............... 10 Resümee............................................................................................................................... 11 Sissejuhatus Eesti keeles on võimalik inimesi kõnetada ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Sageli on raske otsustada kumb vorm on sobivam. Suurema osa ajast juhildutakse sisetundest või intuitiivsetest reeglitest, sest vanematele inimestele ja võõrastele öeldakse teie ning sõpru, tuttavaid ning teisi lähedasi kõnetatakse sinatades. Kuid üsna raske on piiritleda ju seda, kui vana on siis ikkagi vana, kui võõrast võib võõraks nimetada ning kas tuttavat, keda pole aastaid näinud, tasub sinatada. Kirjatöö käigus selgitati välja mis olukordades kasutatakse teietamist ja millal sinatamist. Analüüsitava materjalidena käsitleti Leelo Keevalliku artikleid, kus autor tõi sisse kooliõpilaste arvamused seoses antud teemaga. 1. Ühiskond ja kõnetamine Kõnetamisel on ühiskonnas märkimisväärne tähtsus
pöörama aga paratamatult võtab selle teadvustamine aega. Kui eelnev pole veel saavutatud või on unustatud, tuleb distsipliin ikkagi saavutada. Manitsemine, selged ülesanded ja konkreetsus on tähtsad, kuid mitte ainukesed korra hoidmise meetodid. Õpetajal peab olema õpilaste austus. Austus tuleb aga ära teenida. Kuidas seda teha, sõltub minu senise kogemuse põhjal jällegi õpilastest. Kui vanema astmega on võimalik sinatades ning eesnime kasutades töötada, sest koostöö mõiste on õpilastele arusaadavam, siis väiksemate lastega tuleb hoida selget distantsi, et õpilased ei samastaks õpetajat endaga. Kuid see on alles algus austuse teenimine on paljuhõlmav pikem protsess. Kogu selle protsessi jooksul peab õpetaja olema kannatlik ja isegi probleemsete õpilastega püüdlema teatud töömeeleolu saavutamise poole. Õpetaja peab olema oma aines pädev. Kõigutamatu vaimustus oma ainest on sama
tegemist intensiivsema harjutusega, oleksin ise rajale kasvõi ühe takistuse pannud. Hinnates seda, kui hästi lapsed antud harjutuse ära tegid, ei oleks veidi keerukam väljakutse neil üle jõu käinud. Eelneva harjutuse ajal andis õpetaja lastele pidevalt tagasisidet nii naeratades, suuliselt kui ka kiites. Laste poole nime pidi pöördudes lõi õpetaja kindlasti personaalsema sideme kui oleks võimeline olnud ,,sinatades". Näiteks kui üks poistest muutus liiga kärsituks manitses õpetaja teda öeldes ,,Erik oota". Distsipliin oli paigas ja midagi ebatavalist tunni jooksul ei juhtunud, siiski pöördus õpetaja mõnel korral üksikute õpilaste poole nime pidi (näiteks: ,,Ingrid käitu ilusasti", kui tüdruk natuke liiga pööraseks läks mängu käigus. Esimesele mängule järgnes ,,Hargikull", mis sobib suurepäraselt selles vanuses lastele,
inimeste hulka. Sel puhul tuleb end ise esitleda, kusjuures tuleb oma ees- ja perekonnanimi selgesti välja öelda ja oma ametikoht nimetada. Nii toimides saab selgeks, kellega tuleb kõige enam koostööd teha. Nende firmade juhtkonnad, kes loovad välismaalastega ühisfirmasid, peavad vastuvaidlematult oma alluvaid uutele omanikele-osanikele korrektselt ja lugupidavalt esitlema. Vastasel korral hakatakse neid sinatades üsna pea suhtuma neisse kui prügikaladesse, kui alama astme teenijaisse, kel pole vähimatki õigust oma arvamust avaldada. Ennast ei ole vaja esitada isikuile, … kellelt palutakse mõnda pisiteenet. Ka teenindav personal ei pea end esitlema, selleks on nimekaart rinnal, nimesilt uksel või seinal; … kellega satume restoranis, kohvikus või baaris juhuslikult ühe laua taha istuma või samasse rongikupeesse, kaugliinibussi kõrvuti istuma jne.; … kellega peol üksainus tants tantsitakse
kogu õukonnas!" Mees naeris ja viskas tüdrukule leivapätsi. "Mis ma sellega teen?" "Sööd, väike Juliette! Niimoodi!" Ja ta näitas demonstratiivselt ette, kuidas asi käib. Juliette ei suutnud naeru varjata ja kõiki viisakusreegleid eirates hakkas ta laginal naerma. Ta oli õnnelik. Peagi nakkus ka mees naerutuhinasse ja alles üle ääre keevad kartulid äratasid noored taaskord teadvusele. "Aga sina? Kes sa oled ja kui vana?" küsis Juliette julgelt sinatades ja imestades isegi oma jultumuse üle. "Vana? See oli julm, Juliette!" vastas mees. "Ma olen kakskümmend neli eelmine kuu sain. Olen Agnèsist, see on Pariisi lähistel üks küla..." "Mis juhtus?" "Revolutsioon. Mu vend oli üks mässumeelsete eestvedajatest. Kui nad kaotasid, viidi mind emaga siia, Eyreysse." "Ja kus ta nüüd on? Su ema, ma mõtlen..." "Ta läks tagasi kui olin piisavalt suur, et iseenda eest hoolitseda." Juliette tundis ääretut kurbust, kui vaatas meest enda ees
Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge, pessimistlik, ekspressionistlik. Kui rääkida Visnapuust, 1920 ilmus tal lausa kolm kogu: ,,Talihari" poeet veirises ajas, räägib vabadussõja meeleoludest. Kantud süngetest sõjapiltidest ja murest kodumaa saatuse pärast. ,,Hõbedased kuljused" - selle phul tuleb rääkida tsüklist, mis mõjus arvustajaile shokeerivalt. 1919 on Visnapuul kahest luuletusest koosnev tsükkel ,,Kõnelused issandaga". Minavormis issandat sinatades. Sinavormis luuletusi kiputakse omistama autorile justkui kirjutaks ta endast. On fiktiivne mina ja reaalne autor. Kõnelused issandaga on Visnapuu ühiskonnakriitiline lugu, kus kritiseerib kaksikmoraali, inimlikku ahnudt samal ajal, kui on sünge aeg. Visnapuu kasutab vokaalharmooniat. ,,Käoorvik" - kõige kuulsam tsükkel, mis moodustabki põhiliselt teose sisu: ,,Kümme kirja Ingile". Arvustus nimetas seda kauniks miniatuurseks armastusromaaniks värssides. Ing oli Visnapuu naine
Massid vajavad kujutluspilte. Arla kastmereklaamis on terve filosoofia: pealkirjadeks retseptide nimed, kasutus esitatakse seal, nt Õunakaste kohtub jõulusingiga. Lõpptoode on isikustatud. Tooted tegutsevad autonoomselt ilma inimese juhtimiseta. Tooted vahendavad sihtrühmale sõnumit, et selline on teie elustiil, kuhu teatud toode kuulub. Reklaamid on agentiivsed, kuigi inimest ennast seal pole. Nende toodetega pöördutakse tarbija poole sinatades: sina tee seda. Reklaamid võivad sisaldada fraseologisme, tuntud väljendeid – need on põnevad, kui tuuakse tagasi vanasõnad konkreetse tähenduseni. Vanasõna Iga koer ei köhi, st koer tuleb viia loomaarstile. Reklaamisõnumi koostajal on vaja meeles pidada, et tarbijal on kalduvus aspektinägemisele. Metafooride kõrval kasutatakse võrdlusi. Võrdlusaluseta (kui- või nagu-võrdlus) ehk nn mosaiiksed võrdlused, nt jogurt nagu unistus või uks nagu muusika
annaabi.ee 
