LEV TOLSTOI "ÜLESTÕUSMINE" Tolstoi unistus kujutada kogu Venemaad alt üles: talupoegadest kõrgete riigiametnikeni, provintsivanglast Peeter-Pauli kingluseni ja pealinnast Siberini. Venemaa XIX saj lõpu taustal kulgeb kahe noore inimese elu. Vürst Nehljudovi võrgutatud teenijatüdruku Katjusa Maslova kibe saatus andis T'le võimaluse kujutada kohtu ebaõiglust, vahualuste olukorda vangimajades ja Siberisse saadetud sunnitööliste elu. Teine süzeeliin on vürst Nehljudovi õlbelise hukkumise ja vaimse "ülestõusmise" lugu. Nehljudov ütleb samm-sammult lahti oma sünni- ja elukeskkonnast. Lõpule jõuab see "ülestõusmine" Siberis Nehljudovi rõõmuga elu mõtte leidmise üle ja Tolstoi rõõmsa usuga inimese võimalustesse end kõlbeliselt parandada. Ka teenijatüdruk Katjusa Maslova, kellele Nehljudov Siberisse järele läheb, teeb läbi kõlbelise ümbersünni. Kuigi Maslova armastab Nehljudovit, ei taha ta tema ohvrit vastu võtta ja temaga abielluda, vaid nõus...
Minu muusikaelamus Minu suurimaks elamuseks kujunenud kontsert toimus 17. novembril Estonia kontserdisaalis, kus Eestit külastas Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, legendaarse dirigendi Juri Simonovi juhatusel. Orkester andis Eestis ainult ühe kontserdi. Kontserdil mängiti eranditult vene heliloojate teoseid. Alustati Mihail Glinka teosega ,,Valss- fantaasia", mis oli kohati kurblik, kuid sügav ja väga emotsionaalne. Kontserdi esimese poole suurvormiks oli Sergei Rahmaninovi ,,Klaverikontsert nr 2". Solistiks oli noor ja võimekas pianist Jekaterina Metsetina. Rahmaninovi klaverikontsert on kahtlemata kogu muusikaajaloo üks võimsamaid ja parimaid teoseid
kalasnikovi eelkäijaga. Vanematel meestel on neid ikka alles, kasutatakse ka jahirelvana. Kasutusel mõningal määral ka siiamaani, kuna Ian Hoggi raamatu ,,Jane's Guns recognition guide" andmetel on neid kokku toodetud ligikaudu 15 miljonit. Olemas on ka tänapäevasemad järelturu versioonid, millele monteeritakse peenemaid sihikuid ja suuremaid salvesid (30 padrunit ning isegi rohkem). SKS ( ) on 1944. Aastal Sergei Simonovi poolt loodud karabiin-tüüpi relv. Kasutati Venemaal, Hiinas, Vietnamis, Jugoslaavias , Ida- Saksamaal ja ka Põhja-Koreas. USAs siiani kasutusel tseremoniaalrelvana ( mereväelaste paraadide ajal). AK-47'ga on ta tõepoolest väga sarnane: Pilt 1 - AK-47 ilma salveta (üleval) ning SKS (all) Andmed relva kohta: Kaliiber 7,62 mm Padrun 7,62 x 39 mm Efektiivne laskekaugus 500 m
Valdavaks saab mõte, et nõukogude kultuur käib mööda suletud ringi. Grossmann (juut muide) kirjutas Teisest Maailmasõjast midagi "Sõja ja rahu"-laadset 1950ndate lõpus - "Elu ja saatus", kus sõda on vaadeldud läbi erinevate inimsaatuste. Käsikirjad võeti ära ja trükimasin ka. Süüks pandi see, et ta osales juudi rahva kannatuste raamatu koostamisel. Selline kirjanduse ära keelamine tegi võimalikuks mitme võltspaatosega kirjaniku hindamise, näiteks Simonovi. Ainus eesti keelde tõlgitud Grossmanni raamat "Kõik voolab" väidab, et Venemaa saatuseks on demokraatia lävele jõudmine ja sealt tagasipöördumine. Mittevabaduse ring. Ta röövib nõukogude ajalt erakordsuse. See raamat ilmub muidugi alles 1980-ndate lõpus. Venemaa ajaloost kui ringist on kirjutanud ka Pjetsuhh, kes küsib, miks venelased on teetud (bezputjobõje). Levinud on kinnistunud seisukohad selle kohta, mis sai aluseks nõukogude kultuurile. Üks selline on, et
Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: · Meeleolu (isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele) · Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunn)
Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia – ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. 37 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: Meeleolu (isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele) Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunn)
Maj võimekuse allakäik aga samas oseliselt ka isolatsiooni tagajärg. 14 Slaavi invasioon kirdesse (slaavistumine)? 14.saj selles piirkonnas kujunema (Moskvast põhja poole) tihe kloostrite võrk.Oluline kirjakultuuri keskus. Kirjakultuur ja haridus olemas sisuliselt ainult kloostrites. Froitse-Sergi - rajajaks Radonez, kes seisis Moskva vürstivõimu tugevnemise taga, vaimulik. Simonovi klooster Moskvas (tänaseks vähe säilinud), Helgjärvel Kirivi klooster (teine nimi) pühakukultus Feirakondi klooster. Nende kloostrite raj tähistab Põhja-Vm hõivamist. 14. saj tõusis esile Moskva (enne püsilinnus). Vene ajaloos Dveri ja Moskva vahel konkurents Vladimiri suurvürsti tiitli pärast. Juri . Ivan Kalita- teugelpung(??) (kellegi lisanimi). Ta nimega koostatakse Moskva muutumist oluliseks pol keskuseks. Sai Vladimiri suurvürstiks. 14
Enim uuritud sh inimeste miimikat. Nägu ei olemuidugi ainus väljendusvahend. Lisaks sellele on veel inimese motoorika ja kehaasendid, autonoomsed signaalid jms. Levinuimad teooriad emotsioonidest James-Lange teooria – Motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjustavad emotsioonide teket. Ehk oleme nukrad seepärast, et nutame Cannon- Brandi teooria – Taalamuse tähtsusest. Kui taalamus saadab ajukoorde oma aktiveeritud impulsi, tekib meil emotsioon. Vastasel korral mitte. Pavel Simonovi teooria – atributsiooni-idee ehk omistamise teooria. Inimene omistab oma elamustele mingi afektiivse kategooria, sõltuvalt olukordade tõlgendamisest. Emotsioonide väljendumisest füüsises Põhiküsimused selle teema all on: „Millised on objektiivselt registreeritavad tunnused inimese välimuses ja/või füsioloogilistes muutustes, mis ühemõtteliselt viitavad teatud kindla seisundi olemasolule?”; „Kas
Nii või teisiti on väärtustamise puhul alati tegemist subjekti hinnangulise tegevusega. Hinnangulise tegevuse vormid Meil on hindamine käibele läinud kitsa mõistena: selle all mõistetakse tavaliselt sõnalist hinnangut (kiitvat või laitvat) või numbriliste hindepallide panemist (näiteks koolihinded). E m o t s i o o n i d on hindamise kõige esmane, vahetu ja spontaanne vorm. Seda on piisavalt hästi tõestanud oma monograafiates nii Hapsirokov (1972) kui ka Simonov (1981). Simonovi järgi on emotsioonide tekkeks hädavajalikud ja küllaldased alati ja ainult kaks faktorit (kõik muud faktorid võivad põhjustada vaid emotsioonide variatiivsust): vajadus (tarve); selle vajaduse rahuldamise tõenäosus (võimalikkus). Emotsioone võime määratleda kui aktuaalse vajaduse ja selle rahuldamise võimalikkuse peegeldust (tunnetust), millele antakse hinnang kas geneetilise või varasema individuaalse kogemuse alusel