lõikega 5 (RT I 1994, 40, 655). 4) Väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja sõnniku hoidmine aunas allikate ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 m ulatuses on keelatud Veeseaduse paragrahv 263 lõike 6 alusel (RT I 1994, 40, 655). 5) Nõuded sõnnikuhoidlatele on sätestatud Vabariigi Valitsuse 28.08.2001 määrusega nr 288 (Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded) (RT I 2001, 72, 443). Kui aga vaadata fakte ja võrrelda 2004-2008 võetud veeproove 2000-2003 aasta omadega, siis ilmneb, et kümnest jõest kuues on nitraatide maksimaalne sisaldus kasvanud, sealjuures neljas on kasv olnud enam kui 5 mg/l. Seda loetakse üsna suureks kasvuks (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2009-2011). Seega võib regulatsioonide piisavuse küsimärgi alla seada.
poole. Keskmise haritava maa väärtus vallas on 39 hindepunkti, mis on võrdne Valgamaa keskmisega. Sõnnikuga on lubatud anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud Anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, 30 kg fosforit aastas. Ning selline kogus lämmastikku, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuetega. Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reoveesette kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõudeid. (3) Mahetoodangu turustamisega ja edasimüümisega tegeleb Tõlliste vallas Marvella Oü. (4) Metsamajandus Metsamajandusega tegeleb Tõlliste vallas kaks ettevõtet. Ademandia OÜ, kelle ametlikuks tegevusalaks on saematerjali tootmine, metsamajandust teenindav tegevus, puidu hindamine ja metsa hooldamine
· hinnata agrotehnoloogia õigsust.27 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Joonis 5. Eesti põhimuldade paiknemine Maade kasutamine vastavalt muldade kasutussobivusele tagab keskkonnasäästlikkuse28 7 . N Õ U D E D S I L O H O I D L AT E L E Haljassööda sileerimisel tekib käärimismahl, mis koosneb rakumahlast ja silomassi märgavast kileveest. Silomahl sisaldab rohkesti väetusaineid ja on veekeskkonnale äärmiselt ohtlik. Silomahla hulk sõltub sileeritava massi kuivainesisaldusest. Näiteks kui tooraine kuivaine sisaldus on 10%, tekib silomahla ligikaudu 400 l/t. Kui kuivainesisaldus on üle 30%, silomahla praktiliselt ei teki. Mahla eraldub pärast massi hoidlasse panekut 20 päeva kestel (suurem osa esimese kolme päevaga). Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad. Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse
süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Üldlämmastik- kõigi lämmastikuühendite, ammooniumi, soolade, nitritite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku kogusisaldus vees. Üldfosfor- on anorgaaniliste fosfaatide ja polüfosfaatide ning orgaaniliste fosforiühendite kogusisaldus reovees. Taimetoitaineteks ehk toitesooladeks nimetatakse neid elemente, mida taimede kasvuks vaja läheb. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust. 1 l silomahla reostab rohkem kui 100l olmereovett. Reostuskoormus võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R= c*Q Reostuskoormuse võib määrata mistahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve, toitesoolasisaldus jne. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides, see on ühe inimese tekitatud keskmise ööpäevase reostuse kaudu ning seda suurust kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega.
sattumist peab piirama. Ohtlikke aineid sisaldavat veeheidet võib lubada ainult vee erikasutusloa alusel. Olulisemad vee kaitset käsitlevad õigusaktid: Veeseadus § 20-35 Ranna ja kalda kaitse seadus Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus Ohtlike ainete piirnormid pinnases ja põhjavees Veelubade andmise ja tühistamise kord Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri Veekaitsenõuded maaparandussüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 Põhjaveeuuringute litsentsi väljaandmise kord Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse kord ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord
Nendega uuritakse orgaanilise aine sisaldust vedelikus, mitte konkreetseid aineid! Üldlämmastik (Nüld) kõigi lämmastikuühendite; soolade, ammooniumi, nitrititite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku; kogusisaldust vees. Kjeldahli lämmastik; orgaanilise ja ammooniumlämmastiku sisalduse summa. Üldfosfor (Püld); anorgaanilised fosfaadid ja polüfosfaadid ning orgaanilised fosforiühendid. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust: 1l silomahla reostab rohkem kui 100 l olemreovett. Reostuskoormus = reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R=cQ. Reostuskoormuse võib määrata mis tahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve (BHT, KHT, oksüdeeritavus), toitesooladesisaldus (N, P) või mõni muu huvipakkuv näitaja. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus (nt kg BHT/d). Eramus tekkiv reostuskoormus oleneb tekkekohast, suurema osa annab vesikloseti mustvesi.
• Ballastainete ja radionukliidide sisalduse mittearvestamisest väetises. • Taimetoiteelementide loomuliku ringe ja tasakaalustatud bilansi rikkumisest väetiste ebaõigel kasutamisel. Veeseadus Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.10.2019 § 157. Väetis Väetis käesoleva seaduse tähenduses on aine või valmistis, mille kasutamise otstarve on kasvatatavate taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses peetakse väetiseks ka sõnnikut, virtsa, silomahla, komposti ning muid väetamiseks kasutatavaid orgaanilisi taimse või loomse päritoluga aineid, mis viiakse mulda otse või töödelduna. § 37. Nitraaditundlik ala • (1) Nitraaditundlik on ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 milligrammi liitris, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Väetiste kasutamine
annaabi.ee 
