Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html
Sisenevaid impulsse töötatakse tavaliselt keskkontrollruumis ümber keskkonna esialgseks kognitiivselaadseks kaardiks. Ja see esialgne kaart, mis näitab teid ja radu ja keskkonnasuhteid, määrabki lõpuks, millised on lõpuks looma reaktsioonid, kui neid üldse on." (Tolman 1948:192) Taipamine- see on äkiline arusaam sellest, et mida peab tegema, et lahendada probleem. Taipamisega on seotud Wolfgang Köhler, kes uuris simpansite käitumist ning tegi nendega mitmeid katseid . Katsed seisnesid selles, et puuvili asetati simpansite käeulatusest välja(riputati puuvili kongi otsa jne) ning jälgiti, kuidas lahendavad simpansid sellise olukorra. Vaatlusõppimine õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub
Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest. 8
Elu tekkis 3,5 miljartit aastat tagasi, eükrüoodid tekkisid 1,8 miljardit aastat tagasi. Hulkraksed said alguse 1,2 miljardit aastat tagasi ja imetajad 220 miljonit aastat tagasi(laialdasem levik pärast dinosauruste väljasuremist kriidi ajastu lõpus). Umbes 25 miljonit aastat tagasi lahknes alamselts antropoidid kaheks ülemsugukonnaks: inimahvid ja ahvid. Fossiilide eristamisel on tähtis küünarliiges(esineb vaid inimahvidel).Arvatakse, et inimeste ja simpansite ühine eellane elas 5 miljonit aastat tagasi. Homo sapiensi varaseimad leiud on 194 000 aastat vanad. Pleistotseenis(1,8 miljonit aastat tagasi-10 tuhat aastat tagasi) toimus korduvate ,,jääaegade" vaheldumine, mis tõi kaasa õhuniiskuse kõikumised, mis omakorda tõid kaasa erinevaid muutusi, nt õhuniiskus vähenes ja Sahara hakkas kõrbestuma. Samaaegselt toimusid tektoonilised protsessid, mille käigus tekkis nt Aafrika vulkaaniline vööde, mis muutsid globaalset kliimat
Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Keele omandamises on kriitiline periood, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Selle möödudes me ei ole enam nii vastuvõtlikud keelele. 7-9 aastased on veel võimelised keeli õpima, mida aeg edasi, seda vähem oleme võimelised keelt omandama. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. (simpans kasvas koos Keith ja Cathy Hayesidi pojaga (1950. aastal) 1960. aasta lõpul õpetati simpansitüdrukule Washoe viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise. Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud.
Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Mida hiljem me keelekeskkonda satume, seda vaevalisemalt see toimub, sest inimese keeleorgan orienteerub nende keelte peale, mida juba osatakse. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. 1960. aasta lõpul õpetati simpansitüdrukule Washoe viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise. Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud.
· Riskigruppi kuuluvad suured, aeglaselt sigivad loomad; spetsiifilised toitujad; tipptarbijad(kiskjad); rändajad · Väljasuremislained - vanaaegkonna lõpus, keskaegkonna lõpus, jääajad 8. Inimese evolutsioon · Miks ja millal algas inimese evolutsioon? o 5 miljardit aastat tagasi australopiteekusega · Nimeta ja iseloomusta lühidalt igat inimese eellast kuni aruka inimeseni o australopiteekus ehk lõunaahv - inimeste ja simpansite eellaste lahknemine. Sabaga. o homo habilis - suutlik inimene, kasutas kivist tööriistu nülgimiseks o homo erectus - püstine inimene, kivist relvad, kasutas tuld o (homo neanderthalensis) - töötles nahka, matsid surnuid, kadusid viimasel jääajal o kromanjoonlane - esimene homo sapiensi alaliik; kunstivõimelised, maagia, rituaalid, matsid surnud kükkasendis · Miks algas inimese evolutsioon? o Nsm.
Koige pealt opiti tundma vaske. Kuna vask oli suhteliselt pehme ja sellest tooriistad nurinesid kiiresti siis hakkati vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr. Vahemeremaades. Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike- Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine, kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund. Australopiteekus Australopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja simpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5 3,6 aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit . Australopiteekused on esimesed teadaolevad fossiilsed inimlased. Nad kirjeldati 1925 Lõuna-Aafrikas. Neist esimene oli Australopithecus africanus ('Aafrika lõunaahv'). Taungi lubjakivikarjääris avastasid töölised 3- aastase poisi fossiili
annaabi.ee 
