Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Kuklased Murelased Raudsikud Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Tööjaotus Kõige rohkem on pesas töösipelgaid. Igas pesas sipelgaid, kes koguvad väljast toitu ja töötlevad selle seedesüsteemi analoogina vastuvõetavaks pesa sisemuses elavatele sipelgatele.
tagakeha eesosa punaselt värvunud Täpik-maaherilane Vapsik pea silmade taga laienenud pesad mitme- sugustes õõnsustes Eesti suurimad herilased Vapsikud. Kuklased Tunnused: a) must ümar tagakeha b) punakas keha esiosa c) pikajalgsed putukad d) elavad suurte kolooniatena, kus valitseb kindel töö ja rolli jaotus. Kuklane. Kuklaste elupaik Metsad ja niidud. Osadel pesad kivide all. Levinud kõikjal üle Eesti. Suurimad sipelgapesad ulatuvad 2 meetrini. Keskmine kuklase pesa on 1 meetri kõrgune ning seal on ligi 100 000 putukat. Kuklaste toit On röövtoidulised, kes tapavad saaki oma võimsate lõugade ja näärmete poolt eritava mürgi abil. Kuklase pesahunnik. Kahe küüruga sipelgapesa. Sipelgate vastsed. Sipelgapesa. Küsimused Leia vasted mõistetele: ühiselulisus, mesilasema, isasmesilane, tööline. Mille poolest erinevad ühiselulised putukad teistest putukatest?
Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo Ravimuda | Mustjas, *1 |Spaades jne | Kuressaare, Värska
Rannavallid Tormilainega rannale visatud Liiv, kruus, klibu Karstivormid Lubjakivi, dolomiit III Tuuletekkelised luited Tuule toimel liiv kuhjub liiv Meteoriiditekkelised Poolkausi kujuline Meteoriidi langemise tagajärel Elutekkelised Elutekkelised Rohumättad, samblamättad, laukad, älved Koprapesad, sipelgapesad, kuhilasepesad, loomarajad Muinasslinnuste asemed e. linnumäed Põlevkivikarjäärid Tuhaplatood Terrikloonud
sipelgad. "Orjapidamist" esineb mitmetel teistelgi sipelgaliikidel. Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt
kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb mitmetel teistelgi sipelgaliikidel. Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest
ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva kraadides, s.o. kella osuti liikumise suunas. Põhjasuunda määratakse looduses põhiliselt kompassiga aga on olemas ka loodusmärke, mis võivad aidata. Näiteks kändudel avarduvad kasvuringid lõuna pool, põhjapool aga tihenevad. Puuoksad on lõuna pool pikemad ja tugevamad (tuleb vaadelda puid, mis ei ole teiste puudega varjatud). Puutüvedel , kividel ja mudel vanadel esemetel on põhjapoolne külg sammaldunud. Sipelgapesad asuvad tavaliselt puutüvedest lõunas. Ja palju muud. Asimuudi määramiseks orienteritakse kompass st. seatakse kompass nii, et tema skaala põhisuund ühtiks geograafilise põhjasuunaga ja pööratakse siis tema visiiri seni, kuni sälk, kirp ja vaadeldav ese või suund asuvad ühel sirgjoonel - viseerimisjoonel (kirp eseme poolel); seejärel tehakse skaalal kirbu kohalt lugem. Kompassi sellist kasutamist nimetatakse ka viseerimiseks. Asimuuti saab määrata erineva konstruktsiooniga
hoolitseb taimede eest · karjatab inimeste karja · juhatab/aitab eksinuid · eksitab... *haldja jälgedele sattumine...eksitab kütte, metsavargaid jne kes metsareeglite vastu eksivad · kutsub külla (harva) ajanihe ( koju naastes palju aega möödunud) · aitab heina teha · aitab mehele · sinised lehmad · metsarahvas võib abielluda inimestega, aga problemaatiline. Laped eriti tugevad, targad ja ilusad · sipelgad- sipelgapesad · Loomad kellega seotud: karu, madu ja hunt · metsarahvas võib ise esineda kirju linnuna ( nt siniraag) Loeng 10.11.2011 Surmaended: Ootamatud ended: 1. kui nõel läheb katki 2) sitakärbes särgile 3) kuuseokkamaitse toidus 4) koputatakse aga koputajat pole 5) hüütakse nimepidi, kuid kedagi pole 6) nähakse seal kus sind ei ole 7) seletamatud helid 8) puu murdub (kuivanud puu) 9) loomad
) Skorpionid, ämblikud, mesilased, sipelgad hammustuse vältimine 1. Kontrolli alati magamis ja peatuskohti. 2. Kontrolli riided, sokid, jalanõud enne kasutamist. 3. Väldi magamist ja riiete äravõtmist niiskete kohtade läheduses. 4. Säilita rahu, kui näed või tunned kedagi endal "liikumas" või "roomamas". Äkiline liigutus võib põhjustada hammustuse või nõelamise. 5. Ära peatu põõsaste varjus eelnevalt neid kontrollimata. 6. Jälgi maapinda vaata! Sipelgapesad! MÜRGISED TAIMED Kokkupuutel võib tekkida: 1. Kahjustatud naha punetus, turse 2. Peavalu 3. Põletustunne kahjustatud kehaosadel 4. Nahalööve võib tekkida mõni tund kuni 72 t. 5. Naha sügelemine võib tekkida pärast kokkupuudet 6. Villid, 24 päeva pärast lõhkevad 7. Mürgiste viljade allaneelamisel põletustunne kurgus, maos, kõhuvalu, lahtisus. * ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE VILJADEGA! * VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST
Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases.
Siis ei jää ka metsa primaarkasutusest tulu saamata, suureneb tulu sekundaarkasutusest. Kuklasesõbralik metsa majandamine: Eri ealine püsimets Häilraie ja lageraie, langid maks-lt kuni 30 m laiad 15—20 aasta pärast raiuda turbeosas Nii majandades ei jää meil sentki saamata Sipelgad lindude ja imetajate teenistuses: Sipelgad toiduna Tervise teenistuses Sipelgapesad kümblemiskohtadena ja magamisasemetena Karu toidus on sipelgaid kuni 15%, mis annab kuni 8% energiast …et sipelgad oleks söönud: Kuklasepere kogub suve jooksul kuni 1000 kg lehetäide nestet Suhkrust toodetakse energiarikkad varud perele Lehetäide nestest toituvad paljud entomofaagid Kuklased koguvad röövputukaid + taimne toit Sipelgad inimese teenistuses Metsakaitses, koduaedade kaitses Toiduna (Hiinas, Aafrikas, Austraalias)
Meteoriidikraatrid- meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Nt. Kaali kraatrite rühm Saaremaal ( 9lohku) Ilumetsa kraatrid ( 3lohku) Neugrundi kraater, mis on Eesti suurim ( Pakri ja Osmussaare vahel). Elutekkelised pinnavormid *Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases.
Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Kaali, Ilumetsa, Nengrundi, Kärdla meteoriidikraatrid. 10. ELUTEKKELISED PINNAVORMID Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Taimed sootasandikud tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soo pinnavormid: rohumättad, hälved, laukad. Loomad kobraste langetus, sipelgapesad, loomarajad. Inimesed linnamäed, aherainemäed, teetammid, karjäärid. absoluutne kõrgus absoluutse kõrguse, absoluutset kõrgust, absoluutseid kõrgusi e kõrguseid (=üldkõrgus) koha kõrgus merepinnast. Suure Munamäe absoluutne kõrgus on 318 meetrit. Vt ka suhteline kõrgus absoluutne sügavus absoluutse sügavuse, absoluutset sügavust, absoluutseid sügavusi (=üldsügavus) koha sügavus allpool merepinda. Suhteline kõrgus on ühe koha kõrgus teise suhtes.
annaabi.ee 
