Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus kogelejarohi Kanakoole Harilik moorputk Jänesekapsas
Pealkirjalaadsed jutumärkides konverents "Lapse õigused", näitus esisuurtähega " Meeste rõõm", kontsert "Punased roosid", kirjandivõistlus "Tulevik ja karjäär" Taimede sordinimed kartul ,,Jõgeva piklik", õun ,,Eesti mitteaerialases tarvituses pirn" (ilukirjandus, ajalehed) esisuurtähega Teistest keeltest võetud siniliilia ,,Spring Beauty", roosid Sordinimede ,,Super Star" algustäheortograafat ei muudeta Raamatud, filmid, ,,Eesti entsüklopeedia", luuletus muusikateosed, saated, ,,Rändaja õhtulaul", ,,Sõja ja rahu" kunstiteosed, sarjad, mängud, III osa, sarisaade ,,Võta või jäta" dokumendid jutumärgid + esisuurtäht
Nt Lumefestival, Suhkruturniir, Rahumaraton, konverents ,,Balti riigid Euroopa koostöös". Taimesordid: · Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kartul , Jõgeva piklik ", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett" · Erialakokkuleppe kohaselt käsutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid. · Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty' · Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla. Kaubad: · Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai. Ammapäts (sai), Veskimees (teraleib), Lossivein 27, Kolme Koka kook.
õied kobarõisikutes, tumesinised keskjooned õielehtedel. Lehed juurmised, siledad, kooldunud ülespoole. Paljundamine tütarsibulatega Istutada rühmadena peenardes ja peenra äärtes, sobib ka lõikelillena Sorte harilik puskiinia ,,Libanotica" http://www.aiamaailm.ee/puskiiniad-ja-kirgaslilled/1475- harilik-puskiinia.html Silla (siniliilia) (Scilla) Pärit Kaukaasia, Krimm, Venemaa Euroopa osas. 10-20 cm, puhmjas, püstise kasvuga sibullill,moodustab tihedaid kogumikke Kasvukoht päikesepaiste kuni poolvari Pinnas viljakas, vett läbilaskev liivsavimuld Õitseb aprillis, õied läbimõõduga 1, 5 cm, erksinised, asetsevad ülevalpool õisikuvart, lehed juurmised ja asuvad ühekaupa õisikuvarrel Paljundamine tütarsibulatega Istutada- puude, põõsaste all, rühmadena
jutumärkides esisuurtähega: kartul ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", punane sõstar ,,Hollandi punane", ,,Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: 'Valge klaarõun', kirsisort 'Viljandi kollane', maasikas 'Mall', 'Non plus ultra' redisesort, porgand 'Nantes 4', 'Krameri seemik nr 15', 'Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty', roosid 'Super Star' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus, 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid 'Ranneje tsudo' ja 'Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud). Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese
2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool vaher, harilik jalakas, harilik pärn, aru- ja sookask, murutaimed - aasnurmikas, valge ristik, punane aruhein ja suur teeleht ja umbrohud - vesihein, murunurmikas, hiirekõrv, naat, võilill ja roomav tulikas. Võõrliigid väga inimsõltuvad, enamus kaovad koos inimhoole lakkamisega. Paljud kaovad koos lillemoe muutumisega. Mõned siiski metsistuvad ja kodunevad - näiteks siniliilia (stsilla), kirju liilia ja läikiv tuhkpuu. prügimägedel elutsevad varesed, hõbekajakad, kilgid, aga ka rotid ja kakandid või ruumide niisketes nurkades esinev soomuklane. Siia rühma tuleks linnades arvata ka sinna elama asunud rebased ja mägrad (nt. Londonis), kes toituvad ühelt poolt inimese toidujäätmetest, teisalt aga kiskjana eelkõige toidujäätmetest toituvatest pisinärilistest ja lindudest. Koerad, kassid 22
Õied: hüpogüünsed, tipmises kobar- või tähkõisikus Õiekate:kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne Vili: tavaliselt mustade seemnetega kupar o Paljud esindajad, nagu siniliiliad (Scilla), kobarhüatsindid (Muscari) ja hüatsindid (Hyacinthus) on tuntud dekoratiivtaimed. o Perekond Scilla siniliilia Eestis naturaliseerunult Puschkinia scilloides harilik puskiinia o Hyacinthus hüatsindid Hyacinthus orientalis - idahüatsint Selts Dioscoreales 1 sugukond Dioscoreaceae dioskoorealised 3 perekonda, 404 liiki kosmopoliitne, enamasti troopiline Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed Roomavad liaanid Lehed vahelduvad, rootsudega, sõrmroodsed
mis looduslikult kasvab parasniisketes rohtlates. Liik P. scilloides ja var. libanotica on valkjate, keskelt sinise triibuga 7-8 mm läbimõõduga õitega, mis omakorda paiknevad õisikutes. Õisikuvarte pikkus ulatub kuni 20 cm. • Eelistab päikeselist kuni kergelt varjutatud, sõmera, vett hästi läbilaskva ja keskmise viljakusega pinnasega Harilik puškiinia - kasvukohta. puschkinia SCILLA – PEREKOND SILLA (SINILIILIA) • sibullillede perekond Silla siberica liilialiste (Liliaceae) sugukonnas umbes 90 liigiga, mis looduses kasvavad väga erinevates elupaikades Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Eestis looduslikult levinud pole, kuid metsistunult võib aedades ja parkides kohata harilikku sillat e. siniliiliat (S. siberica). Sillad on vähenõudlikud sibullilled, mis kasvavad igasuguses aiamullas, kuid eelistavad keskmise viljakusega saviliivmulda (huumusrikast
jutumärkides esisuurtähega: kartul ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", punane sõstar ,,Hollandi punane", ,,Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: `Valge klaarõun', kirsisort `Viljandi kollane', maasikas `Mall', `Non plus ultra' redisesort, porgand `Nantes 4', `Krameri seemik nr 15', `Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia `Spring Beauty', roosid `Super Star' ja `Brennende Liebe', `Warley White' krookus, `Lange Rote' 23 porgand, paprika `California Wonder', kartul `Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort `Samõi severnõi', söögipeedid `Ranneje tsudo' ja `Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud).
jalge ees, kes oli Hegeli otsene õpilane ja mu isa ütleb, et ta maksab kinni mu võlad, kui ma nõustun õppima põllumajandust. BELINSKI: Miks põllumajandust? MIHHAIL: Ilmselt on Premuhhino puhul tegemist põllumajandusliku äriga. Sina mõtlesid, et ta on seal lihtsalt niisama, looduse esteetiline fakt, nagu siniliilia, ainult et palju suurem. BELINSKI: Ei, seda ma ei mõelnud. MIHHAIL: No vaat mina mõtlesin. Mul polnud vähimatki aimu, et see on põllumajandus. Talupojad istutavad mingid taimed maha, nagu nende isad enne neid istutasid, need taimed kasvavad suureks, sa sööd neid või söödad neid loomadele, ja siis on jälle aeg uusi taimi istutada. Maaelu
annaabi.ee 
