meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenenud. Tal on suu asemel imelehter, millel on sarvhambad. Jõesilmul luustik puudub, keha toes koosneb kõhretükikestest; samuti puuduvad jõesilmul rinna- ja kõhuuimed. Kere värvus varieerub: mereelu perioodil on see pronksjas, jõgedesse rännanuna muutub mustjas- või sinakashalliks Silmud pole ka just kõige paremad ujujad, nad liiguvad edasi loogeldes maotaoliselt. Silmude nahk on soomusteta ja pea külgedel on tal seitse paari lõpuseavasi. Silmud kasvavad kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluvad kuni paarsada grammi. www.sunsite.ee ajakiri.kalastaja.ee Elupaik: Jõesilm on tüüpiline siirdekala, kes suurema osa oma elust veedab meres, ent pulmade pidamiseks rändab massiliselt merre suubuvatesse jõgedesse. Jõesilm
elektrienergia tootmine silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine kalapüügivõimaluse loomine Milleks küsitava tasuvusega võimalusi iga hinna eest täide viia kui meie vooluvete vee-energia hüdroenergeetiline potentsiaal on kaduvväike, vaid 12% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest elutingimuste muutmine haavab kiirevoolulise jaheda ja puhta vee ohustatud kaitsealaseid asukaid: lõhe, meri- ja jõeforelli, harjust ning ebapärlikarpi, takistab ka silmude ja kõikide teiste kalade kudemisrännet paisjärvede ja nende ebaõige majandamise tõttu nõrgeneb või hävib terviklik ja tugev vooluvete asurkond paratamatult Inimese poolt rajatud ehitised on kaladele probleemiks rändel nii üles- kui ka allavoolu Lõheliste ja ebapärlikarpide loodusliku populatsiooni arvukuse vähenemise peapõhjus on nende ajalooliste kudejõgede rikkumine inimtegevuse tagajärjel Eestisse on jäänud vaid 20 km ulatuses lõhele kudemiseks
Areng See on organismi ehituse ja elukvaliteedi muutus tavaliselt paremuse suunas. Jaguneb: 1. Otsene Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides, mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel. 2. Moondega - VASTNE Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad
eluviisiga mereliike, kes täiskasvanult elavad meres, jõgedes-järvedes elavaid ja ka ojasid asustavaid väikesekasvulisi liike. [1] Paljud siirde-eluviisiga ja järvedes elavaid ning mõned jõgesid asustavad silmuliigid on täiskasvanult parasiitse eluviisiga, tungivad kallale kaladele, imevad end nende külge ja toituvad lihast ning verest. [1, 2, 3, 7] Kehakuju poolest on silmud pihklaste sarnased, kuid neil on üks või kaks seljauime. Silmude suu on lehterjas, välisküljelt ääristatud nahkjate narmastega. Suus on hulk sarvhambaid, neid leidub ka keelel. Pea ülapoolel paiknev ainus paaritu ninasõõre viib haiste-hüpofüüsiõõnde, mis ei ole ühenduses neeluga. Keha kummalgi küljel on seitse lõpusekotti, millest igaühel on omaette välisava. [1, 3] 10 KIRJANDUS [1] Pihu, E. 1979. Loomade elu, Kalad. Valgus, Tallinn. [2] Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV kalad. Valgus, Tallinn
35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega. Suuvaga allavoolu olvasse mõrda koguneb vahel selline hulk silmu, et nende kättesaamiseks tuleb püünis purustada. Tavaliselt piisab prundi äravõtmisest. Narva jõel on allpool kärestikke püütud silmu ka tõkkesilmadesse asetatud vitsmõrdadega. Kasutusel on olnud veelgi lihtsamaid püügivõtteid. Tundes silmude omapärast eluviisi ja harjumusi, lasti talvel läbi jääaugu jõepõhja kasevitsakimp. Silmud kogunesid oksaharude vahele ning imesid end okste külge. Nii sai neid koos vitsakimpudega jääle tõsta. Narva jõe kalurid peavad silmuliha angerjalihast maitsvamaks. 7. Seisevnoodad ehk kastmõrrad Peamine erinevus on, et need on pealt lahtise kastiga kerega.Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres on peamiseks
ARENG Organismi ehituse ja elutegevuse muut, mis aitab üldjuhul paremini keskkonnas hakkama saada. Areng jaguneb: 1) otsene 2) moondega (metamorfoos) a) vaegmoone b) täismoone Otsene arenguvorm, mil noorjärk sarnaneb suguküpsega. Erinevus keha mõõtmetes, sugunäärmetes ja kehaproportsioonides Moondega a) vastse olemasolu, vastse suurem või väiksem erinevus suguküpsest isendist. Erinevus: elukeskkonnas, toitumisviisist, eluviis Moondega areng keelikloomadel: 1) sõõrsuudel silmude vastseks on liivasonglane 2) kaladel maim 3) kahepaiksetel kulles Moondega areng selgrootutel: laialt levinud, esineb kõikides hõimkondades. Nt: käsnad, ainuõõssed, limused, okasnahksed, lülijalgsed klass putukad. Klass putukad: Vaegmoone: muna (viljastatud) -> vastne --kestumised--> valmik Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik
Antikehade korral peame rääkima aviidusest, mitte afiinsusest, sest tal on kaks äratundvat piirkonda. Alates luukaladest on antikehad. Silmudel pole, aga neil on midagi muud. Pole rekombinatsioonimehhanismi, retseptorid/antikehade laadsed molekulid mitmekesisuse saamiseks kasutavad geenikonverisooni. Afiinsus ja aviidsus. Afiinsus – korrektne olla siis ei saa me rääkida antikehade afiinsusest, sest tal on kaks äratundmissaiti. Rohkem kui kaks isegi. Aviidsus midagi segast veel juurde. Silmude antikehadel on kõrge aviidus. Pole RAG põhinevat rekombinatsiooni mehhanismi, kasutavad retseptorite mitmekesisuse saamiseks geeni konversiooni. Lahknesime 500 miljonit aastat tagasi. Potentsiaal 10 neljateistkümnendas astmes erinevat retseptorit Imetajatel 10 kaheksandas astmes erinevat T raku tetseptorit Stabiilsed pH 1,5-11.0 juures, temperatuuril 56° umbes nädal
esineb vastse staadium, vastne erineb nii ehituslikult kui talituslikult suguküpsest arengujärgust. Peaks teadma kaht tüüpi vastset kalade puhul vastse üldnimetus on maim. Eriline vastsestaadium kaladel on angerjal ja lest (lestal rändab moondega arengu käigus üks silm teisega samale poolele). Selgroogsetest moondega arenevad kahepaiksed- kullesed (konnadel ja vesilikel). Kullese ja konna ehituse ja talitluse võrdlus (süda, hingamine, toitumine, elupaik). Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga levinud, esineb peaaegu kõigi koolis õpitavate hõimkondade esindajatel- käsnad, ainuõõssed, erinevad ussid (ripsussid, lameussid, ümarussid ja rõngussid), limused, lülijalgsed (eriti keskendub kool putukatele), okasnahksed. Putukate areng: Putukad arenevad kolme tääbiliselt: moondeta (väga ürgsed putukad, soomukad(majasoomukas), vaegmoondega (muna- vastne-(kestumised)- valmik)
annaabi.ee 
