2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) Inimeste kaitse viirushaiguste eest 1. Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad, rakumembraanid) 2. Palavik - viirusvalkude denaturatsioon 3. Agressiivne keskkond- happeline maosisu, sapp 4. Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5. Aktiivkaitse - a) antikehad, b) õgirakud, mis hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke c) interferoon tüüpi valgud 6
PICORNA-SARNASED VIIRUSED: Ph: Picornaviridae G. Rhinovirus G. Enterovirus polioviirus G. Parehovirus G. Aphthovirus FMDV G. Cardiovirus G. Hepatovirus HAV (A-hepatiit) Ph: Potyviridae PVY (potato virus Y) ALPHA-SARNASED VIIRUSED: Ph. Togaviridae G. Alphavirus SIN (Sindbis virus) SFV (Semliki forest virus) G. Rubivirus RUB (Rubella virus) Selts: Nidovirales Ph. Coronaviridae IBV MHV (mouse hepatis virus) HcoV-SARS (SARS associated v) HcoV-229E (human coronavirus)
4)loomade viirused : a) ainult loomadel (Mareki haigus lindudel) b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel (marutõbi) c) ainult inimesel (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused, rinoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus (lihased),
Sääsed ei kanna edasi HIV nakkust. Ometi on sääsed ühed levinumad haiguste edasikandjad. «Targemad» parasiidid ja viirused on leiutanud hulgaliselt nippe, kuidas nn. seedimisest kõrvale hiilida ja sääse sülge jõuda. Tuntumateks sääskedelt levivateks haigusteks on malaaria ning viiruslik kollapalavik. Neid haigusi põeb troopilistes maades aastas ligi 270 miljonit inimest. Paraku pole meiegi sääsed haiguskandjatest priid. Kliiniliselt tuntuim sääseviirus Põhjamaades on Sindbis, mida levitavad laulusääsed (Culex). Sindbis-viiruste põhjustatud haigust nimetatakse eri maades erinevalt - ockelbo Rootsis, pogosta Soomes või karjala palavik Venemaal. Viirus satub kehasse nakatunud sääse torkega, paljuneb ning põhjustab grippi meenutava haiguse kiire palaviku tõusu, külmavärinate, halva enesetunde ja liigesevaludega. Kui haigusnähud mõne päeva pärast taanduvad, kattub keha lööbega ning vaevama hakkab
See struktuur sünteesitakse viiruse kodeeritud ensüümide poolt spetsiifilist mehhanismi kasutades. Replikatsioon toimub sarnase skeemi järgi ja leiab asset raku membraanidest moodustunud struktuuride- sfäärulites. Vähemalt osa struktuurseid valke ekspresseeritakse subgenoomsete (sg) RNA-de abil. sgRNA-d sünteesib viiruse replikaas genoomi negatiiivses ahelas paiknevalt sg-promooterilt. Sugukond Togaviridae - Perekond Alphavirus: Sindbis viirus (SIN), Semliki Forest virus (SFV), Chickunguunya viirus (CHIKV). - Perekond Rubivirus, ainus tuntud esindaja on Rubella virus (RUB, punetiste viirus). Ei oma putukvektorit, inimene on ainus peremees. Virion: membraaniga sfäärilised, diameeter on ca 70 nm, kapsiid koosneb 240-st kapsiidivalgu molekulist. Ümbrise membraan pärineb raku plasmamembraanist ja selles asuvad glükoproteiinidest koosnevad “ogad” (alfa-viirustel E1 ja E2 valgud, 80 *3 koopiat kummastki)
Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) 2.ökoloogilised globaalprobleemid. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Industraliseerumisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama
6. Emalt lootele läbi platsenta. Näiteks levivad punetused, tsütohemoglobiin. Närvisüsteemi kahjustavad haigused: lastehalvatus, puukensefaliit Nahka:Leetrid, punetused Hingamistee: gripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Seedekulgla: ,,kõhugripp", reoviirused, enteruviirused, astroviirused. Näärmed: mumps, Veresooned: ebola-viirus, veritsuspalavikud Dengue viiruspalavik Suguelundid: genitaal herpes Imuunsüsteem: HIV Lihased: gripp, paragripp, sindbis-viirus. Kaitse viirushaiguste vastu: 1. Loomulik · Terved biobarjäärid · Happeline nahk, aluseline sapp, happelin maosisu · Individuaalne muutlikus · Antikehad ja fagotsüüdid 2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine · Interboonvalgud · Viirushaiguste süntomite leevendamine Viiruste jaotus: Nukleiinhappest lähtuv · DNA rõuge-, herpes-, papilloomiviirused · RNA gripi-, marutõveviirused, HIV
viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid- herpesviiruse teatud vormid; Näärmed- maksas hepatiit, mumps. Immuunsüsteem- HIV. Lihased- gripp, sindbis viirus põhjapoolkeral. Viiruste elutegevus rakkudes. A.) Lüütiline tsükkel ja B.) Lüsogeenne tsükkel. Lüütilise puhul toimub nakatunud rakus uute viirusosakeste moodustumine ning lõppeb rakusurmaga ja uute rakkude nakatumisega. Lüütilise tsükli puhul võib olla viiruse kulg A.) äge (gripp, tuulerõuged), B.) krooniline (kõik toimub aeglasemalt) HIV ja teatud hepatiidi vormid.
annaabi.ee 
