenema ja milline on suurim sipelgate arv selles? Lahendus. ( t- aeg nädalates; f(t)- asurkonna suurus) F(t)=-10t³+120t²+2000 1) Leida max koht f´(x)=-30t²+240t -30t²+240t=0 -30t(t-8)=0 t1=0 ja t2=8
domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe isendi keskmiseks kaaluks 10 mg saame ühe hektari biomassiks vähemalt 150 kg. Mitmetes Eesti suuremates metsakuklaseasurkondades võib sipelgate suurim biomass ulatuda aga isegi 300 kg/ha s.o. 1500-3000 is/m2. Siin pole arvestatud haudme (munad, vastsed, nukud) olemasolu pesas, mis annab suvel olulise biomassi lisa. Sellist sipelgate hulka pinnaühikul me metsades ei kohta, sest korraga viibib
ja samblikud (porosamblik, põdrasamblik, käosamblik) ning kohati kanarbik. Puhmalistest kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari. 6.Akste Kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitsealuseks liigiks on III kaitsekategooriasse kuuluv laanekuklane (Formica aguilonia). Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, mis on väga kõrge asustus, seda ka Euroopa mastaabis ja suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Sellises pesas võib elada mitu miljonit sipelgat. Toitu hangivad peamiselt puudelt, kus elavad sipelgatele magusat nestet eritavad lehetäid. Ära süüakse ka ettesattuvad kahjurputukad. Sipelgad on väga tõhusad metsakaitsjad, keda tuleb igati hoida.
Siiani pole teadlased sellele nähtusele suutnud rahuldavat selgitust leida. Vöölased on napihambuliste seltsi liikmed ja kuigi mõningatel napihambulistel on kummaski lõualuus 50 hammast, on üheksavöölasel neid vaid 16. Üheksavöölase elavad tavaliselt 12-15 aasta vanuseks. Nad peavad talve vastu ja ei maga talveund, aga kui pikemat aega on külm ilm, võivad nad territooriumil hävida. Tänu pikale ja kleepuvale keelele on üheksavöölane suuteline ühekorraga nahka pistma 40 000 sipelgat. 3 Kasutatud materjalid 1. Loomariigis. Vilnius, 2001 2. Üheksavöölane. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Üheksavöölane 26. märts 2010 3. Üheksavöölane.URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/uheksavoolane_evelinviks.htm 4. Davis, B. ja Schmidly J. Nine-banded Armadillo. URL=http://www.nsrl.ttu.edu/tmot1/dasynove.htm. 1994. 4
Ka surnute hinged võivad esineda hingelooma kujul. Siirdhing Hing võib ka siirduda teise kehasse, et sinna elama jäädagi. Surnuhing võib kehast lahkuda näiteks täi kujul, või saab temast mardikas (surnumatja-mardikas), konn. Siirdhing kujutelmaga seletub eriline austus ja hoolekanne teatud putukate ja muude loomade puhul: need sisaldavad surnute hingejõudu, mis võib mõjuda kasuks kui ka kahjuks, vastavalt sellele, kuidas loomi koheldakse. Hingeloomi näit. ämblikke, sipelgat, liblikat, mardikat ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Mõnel puhul aga hoopiski just peabki neid söömiseks tappa, eriti teatud haiguste või häda puhul, sest sellega omandatakse nende hingejõudu. Täide, sitikate, kilkide, maokeste, konnade, hiirte, muttide, nahkhiirte söömine, vere joomine oli omal ajal seetõttu tõsiselt võetav arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdhingedeks on sagedasti ka linnud. Seepärast surnu nimetusega toon on seotud ka toonekure nimetus
ehk 30 min ( 2/5 75 st = 75 : 5 x 2 = 30); järelikult oli ta saunas 75 25 30 = 20 min) 273. Lillepoes oli 24 valget, 42 punast ja 36 kollast roosi. Leia suurim võimalik ühesuguste kimpude arv, mida saab valmistada kõiki neid roose kasutades. Vastus: 6 ( 6 on kõige suurem arv, mis kõikide antud arvudega jagub) 274. Jukul on purgis sipelgad ja ämblikud. Kokku 7 pead ja 50 jalga. Mitu sipelgat ja ämblikku purgis on? Vastus: 4 ämblikku ja 3 sipelgat (kokku saab olla 7, sest 7 pead on; ämblikul on 8 jalga, mitte 6 nagu sipelgal; 4 x 8 = 32; 3 x 6 = 18; 32 + 18 = 50) 275. Kevadkülvi ajal veeti seemnevilja põllule traktori ja autoga. Auto kasti pandi 2 t 8 ts vilja, traktori järelkäru kasti aga 25 kotti, igaühes 60 kg. Mitu tsentnerit seemnevilja viisid auto ja traktor põllule ühe sõiduga? Vastus: 43 kg
neile hoiatava näite, mis juhtub, kui minna mehele kehvikule, kelle valisid välja vanemad. Samas julgustas Koidula positiivsete lahenduste kaudu neide, et tuleb võidelda oma südameõiguste eest, nagu tegid näidendites tütred ja said seeläbi õnnelikuks. 21 3. NAINE PRAEGU, 21. SAJANDIL Tänaseks on naine oma õigused kätte suutnud võidelda ja teda ei võeta enam kui valjuhääldisse karjuvat sipelgat. Tal on oma hääl, mis ühiskonnas loeb samavõrd kui meeste oma. Kui varem polnud naisel muud, kui pühendada end täielikult kodusele majapidamisele ja lastekasvatamisele, siis nüüd on valikuvõimalusi kolm: töötada täiskohaga, olla täiskohaga ema või nende kahe kombinatsioon (Niiberg, Ivari 2000: 32). 3.1. Eesti naine 21. sajandil Võrreldes 19. sajandi naist tänapäeva naisega, on selgemast selgem, et toimunud on suur areng paremuse suunas
lolli näoga ja arvatavasti ka tundis end lollina, kuid tema südames tärkasid vimm ja kättemaksuiha. Niisiis läks ta sitika juurde ja hakkas teda ettevaatlikult uuesti ründama, hüppas talle igast küljest kallale, maandudes esimeste käppadega temast tolli kaugusel, napsas hammastega veelgi ligemalt ja raputas pead, nii et kõrvad lotendasid. Kuid veidi aja pärast tüdis Ja jälle, püüdis lõbustada end ühe kärbsega, ei leidnud selles aga meelelahutust, jälgis, nina põrandal, üht sipelgat, kuid tüdis varsti ka sellest, haigutas, ohkas, unustas sitika täiesti ja istus sellele peale! Kostis metsik valukisa, ja puudel pistis plagama vahekäiku mööda; kilav klähvimine jätkus ja koergi lidus edasi; ta jooksis altari eest läbi, sööstis alla teist käiku pidi, uksest mööda, täites kisaga terve kiriku; tema hirm kasvas ühes jooksuga, kuni ta lõpuks paistis vaid karvase komeedina, mis liikus oma orbiidis valguse hiilguse ja kiirusega. Viimaks
annaabi.ee 
